Siim Grossbergi kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus osaliselt, s.o kahjunõudeid nr 113/24/12-1 ja nr 1-13/24/13-1, nr 1-13/24/186-1, nr 113/24/192-1, nr 1-13/24/213-1, nr 1-13/24/219-1, nr 113/24/233-1, nr 1-13/24/236-1, nr 1-13/24/237-1, nr 113/24/239-1 ja nr 1-13/24/242-1 puudutavas osas.
2.Jätta rahuldamata Siim Grossbergi taotlus kaebetähtaja ennistamiseks kahjunõudeid nr 1-13/24/38-1, nr 113/24/141-1, nr 1-13/24/142-1, nr 1-13/24/143-1, nr 113/24/149-1, nr 1-13/24/157-1, nr 1-13/24/158-1, nr 113/24/161-1, nr 1-13/24/169-1, nr 1-13/24/179-1, nr 113/24/180-1 ja nr 1-13/24/220-1 puudutavas osas.
3.Lõpetada kaebuse menetlus kahjunõudeid nr 1-13/24/381, nr 1-13/24/141-1, nr 1-13/24/142-1, nr 1-13/24/143-1, nr 1-13/24/149-1, nr 1-13/24/157-1, nr 1-13/24/158-1, nr 113/24/161-1, nr 1-13/24/169-1, nr 1-13/24/179-1, nr 113/24/180-1 ja nr 1-13/24/220-1 puudutavas osas.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 124 lg 3, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1).
1.Siim Grossberg (edaspidi ka kaebaja) esitas 07.06.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles heidab Tartu Vanglale ette tema kahjunõuetele õigeaegselt vastamata jätmist. Kaebaja märgib, et Tartu Vangla jätab süstemaatiliselt tema kahjunõuded tähtaegselt lahendamata. Kaebaja palub kohtul võtta menetlusse järgmised kahjunõude taotlused nr 1-13/24/12-1, nr 113/24/13-1, nr 1-13/24/38-1, nr 1-13/24/141-1, nr 1-13/24/142-1, nr 1-13/24/143-1, nr 113/24/149-1, nr 1-13/24/157-1, nr 1-13/24/158-1, nr 1-13/24/161-1, nr 1-13/24/169-1, nr 113/24/179-1, nr 1-13/24/180-1, nr 1-13/24/186-1, nr 1-13/24/192-1, nr 1-13/24/213-1, nr 1-
3-24-1723 13/24/219-1, nr 1-13/24/220-1, nr 1-13/24/233-1, nr 1-13/24/236-1, nr 1-13/24/237-1, nr 113/24/239-1 ja nr 1-13/24/242-1. Kaebaja palub kaebetähtaeg ennistada kõigi kahjunõuete osas, kuna vangla on nende lahendamiseks ette nähtud tähtajad ületanud. Kaebajal on hulgaliselt teisi kaebuseid, mistõttu ei suuda ta enda nõudeid professionaalsel tasemel hallata.
2.Tartu Halduskohus jättis 20.12.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis määruses, et mõistab kaebajat selliselt, et ta soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse kaebuses märgitud kahjunõuetes välja toodud alustel. Kohus selgitas, et kuigi kohtule on võimalik liitkaebust esitada, siis peavad nõuded olema omavahel piisavalt seotud, ning liitkaebuse mõttega ei ole kooskõlas esitada ühes haldusasjas kõiki nõudeid, mis parajasti meelel on. Seetõttu tuli kaebajal kohtule selgitada, miks ja kuidas on need kahjunõuded omavahel seotud. Veel tuli kaebajal esitada andmed selle kohta, mis kuupäeval ta kaebuses nimetatud kahjunõuded vanglale on esitanud. Juhul, kui kaebaja on mõne kahjunõude osas esitanud kaebuse hilinenult, tuli tal lisaks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusele esitada mõjuvad põhjused, miks on kaebetähtaeg mööda lastud. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvad põhjused tuli välja tuua iga kahjunõude osas eraldi. Kaebajal tuli tasuda ka riigilõiv kaebuselt või esitada menetlusabi taotlus. S. Grossberg sai kohtumääruse kätte 20.12.2024.
3.Tartu Vangla edastas 09.01.2024 vastuses kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
4.Vastavalt HKMS § 120 lg 1 p-le 1 selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme. Kohus märkis 20.12.2024. a käiguta jätmise määruses muu hulgas, et mõistab kaebajat selliselt, et ta soovib kohtule esitada hüvitamiskaebuse kaebuses märgitud kahjunõuetes välja toodud alustel. Kaebajal tuli kohtule teatada, kui kohus on tema tahet ekslikult mõistnud. Kuivõrd kaebaja ei ole kohtule vastanud ega kaebuse nõuet täpsustanud, jääb kohus varasemalt määruses märgitu juurde ning lähtub sellest, et praeguses asjas on kohtule esitatud hüvitamiskaebus kaebuses nimetatud kahjunõuetes välja toodud alustel (HKMS § 37 lg 2 p 4).
5.Kaebusest ja vangla poolt kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on S. Grossberg esitanud vanglale järgmised kahju hüvitamise taotlused: 1) 10.01.2024 nr 1-13/24/12-1; 2) 10.01.2024 nr 1-13/24/13-1; 3) 03.02.2024 nr 1-13/24/38-1; 4) 16.02.2024 nr 1-13/24/141-1; 5) 16.02.2024 nr 1-13/24/142-1; 6) 17.02.2024 nr 1-13/24/143-1; 7) 21.02.2024 nr 1-13/24/149-1; 8) 25.02.2024 nr 1-13/24/157-1; 9) 25.02.2024 nr 1-13/24/158-1; 10) 26.02.2024 nr 1-13/24/161-1; 11) 28.02.2024 nr 1-13/24/169-1; 12) 03.03.2024 nr 1-13/24/179-1; 13) 04.03.2024 nr 1-13/24/180-1; 14) 06.03.2024 nr 1-13/24/186-1; 15) 08.03.2024 nr 1-13/24/192-1; 16) 13.03.2024 nr 1-13/24/213-1; 17) 16.03.2024 nr 1-13/24/219-1;
3-24-1723 18) 23.02.2024 nr 1-13/24/220-1; 19) 22.03.2024 nr 1-13/24/233-1; 20) 24.03.2024 nr 1-13/24/236-1; 21) 24.03.2024 nr 1-13/24/237-1; 22) 24.03.2024 nr 1-13/24/239-1; 23) 27.03.2024 nr 1-13/24/242-1. 10.01.2024. a kahjunõuded nr 1-13/24/12-1 ja nr 1-13/24/13-1
6.Kaebus seoses 10.01.2024. a kahjunõuetega nr 1-13/24/12-1 ja nr 1-13/24/13-1 kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. HKMS § 43 lg 1 p 3 kohaselt ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kaebuse korduvus eeldab esitatud kaebuste samasust ehk vaidluse esemete kattuvust. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue ja kaebuse alus.
6.1.Vaatamata sellele, et kaebaja ei ole praeguses asjas selgitanud täpsemalt enda kaebuse sisu ega kaebusega seonduvaid asjaolusid, on kohtule arusaadavalt kaebaja esitanud 10.01.2024. a kahjunõuetega nr 1-13/24/12-1 ja nr 1-13/24/13-1 seonduva kaebuse halduskohtule juba 12.03.2024 (registreeritud haldusasjana nr 3-24-856). Sellest tulenevalt kattuvad nõuded ning kohtule on usutav, et kattuvad ka kaebuse aluseks olevad asjaolud. Ühtlasi on kohus haldusasjas nr 3-24-856 võtnud kaebuse 29.08.2024. a määrusega menetlusse ning kaebaja saab enda õigusi kaitsta selle asja raames. Seega käesolevas kohtuasjas esitatud kaebus kahjunõuete nr 1-13/24/12-1 ja nr 1-13/24/13-1 osas on korduv ja kohus tagastab kaebuse selles osas HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. 03.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/38-1, 16.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/141-1, 16.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/142-1, 17.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/143-1, 21.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/149-1, 23.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/220-1, 25.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/157-1, 25.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/158-1, 26.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/161-1, 28.02.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/169-1, 03.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/179-1, 04.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/180-1
7.Vangistusseaduse § 11 lg 8 näeb käesolevas asjas ette kohustusliku kohtueelse menetluse. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.
7.1.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel lõpetab kohus menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
7.2.Kaebaja esitas vastustajale eelmärgitud kahju hüvitamise taotlustest kõige varasema kahjunõude 03.02.2024 (nr 1-13/24/38-1) ja kõige hilisema 04.03.2024 (nr 1-13/24/180-1). RVastS § 18 lg 1 alusel on taotluse lahendamise tähtaeg kaks kuud ehk vastustajal tuli kaebaja kahjunõuded lahendada hiljemalt kahe kuu jooksul arvates taotluse saamisest, s. o hiliseima ehk 04.03.2024. a kahjunõude pidi vastustaja lahendama hiljemalt 06.05.2024 (vt ka haldusmenetluse seaduse § 33 lg 3). Kuivõrd kaebaja taotlus jäeti selleks tähtajaks lahendamata, hakkas alates 07.05.2024 RVastS § 18 lg 2 alusel kulgema 30-päevane kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaeg. Viimane päev kohtule 04.03.2024. a kahjunõudega
3-24-1723 seonduvalt kaebuse esitamiseks oli 05.06.2024. Varem vanglale esitatud kahjunõuete osas saabus see tähtaeg varem, s.o nende lahendamiseks vanglale ette nähtud tähtaegade möödumisest 30 päeva jooksul. Kaebaja esitas kaebuse 07.06.2024. Järelikult ei ole hüvitamiskaebus eelmärgitud ühegi kahjunõude osas kohtule esitatud tähtaegselt. Kaebetähtaja arvestamist ei mõjuta see, et vangla on osad nimetatud kahjunõuetest pärast selleks ette nähtud tähtaega siiski lahendanud.
7.3.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks loetud eelkõige objektiivset ehk kaebajast sõltumatut asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist (näiteks kaebaja ootamatu haigestumine), kuid kaebetähtaja ennistamise alusena on aktsepteeritud ka subjektiivset laadi asjaolusid (näiteks kaebaja kogenematusest tingitud eksimus).
7.4.Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, vaid palub kaebetähtaja ennistada üldisel põhjusel, et vangla on tahtlikult kahjunõuete lahendamise tähtajad ületanud. Kuigi kohus kohustas 20.12.2024. a määruses kaebajat vajadusel kaebetähtaja ennistamise taotlust põhjendama iga kahjunõude osas eraldi, ei ole kaebaja kohtule vastanud ega vastavaid põhjendusi esitanud. Kohus leiab, et kaebajal ei olnud objektiivset takistust esitada kaebus tähtaegselt. Seda näitab asjaolu, et ajavahemikul 03.05.2024 kuni praeguses asjas kaebuse esitamiseni, s.o ligikaudu kuu aja jooksul esitas kaebaja halduskohtule 16 kaebust. Valdav osa neist on kaebused mittevaralise kahju hüvitamiseks. Lisaks nähtub Kohtute Infosüsteemist, et kaebaja on kahjunõuete nr 113/24/141-1 ja nr 1-13/24/149-1 osas varasemalt juba esitanud kaebuse selleks ette nähtud tähtajal kohtule, kuid kohus tagastas kaebuse 16.09.2024. a määrusega HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel (kohtuasi nr 3-24-1168).
7.5.Kohus märgib, et kaebetähtaja ennistamise aluseks ei saa olla see, et vastustaja jättis kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt lahendamata. Selline olukord on RVastS § 18 lg-ga 2 reguleeritud. Kaebaja ei saa tugineda ka kogenematusest tingitud eksimusele. Kaebajal on halduskohtumenetluses ulatuslik kogemus. Kaebaja on esitanud Tartu Halduskohtule hüvitamiskaebusi, milles ta kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise osas tugineb sellele, et vangla on jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse tähtaegselt (s.o kahe kuu jooksul) läbi vaatamata (näiteks kohtuasi 3-24-524). Kohus leidis 14.03.2024. a määruses kohtuasjas 3-24227, et kaebaja on olnud teadlik, et kui vangla jätab tema kahju hüvitamise taotluse õigeaegselt ehk kahe kuu jooksul menetlemata, siis on tal võimalik pöörduda 30 päeva jooksul sama kahju hüvitamise nõudega kohtu poole ning kaebaja on sellele asjaolule kaebuses ise viidanud.
7.6.Kohus on seisukohal, et kaebaja kohustus on pidada arvestust tema algatatud vaidluste üle ja jälgida sellistes asjades kaebetähtaega, sh jälgida, millal möödub tema kahju hüvitamise taotluse lahendamise tähtaeg ja hakkab kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja hoolsuskohustust ei vähenda see, kui kaebaja on algatanud palju vaidlusi. Kui kaebaja on otsustanud mitte esitada kaebust enne, kui vastustaja on tema kahju hüvitamise taotluse lahendanud, siis on kaebetähtaja rikkumine olnud kaebaja teadlik valik. Kaebetähtaja möödalaskmine oli kaebajale välditav.
7.7.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks kahjunõuete nr 1-13/24/38-1, nr 1-13/24/141-1, nr 1-13/24/142-1, nr 113/24/143-1, nr 1-13/24/149-1, nr 1-13/24/157-1, nr 1-13/24/158-1, nr 1-13/24/161-1, nr 113/24/169-1, nr 1-13/24/179-1, nr 1-13/24/180-1 ja nr 1-13/24/220-1 osas ning lõpetab menetluse nende nõuetega seonduvas osas HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel.
3-24-1723
7.8.HKMS § 43 lg 1 p 2 kohaselt ei ole pärast käesoleva määruse jõustumist lubatud esitada halduskohtule sama nõudega samal alusel kaebust. 06.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/186-1, 08.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/192-1, 13.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/213-1, 16.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/219-1, , 22.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/233-1, 24.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/236-1, 24.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/237-1, 24.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/239-1, 27.03.2024. a kahjunõue nr 1-13/24/242-1
8.Kaebus eelmärgitud kahjunõuete osas kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
8.1.Tartu Halduskohus jättis 20.12.2024. a määrusega kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat seitsme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.o selgitama, milline kahju talle tekkis (kas varaline või mittevaraline), millise tegevusega kahju tekitati ja milles see kahju seisneb, ning märkima nõutava hüvitise suuruse iga kahjunõude kohta eraldi. Veel pidi kaebaja selgitama, miks ja kuidas on liitkaebuses esitatud kahjunõuded omavahel seotud, teatama soovitava asja läbi vaatamise vormi ning tasuma kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu või esitama menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
8.2.Kaebaja sai 20.12.2024. a määruse kätte samal päeval. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg kulgema 21.12.2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 27.12.2024. Käesoleva ajani ei ole kaebaja puudusi kõrvaldanud ega kohtule vastanud.
8.3.Kohtu hinnangul ei vasta esitatud kaebus kahjunõuete nr 1-13/24/186-1, nr 1-13/24/1921, nr 1-13/24/213-1, nr 1-13/24/219-1, nr 1-13/24/233-1, nr 1-13/24/236-1, nr 1-13/24/237-1, nr 1-13/24/239-1 ja nr 1-13/24/242-1 osas HKMS §-de 37–39 nõuetele ning kaebust nende kahjunõuete osas ei ole võimalik menetleda. Vaatamata sellele, et kohtul on võimalik osaliselt tõlgendada kaebuse nõuet selliselt, et kaebaja soovib esitada Tartu Vangla vastu hüvitamiskaebuse kahjunõuetes toodud alustel, pole siiski kaebaja märkinud vaidlusaluste toimingu sisu ega kuupäeva (HKMS § 38 lg 1 p 6) ega märkinud nõutava hüvitise suurust (HKMS § 38 lg 2). Kaebaja ei ole ka selgitanud, miks ja kuidas on liitkaebuses esitatud kahjunõuded omavahel seotud. Samuti ei ole kaebaja HKMS § 39 lg 1 p-st 4 tulenevalt esitanud andmeid riigilõivu tasumise kohta ega menetlusabi taotlust. Riigilõivu tasumist ei nähtu ka Kohtute Infosüsteemist.
8.4.Kohus selgitab, et kohus ei saa kaebaja asemel asuda vaidluse eset sisustama. HKMS § 2 lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses, kusjuures avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Samuti määravad HKMS § 41 lg 1 järgi vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus, ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Samamoodi on riigilõivu tasumine või riigilõivu tasumisest vabastamine kaebuse menetlusse võtmise üheks eelduseks.
8.5.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus S. Grossbergi kaebuse kahjunõuete nr 1-13/24/1861, nr 1-13/24/192-1, nr 1-13/24/213-1, nr 1-13/24/219-1, nr 1-13/24/233-1, nr 1-13/24/236-1, nr 1-13/24/237-1, nr 1-13/24/239-1 ja nr 1-13/24/242-1 osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
3-24-1723
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.