Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Alice Kliemesch ja Rika Laaarits Puudutatud isik – X (Moldova Vabariigi kodanik; sündinud xx xx xxxx) Lihtmenetluses, 31.12.2024 kohtuistungil
Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise viis
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada taotlus. Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba pidada X kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, aga mitte kauemaks kui kaheks kuuks (28.02.2024 k.a).
2.Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja kohtu põhjendused vene keelde riigi kulul. Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrust viivitamatult Xle tutvustada ja selgitada, et määruse tõlge edastatakse talle pärast selle valmimist.
3.Määruse avaldamisel asendada X nimi, tema endine perekonnanimi ja sünniaeg tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204).
Moldova Vabariigi kodanik X (sünd. xx xx xxxx) saabus Schengeni alale 11.12.2024, kasutades selleks Moldova rahvuspassi kehtivusega 09.12.2024–09.12.2034.
2.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) politseipatrull sai 29.12.2024 väljakutse Tallinnas, Pallasti 41 juurde, kus alkoholijoobes isik lamab ja ei ole võimeline ise lahkuma. Isikul dokumendid puudusid, isik toimetati kainestusmajja. Kainestusmajas isikuandmete kontrollimisel selgus, et tegemist on X nimelise isikuga, kellel on Eesti Vabariigi poolt kohaldatud Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks perioodiga 10.10.2024–20.09.2027. Isik ise nimetas ennast Xks. Asjaolude kontrollimise käigus selgus, et isikule tehti 08.03.2023 ettekirjutus Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga 10 päeva ning isikule kohaldati Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks, kuna isik saabudes 03.06.2019 Schengeni alale, viibis
ajavahemikul 01.09.2019–08.03.2023 ebaseaduslikult Schengeni alal, sh Eestis, kokku 1285 päeva. Isik oleks pidanud lahkuma hiljemalt 31.08.2019, kuid isik lahkumisettekirjutust ei täitnud ning asus end politsei eest varjama. Isik deporteeriti Eestist Moldovasse 20.09.2024. X on peale Eestist ja Schengenist väljasaatmist 20.09.2024 vahetanud nime ja taotlenud endale uue Moldova passi, millega sisenes uuesti Schengeni alale. Isik peeti 29.12.2024 kinni ja toimetati kinnipidamiskeskusesse.
3.PPA esitas 30.12.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse loa saamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni kaheks kuuks. Taotluses on tuginetud kokkuvõtvalt järgnevale.
3.1.Isikul puudub seaduslik alus Eestis ja Schengeni alal tema suhtes kehtiva sissesõidukeelu ajal viibimiseks. PPA hindas illegaalimenetluses saadud teavet kogumis ning koostas isikule 30.12.2024 sundtäidetava lahkumisettekirjutuse nr 1052285033 koos sissesõidukeeluga Schengeni alale viieks aastaks.
3.2.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, kuna on alust arvata, et isik hakkab väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Põgenemisoht on põhjendatud VSS § 6 8 p-dega 6 ja 7. Isik on oma hoiakute ja käitumisega korduvalt näidanud, et ei soovi lahkumiskohustust täita. Ta on sisenenud Eestisse ja keeldunud Schengeni alalt lahkumast, kui tema seadusliku viibimise aeg sai otsa, ning kui tema suhtes oli juba kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni alale. Ta on politseinikele kontrolli käigus esitanud valeandmeid, püüdes varjata oma tegelikku isikut, et politsei ei saaks teadlikuks tema ebaseaduslikust viibimisest Schengeni territooriumil, võimaldades oma teoga jääda märkamatuks seaduse rikkumise ees ning lootes omada vääralt seaduslikku alust Eestis viibimiseks. PPA on arvamusel, et isik ei soovi lahkuda Schengeni alalt ning soovib jätkata viibimist ja töötamist ebaseaduslikult Schengeni alal. PPA-l pole täit kindlust välismaalase soovis pöörduda vabatahtlikult tagasi Moldovasse.
3.3.PPA koostas isikule 08.03.2023 Eesti Vabariigist lahkumisettekirjutuse koos Schengeni sissesõidukeeluga, mida ta vabatahtlikult ei täitnud, isik deporteeriti 20.09.2024, kuid hoolimata sellest ning kehtivast sissesõidukeelust, sisenes ta teadlikult sissesõidukeelu ajal Eestisse ning asus siin ebaseaduslikult tööd otsima. Isikuga 30.12.2024 läbi viidud küsitlusel teatas ta, et ei olnud teadlik talle määratud sissesõidukeelu kehtivusest ja otsustas tulla Eestisse selleks, et teha siin ebaseaduslikult tööd. Samas enne Eestisse saabumist vahetas isik oma perekonnanime, taotles endale uue Moldova passi ja vahetult peale passi kättesaamist lahkus koduriigist ning suundus Eestisse. Sellest PPA järeldab, et isik on teadlikult ära kasutanud Schengeni viisavabaduse süsteemi, kasutades erinevaid passe ning oma sellise käitumisega on ta kuritarvitanud Schengenis viibimise nõudeid.
3.4.Leebemad järelevalvemeetmed ei taga isiku lahkumise tulemuslikkust. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole tekitanud. Isik on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (Eestisse saabumine kehtiva sissesõidukeelu ajal). Eluliselt on usutav, et isik võib enda väljasaatmist Moldovasse hakata takistama ega tee PPA-ga koostööd ning asub end varjama. Isikut ei ole varasemalt takistanud kehtiva seadusliku aluse puudumine ning on teadlikult töötanud ebaseaduslikult Eestis. PPA hinnangul esineb isiku puhul põgenemise oht, kuna vabaduses viibides võib isik lahkuda endale meelepärasesse riiki. Schengeni alal ei ole liikmesriikide vahel piiripunkte ning Schengenisisene liikumine on vaba.
3.5.Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega. Kinnipidamiskeskuses on isikule vajadusel tagatud toitlustus ja arstiabi ning võimalus liikuda värskes õhus.
4.Puudutatud isik ei soovinud istungil midagi lisada ega selgitada.
5.PPA selgitas kohtuinstungil, et eeldatavasti õnnestub isik välja saata kahe nädala jooksul, kuid võib ette tulla ootamatuid olukordi seoses transiidiga.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusse paigutamiseks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS)§ 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.VSS § 7 lg 1 kohaselt tehakse viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Vastavalt VSS § 72 lg 2 p-le 1 võib lahkumisettekirjutuse kohe sundtäita juhul, kui välismaalase puhul esineb põgenemise oht. PPA koostas 30.12.2024 puudutatud isikule sundtäidetava ettekirjutuse nr 1052285033 Eestist lahkumiseks ja koos sellega sissesõidukeelu Schengeni alale viieks aastaks.
8.VSS § 15 lg 1 sätestab, et PPA võib välismaalast ilma halduskohtu loata kinni pidada kuni 48 tundi, et kontrollida välismaalase Eestisse saabumise ja Eestis viibimise seaduslikke aluseid ning selgitada välja tema kinnipidamise vajalikkus VSS § 23 lg-s 1 sätestatud alusel. VSS § 15 lg 2 kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
9.VSS § 23 lg 1 p 1 kohaselt taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks, kui seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on meede, mille eesmärk on tagada, et riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks.
10.Kohus nõustub PPA seisukohaga selles, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, lähtudes VSS § 68 p-st 6 ja 7. Nimetatud sätete kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6) ning kui välismaalane on sisenenud Eestisse tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul (p 7).
11.PPA selgitas taotluses, et isiku kontrollimisel ilmnes asjaolu, et isik saabus varem Schengeni alale 03.06.2019 ning isik viibis ajavahemikul 01.09.2019–08.03.2023 ebaseaduslikult Schengeni alal, sh Eestis, kokku 1285 päeva. Isikule koostati 08.03.2023 ettekirjutus Eestist lahkumiseks vabatahtliku täitmise tähtajaga 10 päeva ning isikule kohaldati Schengeni sissesõidukeeld kolmeks aastaks. Isik oleks pidanud lahkuma hiljemalt 31.08.2019, kuid isik lahkumisettekirjutust ei täitnud ning asus end politsei eest varjama. Kohtule nähtuvalt on isikut varasemalt Tallinna Halduskohtu 16.09.2024 määrusega kinni peetud ja paigutatud kinnipidamiskeskusesse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.10.2024 (haldusasi nr 3-24-2596). Kohtule esitatud asjaolude kohaselt puudutatud isik deporteeriti Eestist Moldovasse 20.09.2024. Isik on pärast Eestist ja Schengenist väljasaatmist 20.09.2024 vahetanud nime ja taotlenud endale uue Moldova passi, millega sisenes uuesti Schengeni alale.
12.Kohus märgib, et põgenemisohu hindamine on prognoosotsus, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis, hõlmates endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Kohus leiab, et PPA kahtlus, et vabaduses viibides ei hakkaks isik suure tõenäosusega tegema PPA-ga koostööd väljasaatmise võimaldamiseks ning võib asuda ennast varjama lahkumiskohustusest kõrvalehoidumise eesmärgil, on põhjendatud. Kohus nõustub PPA seisukohaga, et puudutatud isiku varasem käitumine annab alust järeldada, et puudutatud isik on teadlikult tema suhtes kohaldatud sissesõidukeelu kehtivusaja
jooksul ära kasutanud Schengeni viisavabaduse süsteemi, kasutades erinevaid passe ning seeläbi on ta kuritarvitanud Schengenis viibimise nõudeid.
13.PPA on kohtu hinnangul põhjendatult arvamusel, et isikul puudub motivatsioon lahkuda vabatahtlikult Schengeni alalt ning et isik soovib jätkata viibimist Schengeni alal töötamise eesmärgil. Vabaduses viibides võib isik jätkata oma ebaseadusliku viibimist talle sobivas Schengeni liikmesriigis. Seda kinnitab asjaolu, et isik on varasemalt jätnud lahkumiskohustuse vabatahtlikult täitmata; ta on varem püüdnud oma isikut PPA eest varjata, esitledes end valenimega; isik saabus teadlikult sissesõidukeelu ajal Eestisse selleks, et teha siin ebaseaduslikult tööd; vahetult enne Eestisse saabumist vahetas isik oma perekonnanime ja taotles endale uue Moldova passi. Samuti ei ole isik astunud samme oma Eestis viibimise seadustamiseks. Isiku varasemat käitumist ja avaldatut arvestades on kohus sarnaselt PPA-ga veendunud, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks isikul motivatsiooni Eestist lahkuda, vaid ta asuks end PPA eest varjama, et väljasaatmist vältida.
14.Kohus nõustub PPA-ga, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik võib end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Ka mitme meetme samaaegne kohaldamine (nt dokumentide hoiule võtmine, PPA-s enda regulaarse registreerimise kohustuse panemine jms) ei annaks tõhusat tulemust, sest need eeldavad välismaalase suhtes teatavat usaldust. Kohtule esitatud andmete kohaselt sellist usaldust PPA-l isiku suhtes põhjendatult ei ole. Isik ei ole varasemalt lahkumisettekirjutust vabatahtlikult täitnud, ta on vahetanud enda perekonnanime vahetult enne Eestisse jõudmist, kuritarvitades seeläbi Schengeni alal viibimise nõudeid ning ilmestades isiku suhtumist õiguskorda. Asja materjalidest nähtub ka, et isik kuritarvitab alkoholi, mis võib aga seada ohtu väljasaatmise tulemuslikkuse. Need asjaolud kogumis ei tekita usaldust isiku vastu, et leebemate järelevalvemeetmete kohaldamisel oleks tagatud isiku väljasaatmise tulemuslikkus. Seetõttu eelpool kirjeldatud isiku käitumist arvestades saab pidada tõenäoliseks, et puudutatud isik võib hakata enda väljasaatmist Moldovasse takistama ega tee PPA-ga koostööd ning asub väljasaatmise tõkestamiseks end varjama.
15.Kohus leiab, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada informatsiooni ka käesoleva määruse ja lahkumisettekirjutuse vaidlustamise kohta.
16.Väljasaatmist ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks (VSS § 24 lg 11). Puudutatud isiku välja saatmine Moldovasse on PPA esindaja 30.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused nõuavad rohkem aega kui 48 tundi. Väljasaatmise asjaajamine võtab üldjuhul umbes kaks kuni kolm nädalat, rahvusvahelises asjaajamises tuleb arvestada pühadeperioodiga. PPA selgitas, et isiku välja saatmine eeldab transiitriikide läbimist. Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks, kuna PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks, ning puudutatud isikul on kehtiv pass.
17.Eeltoodust tulenevalt annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (28.02.2025).
18.Isiku väljasaatmise võimaluse tekkimisel või kinni pidamise aluse ära langemisel (sh juhul, kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.
19.Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Isikule tuleb toimetada kätte määruse sissejuhatuse, resolutsiooni, edasikaebamise korra ja põhjenduste tõlge. PPA-l tuleb määrust viivitamatult isikule tutvustada.
20.Kohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime, tema endise perekonnanime ja sünniaja tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.