lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-311/9

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 31.12.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-311/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
31.12.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1473
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 124 lg 1, 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedRVastS § 17 lg 1, 3Taotluse või kaebuse esitamineHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 2 lg 4Halduskohtumenetluse ülesanne ja üldpõhimõttedHKMS § 37 lg 2KaebusHKMS § 43 lg 1Korduv kaebusHKMS § 45 lg 4Kaebeõiguse piirangud

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-311/11Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium20.05.2025

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-311

Määruse kuupäev

31. detsember 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Eduard Košljakovi (Košljakov) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada haldusasja nr 3-24-311 menetlus.
2.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv summas 20 eurot pärast käesoleva määruse jõustumist. Kaebajal tuleb selleks kohtule teatada arvelduskonto andmed.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebaja esindajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Eduard Košljakov (edaspidi kaebaja) pöördus esindaja vahendusel 7. oktoobril 2020 õiguskantsleri poole palvega kontrollida, kas Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse büroo juht rikkus süütuse presumptsiooni põhimõtet, kui ta saates „Ringvaade“ nimetas kaebaja pilti näidates teda kuritegeliku ühenduse liikmeks.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
HKMS § 47Kohtueelne menetlus
HKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamine
2.
Õiguskantsler vastas kaebaja pöördumisele 5. novembril 2020 vastuskirjaga nr 145/201782/2005988. Õiguskantsler nentis, et Keskkriminaalpolitsei büroojuhi poolt saates „Ringvaade“ kaebaja kohta tehtud avaldus on vastuolus süütuse presumptsiooni põhimõttega.
3.Kaebaja esitas esindaja vahendusel 9. oktoobril 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) kahju hüvitamise taotluse seoses 27. aprillil 2020 saates „Ringvaade“ tema pildi avaldamise ja öelduga, et ta on seotud Martavoidega. Kaebaja hinnangul oli tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega ning talle tekitati seeläbi mittevaralist kahju.
4.PPA jättis 20. novembri 2023. a vastuskirjaga nr 1.2-3/121-3 kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata põhjusel, et taotlus oli esitatud kolmeaastast tähtaega rikkudes.
5.Kaebaja esitas esindaja vahendusel 21. detsembril 2023 PPA 20. novembri 2023. a vastuskirja nr 1.2-3/121-3 peale vaide nõudega lahendada kaebaja 9. oktoobri 2023. a taotlus sisuliselt. PPA jättis 2. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1.2-3/121-12 kaebaja vaide rahuldamata.

3-24-311

6.Kaebaja esitas esindaja vahendusel 1. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks lahendada kaebaja 9. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotlus sisuliselt. Kaebaja on seisukohal, et PPA on ebaõigesti leidnud, et taotluse esitamise tähtaega on ületatud. PPA on ebaõigesti keeldunud kaebaja taotluse sisuliselt lahendamisest, mistõttu on taotlus jäetud ebaõigesti läbi vaatamata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 8. veebruari 2024. a määrusega kaebuse käiguta ning kohustas kaebajat tasuma riigilõivu 20 eurot, esitama enda aadress ja sidevahendite andmed ning vaidlusega seotud dokumendid (kaebaja 9. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotlus, PPA 20. novembri 2023. a otsus, kaebaja 21. detsembri 2023. a vaie). Kaebaja esitas 26. veebruaril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduse ühes nõutud dokumentidega.
8.Tallinna Halduskohus edastas 21. märtsil 2024 enda 27. veebruari 2024. a määruse alusel kaebaja kaebuse kohtualluvuse järgi lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
9.Kaebuse kohaselt sai kaebaja õiguskantsleri 5. novembri 2020. a seisukohast teada, et pöördumises kirjeldatud avaldus rikub süütuse presumptsiooni ja et tal on selles osas õigus esitada kahju hüvitamise taotlus. Alles õiguskantsleri seisukoha saamisel sai kaebaja teada olulised asjaolud (sh õiguslikud asjaolud) sellisel määral, et koostada edulootusega kaebus. Kaebaja on seisukohal, et alates sellest hetkest sai hakata kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg. Täiendavalt märgib kaebaja, et ta ei valda eesti keelt, mistõttu ei jälgi ka eestikeelseid saateid – mh saadet, kus vaidlusalune vastustaja avaldus tehti. Kaebaja sai vaidlusaluse avalduse täpsest sisust teada alles siis, kui ta tutvus õiguskantsleri seisukohaga, mis talle tõlgiti.
10.Tartu Halduskohus tõlgendas 9. detsembri 2024. a määruses kaebust hüvitamiskaebusena, jättis kaebuse käiguta ning andis kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks tähtaja. Kohus asus määruses seisukohale, et kaebus on esitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lõikes 2 sätestatud tähtaega rikkudes.
11.Kaebaja esitas 16. detsembril 2024 Tartu Halduskohtule avalduse, olles seisukohal, et kohustamiskaebus on kaebaja õiguste kaitseks kohane ja see on tähtaegne.

KOHTU SEISUKOHT

12.Kohtu 9. detsembri 2024. a määruse tõlgenduse kohaselt taotleb kaebaja praeguses asjas PPA tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist (HKMS § 37 lõike 2 punkt 4). Kaebaja on 16. detsembri 2024. a avalduses väljendanud seisukohta, et algses kaebuses sõnastatud kohustamiskaebus oleks kaebaja õiguste kaitseks kohane. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. HKMS § 45 lõige 4 sätestab: „Vaideotsuse peale võib ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Sama kehtib muu kohtueelse menetluse käigus tehtud otsuse vaidlustamisel.“ Kaebaja ei ole ära näidanud, et PPA 20. novembri 2023. a otsus rikuks tema õigusi sõltumata kahju hüvitamise taotluse esemest. Kohtule esitatud kaebus on kantud eesmärgist saavutada kahju hüvitamise taotluse rahuldamine. Kui isik leiab, et tema kahju hüvitamise taotlus on haldusorgani poolt jäetud ebaõigesti läbi vaatamata, tuleb kahju hüvitamise nõue esitada otse kohtule. Kaebajal ei ole kaebeõigust PPA 20. novembri 2023. a otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks kohustamisnõudega. Kuna kohtul on HKMS § 2 lõike 4

3-24-311 teise lause kohaselt kohustus tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, ongi kohus eeltoodut arvestades tõlgendanud kaebaja kaebust hüvitamiskaebusena. Kuna kaebust ei ole võimalik muul viisil tõlgendada, jääb kohus selle tõlgenduse juurde.

13.HKMS § 124 lõike 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lõike 1 punkt 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2.
14.Kohus märgib esmalt, et on ekslikult 9. detsembri 2024. a määruses asunud seisukohale, et antud asjas tuleb kaebetähtaja arvestamisel kohaldada HKMS § 47 lõiget 2. Riigikohus on selgitanud, et riigi vastu kahju hüvitamise kaebuse esitamisel kohaldub riigivastutuse seadus (RVastS) ning sellest kui eriseadusest tuleneb ka kohtusse pöördumise tähtaeg ning seetõttu ei kohaldu kohtule kaebuse esitamisel HKMS § 47 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tähtajad (Riigikohtu 11. mai 2016. a määrus nr 3-3-1-18-16, p 11). RVastS § 17 lõige 1 näeb ette, et kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sama sätte lõike 3 alusel tuleb taotlus või hüvitamiskaebus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
15.Vastavalt kohtupraktikale on kaebuse tähtaegsuse kontrollimisel oluline muuhulgas asjaolu, kas kahju hüvitamise nõue oli juba haldusorganile esitamise ajal tähtaegne, s.t esitatud RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaega järgides. Kui kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg oli möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades (Tallinna Ringkonnakohtu 21. septembri 2023. a määrus nr 3-22-1596, p 27, Riigikohtu 30. augusti 2017. a määrus nr 3-16-519, p 13). Kohus peab seega esmalt kontrollima, kas kaebaja esitas PPA-le kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul.
16.Kaebaja esitas kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse PPA-le 9. oktoobril 2023. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kaebetähtaega tuli lugema hakata hetkest, kui kaebaja sai teada õiguskantsleri 5. novembri 2020. a vastuskirja nr 14-5/201782/2005988 sisust. Õiguskantsleri vastuskirjast nähtub, et kaebaja oli õiguskantslerile pöördumise esitamise hetkel ehk 7. oktoobril 2020 teadlik, et Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse büroo juht nimetas saates „Ringvaade“ tema pilti näidates teda kuritegeliku ühenduse liikmeks. Seega olid kaebajale talle kahju tekitanud isik ja kahju asjaolud teada hiljemalt 7. oktoobril 2020, mil tema pöördumine õiguskantslerile esitati. Väide, et kaebaja ei oska eesti keelt ega jälgi eestikeelseid saateid ja sai saate täpsest sisust teada alles õiguskantsleri vastusest, ei ole praegusel juhul asjakohane. Õiguskantsleri 5. novembri 2020. a vastuskiri ei sisaldanud saate sisu kohta kirjeldusi enam, kui kaebajale oli juba teada. Õiguskantsler andis vastuskirjas üksnes õigusliku hinnangu olukorrale. RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus asjas 3-3-1-20-15, p 15). Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt esitas kaebaja PPA-le kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lõikes 3 sätestatud

3-24-311 kolmeaastast tähtaega rikkudes. Kuna kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg oli möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.

17.HKMS § 71 lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohus ei pea vajalikuks anda kaebajale uuesti võimalust kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, sest kaebajal ei saa ilmselgelt olla mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ületamiseks. Kaebaja on nähtuvalt asja materjalidest olnud läbivalt seisukohal, et kaebetähtaega tuli hakata arvestama alates hetkest, kui talle said teatavaks õiguskantsleri seisukohad. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu (vt määruse punkti 16). Kaebaja seisukohta ei saa pidada ka mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lõike 1 mõttes. Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning tal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks.
18.Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus haldusasja menetluse HKMS § 124 lõike 2, § 152 lõike 1 punkti 2 ja § 152 lõike 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.
19.Vastavalt HKMS § 43 lõike 1 punktile 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
20.Kaebaja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu summas 20 eurot. Kohus tagastab HKMS § 104 lõike 5 punkti 4 alusel kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 eurot. Selleks tuleb kaebajal kohtule teatada pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed (arvelduskonto number ja kontoomaniku nimi). (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium