Eesti Vabariigi nimel
Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Otsuse tegemise aeg ja koht 31.01.2017, Rapla Tsiviilasja number 2-16-115678 Tsiviilasi OÜ Omega Invest hagi Marju Teras-Põllumehe vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 2958,21 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Omega Invest (reg nr 10866568, asukoht Tallinn, Mustamäe tee 16), hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, kostja Marju Teras-Põllumees (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx xxxx, xxxx xxxx) Kohtuistungi toimumise aeg 26.01.2017 Resolutsioon Välja mõista Marju Teras-Põllumehelt 2360,43 eurot OÜ Omega Invest kasuks. Jätta Omega Invest OÜ menetluskuludest 79,79% Marju Teras-Põllumehe kanda. Välja mõista Marju Teras-Põllumehelt menetluskulud 434,85 eurot OÜ Omega Invest kasuks. Välja mõista Marju Teras-Põllumehelt menetluskuludelt viivis protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni tasumiseni OÜ Omega Invest kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses
esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Hageja esindaja A.-L.Veski palub VÕS §-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1; 108; 113 lg 1; 30 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 2279,16 eurot, viivised 629,05 eurot, tekitatud kahju 50 eurot; menetluskulud: riigilõiv 275 eurot, õigusabikulud 270 eurot. Välja mõista kostjalt viivis menetluskuludelt alates menetluskulusid kindlakstegeva kohtuotsuse jõustumisest VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni täitmiseni hageja kasuks. Kostja seisukoht Kostja oma kirjalikus vastuses palub vähendada intresse ja viiviseid. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kostja palus asja arutada ilma tema osavõtuta. Kohus lahendas asja kostja osavõtuta kohtuistungilt. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Pooled sõlmisid 2015 kokkuleppe, mille alusel kostja kohustus ajatama ja tagama võlgnevuse tasumise hageja ees. Kokkuleppe tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma igakuiselt 63,31 eurot kuus ning võla tasumisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda viivist 0,1% päevas tasumata võlasummalt. Poolte vahel on sõlmitud võlatunnistus VÕS § 30 mõttes, millest kostja kohustus kinni pidama. VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistus loetakse sõlmituks, kui võlgnik tunnistab võlga ja lepitakse kokku, et võlgnik tunnistab, et ta võlgneb võlausaldajale rahasumma. Pooled lepivad kokku, et võlatunnistus annab võlausaldajale iseseisva nõudeõiguse. Kokkuleppest nähtub, et kokkulepe sõlmiti eesmärgiga ajatada ja tagada kostja võlgnevuse tasumine hageja ees, kostja tunnistab võlgnevuse 1472,25 euro olemasolu ja võlgnetavale summale lisandub aastaintressina 31%. Kostja on võla tasumise kokkuleppe allkirjastanud digitaalselt 13.12.2015. Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja ühtegi maksegraafikujärgset makset hagejale ei teinud. Kohus leiab, et kokkuleppega ning selle lisaks oleva maksegraafikuga 04.12.2015, digiallkirjastatud 13.12.2015, on tõendamist leidnud, et kostjal on hagejale tasumata võlgnevus 2279,16 eurot ja see kuulub kostjalt väljamõistmisele VÕS § 30 alusel. Kostja palub vähendada intresse. Hageja sellega ei nõustunud. Kohus leiab, et intressid vähendamisele ei kuulu, kuna võlatunnistuse vaidlustamiseks oleks pidanud kostja esitama vastuhagi, mida kostja kohtule ei esitanud. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise 629,05 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga
ettenähtud intressimäär. Kostja palub vähendada viivist. Hageja nõustus viivise vähendamisega, lugedes viivise määraks päevas 0,02%. Viivise arvestus: 1472,25x0,02%x276 (20.12.2015-21.09.2016)=81,27 eurot. VÕS § 113 lg 6 sätestab, et viivist ei ole lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega arvestab kohus viivist põhivõlgnevuselt 1472,25 eurot, mitte 2279,16 eurot, kuna nimetatud summa sisaldab kokkuleppes kokkulepitud intressi. Poolte kokkulepe intressilt viivise nõudmiseks on tühine. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 81,27 eurot hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja palub välja mõista kostjalt 50 eurot tekitatud kahju. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit kahju 50 euro kandmise kohta ning seega on nõue tõendamata ja kostjalt väljamõistmisele ei kuulu. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis kohus leiab, et hageja menetluskuludest 79,79 % tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 545 eurot: riigilõiv 275 eurot, lepingulise esinduse kulud summas 270 eurot. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude suuruse peale. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele menetluskulud 79,79% 545 eurost, s.o summas 434,85 eurot hageja kasuks. Kostja kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ei ole.
Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.