lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-24-311/11

Korrakaitse › Politsei toimingud

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 20.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-311/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Politsei toimingud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
20.05.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1223
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 37 lg 2KaebusRVastS § 18 lg 2Taotluse läbivaatamineHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 124 lg 2Kaebetähtaja kontrollimineHKMS § 152 lg 1Menetluse lõpetamise alusedHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineRVastS § 17 lg 3Taotluse või kaebuse esitamine

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-24-311/9Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja31.12.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 20. mai 2025, Tartu 3-24-311 X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X. Esindaja vandeadvokaat Raiko Paas

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 31. detsembri 2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 9. oktoobril 2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) kahju hüvitamise taotluse seoses 27. aprillil 2020 saates „Ringvaade“ tema pildi avaldamise ja öelduga, et ta „on seotud Martavoidega“. Kaebaja hinnangul oli tegemist süütuse presumptsiooni rikkumisega ning talle tekitati seeläbi mittevaralist kahju 15 000 eurot.
2.PPA 20. novembri 2023. a otsusega nr 1.2-3/121-3 jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus kahju hüvitamiseks nõude aegumise tõttu läbi vaatamata. PPA märkis, et kaebaja ei ole tähtaja ennistamist taotlenud ning kahju hüvitamise taotlusest ei nähtu ka ühtegi mõjuvat põhjust tähtaja ennistamiseks PPA enda algatusel.
3.Kaebaja esitas 21. detsembril 2023 PPA-le vaide nõudega lahendada kaebaja 9. oktoobri 2023. a taotlus sisuliselt. PPA jättis 2. jaanuari 2024. a vaideotsusega nr 1.2-3/121-12 vaide rahuldamata.
4.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kaebaja esitas 1. veebruaril 2024 halduskohtule kaebuse PPA kohustamiseks lahendada kaebaja 9. oktoobri 2023. a kahju hüvitamise taotlus sisuliselt. Kaebaja oli seisukohal, et PPA on ebaõigesti leidnud, et taotluse esitamise tähtaega on ületatud ja ebaõigesti keeldunud kaebaja taotluse sisuliselt lahendamisest. Kaebaja ei valda eesti keelt, mistõttu ei jälgi ka

eestikeelseid saateid – mh saadet, kus vaidlusalune vastustaja avaldus tehti. Kaebuse kohaselt sai kaebaja enda pöördumisele antud õiguskantsleri 5. novembri 2020. a vastusest teada, et rikutud on süütuse presumptsiooni ja et kaebajal on õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Alates sellest hetkest hakkas kulgema kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg.

5.Tartu Halduskohus lõpetas 31. detsembri 2024. a määrusega menetluse. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.
5.1.Halduskohtu 9. detsembri 2024. a määruse tõlgenduse kohaselt taotleb kaebaja praeguses asjas PPA tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja on
16.detsembri 2024. a avalduses väljendanud seisukohta, et algses kaebuses sõnastatud kohustamiskaebus oleks kaebaja õiguste kaitseks kohane. Kohus selle seisukohaga ei nõustunud. Kohtule esitatud kaebus on kantud eesmärgist saavutada kahju hüvitamise taotluse rahuldamine. Kui isik leiab, et tema kahju hüvitamise taotlus on haldusorgani poolt jäetud ebaõigesti läbi vaatamata, tuleb kahju hüvitamise nõue esitada otse kohtule. Kaebajal ei ole kaebeõigust PPA 20. novembri 2023. a otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks kohustamisnõudega. Kuna kaebust ei ole võimalik muul viisil tõlgendada, jääb kohus tõlgenduse juurde, et tegemist on hüvitamiskaebusega.
5.2.Kohus peab esmalt kontrollima, kas kaebaja esitas PPA-le kahju hüvitamise taotluse riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastase tähtaja jooksul. Kaebaja esitas kaebuse asjaoludega seonduva kahju hüvitamise taotluse PPA-le 9. oktoobril 2023. Kaebetähtaega ei saa lugema hakata hetkest, kui kaebaja sai teada õiguskantsleri 5. novembri 2020. a vastuskirja sisust. Õiguskantsleri vastuskirjast nähtub, et kaebaja oli õiguskantslerile pöördumise esitamise hetkel ehk 7. oktoobril 2020 teadlik, et Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegevuse büroo juht nimetas saates „Ringvaade“ tema pilti näidates teda kuritegeliku ühenduse liikmeks. Seega olid kaebajale talle kahju tekitanud isik ja kahju asjaolud teada hiljemalt 7. oktoobril 2020, mil tema pöördumine õiguskantslerile esitati. Väide, et kaebaja ei oska eesti keelt ega jälgi eestikeelseid saateid ja sai saate täpsest sisust teada alles õiguskantsleri vastusest, ei ole praegusel juhul asjakohane. Õiguskantsleri 5. novembri 2020. a vastuskiri ei sisaldanud saate sisu kohta kirjeldusi enam, kui kaebajale oli juba teada. Õiguskantsler andis vastuskirjas üksnes õigusliku hinnangu olukorrale. Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt esitas kaebaja PPA-le kahju hüvitamise taotluse RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastast tähtaega rikkudes. Kuna kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg oli möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.
5.3.Kaebaja on olnud läbivalt seisukohal, et kaebetähtaega tuli hakata arvestama alates hetkest, kui talle said teatavaks õiguskantsleri seisukohad. Kaebaja seisukohta ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 71 lg 1 mõttes. Kaebaja ei ole olnud ise piisavalt hoolikas tähtaja järgimisel ning tal ei esinenud tegelikke takistusi kaebuse õigeaegseks esitamiseks.
5.4.Kuna kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetatakse menetlus HKMS § 124 lg 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Kaebaja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu 31. detsembri 2024. a määrus ja saata asi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
6.1.Kaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebuse saab esitada peale kahju hüvitamise taotluse esitamist otse kohtule üksnes juhul, kui taotlus lahendatakse sisuliselt, mitte siis kui see jäetakse läbi vaatamata. Põhjendatud on esitada kohustamisnõue.
6.2.Tähtajaga seoses on oluline, millal kaebaja kui kannatanu sai teada talle kahju tekitamisest. Kaebaja kui eesti keelt mitte oskavalt inimeselt ei saa eeldada, et ta pidi juba enne õiguskantsleri poole pöördumist olema teadlik, et esitatud eestikeelsed avaldused eestikeelses meedias rikuvad süütuse presumtsiooni printsiipi ja tekitavad talle kahju.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et täidetud on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused, seega lõpetas halduskohus õigustatult käesoleva haldusasja menetluse. Ringkonnakohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse asuda eeltoodud osas halduskohtust erinevale seisukohale. Ka ei ole kaebaja määruskaebuses välja toonud ühtegi sisulist põhjendust, mis annaks aluse halduskohtu määruse tühistamiseks.
9.Halduskohus selgitas, et kaebajal ei ole kaebeõigust PPA 20. novembri 2023. a otsuse iseseisvaks vaidlustamiseks kohustamiskaebusega ja kaebust tuleb tõlgendada hüvitamiskaebusena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu tõlgendusega. HKMS § 37 lg 2 sätestab, mida võib kaebusega nõuda. RVastS § 18 lg 2 kohaselt kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui pädev haldusorgan on kahju hüvitamisest keeldunud või jätnud selle alusetult läbi vaatamata või kui hüvitis on isiku arvates liiga väike, tuleb HKMS § 37 lg-t 2 kohaldada koostoimes olukorda reguleeriva eriregulatsiooniga. Sellises situatsioonis ei vasta kohustamiskaebus HKMS § 37 lgle 2 koostoimes RVastS § 18 lg-ga 2. Neil juhtudel on võimalik vaid hüvitamiskaebus. Muud kaebused või nõuded tuleb HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada (RKHKm nr 3-3-1-86-12, p 15). Kuna PPA on jätnud kaebaja esitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, millega kaebaja ei nõustunud, siis tuli kaebajal pöörduda hüvitamiskaebusega halduskohtu poole. Vaidlust ei saa olla selles, et kaebaja eesmärgiks on lõppkokkuvõttes talle tekitatud kahju hüvitamine ning sellest lähtuvalt tuli kaebajal esitada halduskohtule hüvitamiskaebus, millena halduskohus esitatud kaebust ka tõlgendas.
10.Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg oli PPA-le kahju hüvitamise taotluse esitamise ajal 9. oktoobril 2023 möödunud. Kuna kolmeaastane nõude esitamise tähtaeg on möödas nii vastustaja kui ka kohtu poole pöördumise ajaks, on kaebus esitatud kaebetähtaega ületades.
11.Kaebaja ei ole asjas taotlenud kaebetähtaja ennistamist, kuigi halduskohus on
9.detsembri 2024. a määruses kandnud kaebajale tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Küll aga on kaebaja selgitanud, millest tulenevalt kaebaja ei saanud varem kahjust teada, põhjendades seda eestikeele oskamatusega ja õiguskantslerilt seisukoha saamisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa seda pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes. Kuna kaebaja kasutas vandeadvokaadi abi juba õiguskantseleri poole 7. oktoobril 2020 pöördudes, ei ole kaebetähtaja möödalaskmist võimalik põhjendada ka õigusliku kogenematusega.
12.Eeltoodust lähtuvalt jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium