Rahvastik › Välismaalased

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-26-2476 09.04.2025 ohuhinnangu kohaselt kujutab ta ohtu Eesti riigi julgeolekule ja seega esineb välismaalaste seaduse (VMS) § 124 lg 1 p-s 1 sätestatud alus elamisloa andmisest keeldumiseks. Pärast teatise saamist võttis X oma taotluse tagasi ja taotluse menetlus lõpetati PPA 25.04.2025 otsusega nr 15.3-3.1/951-1 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 2 alusel. X esitas 17.02.2026 PPA-le taotluse (taotlus nr 1077089592) töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamiseks, mille muutis 23.06.2026 taotluseks anda tähtajaline elamisluba abikaasa juurde elama asumiseks (VMS § 137 lg 1).

3-26-2476 lahkumine on aga kavandatud juba 31.08.2026. PPA ametnikud teatasid kaebajale ja tema esindajale, et esmaspäeval, 31.08.2026 kell 09.00 oodatakse kaebajat ja tema nelja-aastast tütart Y-i Tallinna lennujaamas, et nad lahkuksid varem ostetud lennupiletite alusel (suunad Istanbul ja Montenegro).

https://www.4freerussia.org/yandex-is-thekremlins-weapon-against-democracy/, https://novayagazeta.ru/articles/2019/06/07/152340-yandeks-podtverdildogovorennost-sfsb-po-povoduperedachi-klyuchey-shifrovaniya

3(9)

3-26-2476 kodanike sõjaliste kohustuste hulka sõjalisel arvel olemine, sõjaväeteenistusse kutsumine ja teenistuse läbimine, kuulumine relvajõudude reservi, reservis olemise ajal sõjalistele õppustele kutsumine ja õppustel osalemine. 2 Kaebaja selgitas taotluse nr 1071167654 menetluses, et tema sõjaline väljaõpe Peterburi ülikoolis lõppes kuuajalise praktilise õppuse ja eksamiga, ta on kahurväe reservleitnant ja ta teab, kuidas relvi kasutada. Ta ei pea teenima VF armees, mida kinnitab sõjaväe arvelt mahavõtmise tõend. KAPO 09.04.2025 hinnangust nähtub, et sõjaliste kohustuste puudumise väide ei vasta tõele, sest kaebaja on jätkuvalt VF kodanik ja leitnandi auastmes reservohvitser, keda ei ole relvajõudude reservist välja arvatud. Sõjaväe arvelt ajutine mahavõtmine ei vabasta taotlejat ülalmainitud konstitutsioonilistest sõjalistest kohustustest VF ees. Arvelt mahavõtmise tõendi järgi on kaebajal jätkuvalt sõjalised kohustused, mille rikkumisest tuleneva vastutuse eest taotlejat sõjakomissariaadi tõendis hoiatati. VF-l, selle sõjakomissariaatidel, luure- ja vastuluureteenistustel ning sõjaväeluurel on ülevaade VF kodanikest, sh välismaal viibivatest VF relvajõudude reservi kuuluvatest isikutest. Kaebaja puhul kinnitavad seda sõjakomissariaadi sõjaväe arvestuse dokumendid (sõjaväepilet ja tõend). Avalikest allikatest on teada, et VF eriteenistused on kasutanud oma välisriikides viibivaid kodanikke VF erinevate luurealaste ja hübriidsete eesmärkide saavutamiseks. KAPO 09.04.2025 hinnangu kohaselt on alust arvata, et VF eriteenistused kasutavad välismaal elavaid huvipakkuvate teadmiste ja oskustega VF kodanikke, kes on töötanud IKT, teaduse, tehnika või muudes huvipakkuvates ettevõtetes ja uurimisasutustes ja/või on sulandunud välismaal asuvasse mistahes huvipakkuvasse info- ja tegevusruumi, vajalikul momendil oma salajaste sõjaliste või luureliste ülesannete täitmiseks. Ei saa välistada, et VF eriteenistused võivad kasutada välismaal asuvaid oma kodanikest IKT töötajaid VF küberoperatsioonide, sabotaaži- või diversiooniaktide, mõjutustegevuse ja vaenu õhutavate tegevuste läbiviimiseks vajaliku infrastruktuuri ettevalmistamiseks, käimasolevate operatsioonide toetamiseks ja VF eriteenistustele vajaliku toetustegevuse ja info pakkumiseks. Seega ei saa välistada, et VF relvajõud või eriteenistused võivad oma salajaste sõjaliste või luureliste eesmärkide saavutamiseks kasutada ka Eesti IKT ettevõtetes töötavaid VF kodanikke, kellel on asjakohane IKT-alane töökogemus. Eestis asuvad VF kodanikest IKT spetsialistid oskavad iseloomustada siinset IKT kogukonda, selle töötajaid, ettevõtete tegevusalasid ja kliente. Arvestades, et seoses VF agressiivse välispoliitika ja sõjaga Ukrainas on VF kodanike tegevusele ja liikumisele Schengeni ruumis kehtestatud hulgaliselt piiranguid, on tõenäoline, et VF üritab leida erinevaid võimalusi, kuidas välismaal oma infokogumise ja mõjutustegevuse eesmärke uues olukorras täita. Selleks on sobilikud just IKT võimekusega ning oma tegevuse varjamiseks ja digitaalse jalajälje peitmiseks vajalike oskustega VF kodanikud, et vähendada oma ebaseadusliku tegevuse tuvastamise võimalust. Seoses VF kallaletungiga Ukrainale 24.02.2022 kehtestas Eesti valitsus rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 3 lõikes 1 ja §-s 4 nimetatud eesmärkide toetamiseks 08.04.2022 määrusega nr 42 sanktsioonina piirangu VF ja Valgevene kodanikele, kellele ei anta esmakordsel taotlemisel viisat, lühiajalise töötamise luba ning tähtajalist elamisluba töötamise ja ettevõtluse eesmärgil. RSanS § 3 lg-s 1 ja §-s 4 sätestatud sanktsioon on välispoliitiline meede, mille võib lisaks § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidele (rahu, rahvusvahelise julgeoleku, demokraatia, õigusriigi, rahvusvahelise õiguse, Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika saavutamine) kehtestada Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. Seega sanktsioonimääruse üks selge eesmärk oli ja on jätkuvalt vähendada just VF ja Valgevene kodanikest lähtuvat rahvusvahelist ja riigisisest julgeolekuohtu nende riikide kodanike mittelubamisega Eestisse.

https://constrf.ru/razdel-1/glava-2/st-59-krf

4(9)

3-26-2476 Riigikogu võttis 22.02.2023 vastu „Eesti Julgeolekupoliitika alused“, mille järgi „suurim julgeolekuoht Eestile on Venemaa Föderatsioon, kelle eesmärk on lõhkuda ja ümber kujundada Euroopa julgeolekuarhitektuur ja reeglitel põhinev maailmakord ning taastada mõjusfääride poliitika. Neist eesmärkidest lähtuv oht Eestile on eksistentsiaalne“ (lk 3). VF teostab sellist poliitikat riigi sees ja väljaspool seda muuhulgas ka oma kaasmaalaste poliitika kaudu ehk välismaal elavate VF kodanike abil. Kaitsepolitseiamet kirjutas oma 2023–2024 aastaraamatus VF kodanike ning Eesti ja VF topeltkodanike VF-le lojaalsusest tulenevatest ohtudest Eesti IKT sektoris, kus muu hulgas märgitakse järgmist (lk 32): „Eestis IKT-sektoris õppivad ja töötavad Venemaa (ka Valgevene) kodanikud on Venemaa eriteenistuste teravdatud tähelepanu all, Kaitsepolitseiamet on sellele viidanud ka varasemates aastaraamatutes. Erioskustega isikuid kasutatakse vajaduse korral ära ning neilt nõutakse lojaalsuskohustuse täitmist, kui see on vajalik Venemaa riiklike huvide täitmiseks. Eesti IKTsektorisse püüab aastas tööle asuda sadu Venemaa kodanikke, kellel on keskmise eestlasega võrreldes laialdasem kokkupuude sõjalise valdkonnaga. Enamik Venemaa ülikoolide lõpetajaid on seal läbinud sõjalise kateedri õppe, mis annab neile reservohvitseri auastme. Teistel on läbitud ajateenistus Vene relvajõududes koos spetsiifiliste teadmiste omandamise ja sõjalises konfliktis tegutsemise väljaõppega. Meessoost täisealistele Venemaa kodanikele võib olla välja antud sõjaväetunnistus, mis kehtestab nende sõjaaja-ülesanded ning mobilisatsioonikohustuse. Sõjaväetunnistus on ka paljudel naistel. See tähendab, et ka näiliselt tsiviilerialade (ka IKT) töötajatel võib oma kodakondsusest tulenevatest kohustustest lähtudes olla sõjaolukorras sõjalisi rolle ja ülesandeid, mille täitmist võidakse neilt nõuda tundide jooksul. Selliste, IKT- ja küberturbealaste eriteadmistega ning vaenulikule võõrriigile lojaalsuskohustusega isikute ligipääs Eesti olulistele võrkudele kujutab endast julgeolekuohtu, mida tuleb kõigiti vältida ja ennetada“.3 KAPO rõhutas 09.04.2025 hinnangus, et ei saa välistada, et taotleja võib asuda tööle Eesti IKT ettevõtetes, mis on seotud Eesti riigi IKT arendusprojektidega ja teevad näiteks allhankeid Eesti riigi või riigile olulistele asutustele (programmide kirjutamine ja infotehnoloogiliste lahenduste koostamine erinevatele andmebaasidele jne). Taotlejal on VF kodakondsusest tulenevalt lojaalsuskohustus VF ees. Sellise VF konstitutsiooniliste kohustustega relvajõudude reservohvitseri lojaalsuskonflikt on püsiv julgeolekuoht Eesti riigile praeguses VF poolt Ukraina vastu peetava sõja ja VF tegevusest tingitud pingestunud ja ohtlikus julgeoleku- ja geopoliitilises olukorras. Kaebaja haridust ja töökogemust arvestades ei saa välistada PPA ja KAPO põhjendatud kahtlust, et kaebaja on või võib sattuda Venemaa eriteenistuste huviorbiiti ning temalt võidakse hakata nõudma ülesannete täitmist, mis kahjustavad Eestit. Vaatamata sellele, et kohus ei ole praegusel ajal tutvunud KAPO ohuhinnanguga, on ohuhinnangut PPA 07.08.2026 otsuses piisavalt detailselt kajastatud. Kohtul tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel kaitsta ka avalikku huvi ning jätta seetõttu kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata kaebajast lähtuva julgeolekuohu maandamiseks. Kaebajale elamisloa andmata jätmise alus on kaebajast lähtuv oht Eesti julgeolekule. Eesti julgeolekupoliitika eesmärk on kindlustada Eesti Vabariigi iseseisvus ja sõltumatus, eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, elanikkonna turvalisus ja ühiskonna toimimine. Riigikaitse ei piirdu vaid sõjalise kaitsega, kuna ohud võivad ilmneda ka küberrünnakute ja mõjutusoperatsioonidena. KAPO hinnangul kujutavad Eestis IKT-sektoris töötavad Venemaa ja Valgevene kodanikud endast julgeolekuohtu, kuna neil on sageli sõjaline väljaõpe ning mobilisatsioonikohustus, mistõttu võivad nad olla Venemaa eriteenistuste sihtmärgiks ja potentsiaalselt kaasatud eestivastasesse luure- või kübersabotaažitegevusse. Kaitsepolitseiamet on rõhutanud, et kodakondsus ei ole pelgalt reisidokument, vaid sellega kaasnevad ka kohustused oma kodakondsusjärgse riigi ees. Eelkõige tähendab see lojaalsust riigile, mis avaldub nii hoiakutes kui ka valmisolekus

https://kapo.ee/sites/default/files/content_page_attachments/aastaraamat-2023 2024.pdf, lk 26–35

5(9)

3-26-2476 täita mobilisatsioonikohustust. Need kohustused kehtivad sõltumata sellest, kas inimene toetab oma kodakondsusriigi valitsuse poliitikat või mitte. Venemaa konstitutsiooni kohaselt on kõik Venemaa kodanikud, sealhulgas need, kes elavad Eestis, kohustatud seisma oma riigi, Venemaa eest ning arvestama võimaliku mobiliseerimisega. Kohus arvestab, et kaebajal on Eestis lapseootel abikaasa ja alaealine laps, kelle kasvatamisel on kaebaja kohustatud osalema. Kõik nimetatud isikud on Venemaa Föderatsiooni kodanikud. Kaebaja pidi arvestama võimalusega, et PPA võib tema elamisloa taotluse jätta rahuldamata juba alates 2026. a aprillikuust ja oma elu vastavalt korraldama. PPA on 12.06.2026 e-kirjas selgitanud, et taotleja viimase püsivalt Eestisse elama asumiseks tähtajalise elamisloa taotluse nr 1071167654 menetluses on PPA taotlejat 24.04.2025 e-kirjas teavitanud, et tema puhul esinevad keeldumise aluseks olevad asjaolud. PPA on selgitanud, et KAPO hinnangul kujutab taotleja ohtu Eesti Vabariigi julgeolekule. Seega ei oleks kaebaja oma elu sellest hetkest teisiti korraldades olnud olukorras, kus tema abikaasa peab kaaluma, kas reisida viimasel raseduskuul. Arvestades Venemaa Föderatsiooni rünnakut Ukraina vastu, pidi taotleja juba vähemalt alates 24.04.2025, kui sai taotluses nr 1071167654 keeldumise aluseks olevatest asjaoludest teadlikuks, mõistma, et enne 24.02.2022 sündmusi antud elamisluba pikendades või uut elamisluba andes hinnatakse uuesti temaga seotud isiklikke asjaolusid (haridus, töökogemus, seotus VF relvajõududega) ning elamisloa andmine või pikendamine ei pruugi olla võimalik. Veel enam, kaebaja oli teadlik, et tema kohta on üle aasta tagasi antud julgeolekuhinnang, mis põhineb tema eluloolistel andmetel, mis on leidnud aset minevikus ja mida ei ole enam objektiivselt võimalik muuta. Arvestades kaebaja ja tema esindaja teadlikkust keeldumise aluseks olevatest asjaoludest, oli kaebajal ilmselgelt võimalik korraldada oma elu ümber selliseks, et teise lapse sünniajaks on pere asukoht riigis, kus on kõigil perekonnaliikmetel olemas õigus elada, s,o Venemaa Föderatsioon. Kaebaja selgitas, et ta peab 31.08.2026 lendama koos oma 4-aastase tütrega Istanbuli kaudu Montenegrosse. Samas on olnud selline reisisiht kaebaja valik. On mõistetav, et viimasel raseduskuul ei saaks kaebaja abikaasa enam lennukiga reisida, samas ei oleks sellest tulenevalt takistatud maad mööda reisimine Venemaale, mida pere oleks saanud koos teha. Samuti ei ole kaebaja abikaasal hetkel õiguslikke takistusi Eestisse jäämiseks ja Eestis sünnitamiseks. Kaebaja abikaasal, Venemaa Föderatsiooni kodanikul C-il, snd XX.XX.XXXX, on kehtiv tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks perioodil 30.04.2026–30.04.2031. Rahvastikuregistri andmetel on taotleja ja kutsuja laps Y-i, snd XX.XX.XXXX, samuti Venemaa Föderatsioon kodanik ja tal on kehtiv tähtajaline elamisluba VMS § 1551 lg 1 alusel perioodil 20.04.2026–30.04.2031. Seega ei kaalu era- ja pereelu riive üles julgeolekuohust tulenevaid põhjuseid lahkumisettekirjutuse tegemiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-26-2476 Tartu Ringkonnakohus tegi 28.08.2026 haldusasjas nr 3-26-2468 määruse, milles lahendas esialgse õiguskaitse küsimuse olukorras, kus PPA oli juba teinud lahkumisettekirjutuse. Kohus rahuldas määruskaebuse, tühistas esimese astme kohtu keeldumise esialgse õiguskaitse kohaldamisest, peatas PPA lahkumisettekirjutuse sundtäitmise ning keelas kaebaja Eestist väljasaatmise kuni haldusasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Seega värske kohtupraktika toetab olemasolevaolukorra säilitamise vajadust. C-il on kehtiv tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks kuni 30.04.2031. Y-il on samuti kehtiv elamisluba Eestis kuni 30.04.2031. Y sündis Eestis XX.XX.XXXX, on siin elanud sünnist saadik ning tal on kehtiv elamisluba kuni 30.04.2031. Kujunenud olukorras seatakse nelja-aastane laps faktiliselt valiku ette, mida sellises vanuses laps ei ole võimeline iseseisvalt tegema: jääda Eestisse oma raseda ema juurde ja lahutada isast; või lahkuda Eestist koos isaga ja lahutada emast vahetult enne venna või õe sündi. Kui Y lahkub 31.08.2026 koos isaga Eestist, ei ole ta oma vanuse tõttu objektiivselt võimeline teisest riigist iseseisvalt oma ema juurde Eestisse tagasi pöörduma. Seega ei puuduta esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine üksnes X-i õigusi. See puudutab vahetult ka nelja-aastase lapse õigusi ja huve, kes ise ei ole vaidlustatud PPA otsuse adressaat ning kellele Eesti riik on andnud iseseisva õiguse Eestis elada kuni 2031. aastani. Iseseisvat hindamist nõuavad ka sündiva lapse huvid, kelle eeldatav sünnikuupäev on 18.09.2026 Järeldus kaebajast lähtuva ohu kohta riigi julgeolekule peab põhinema konkreetsetel, aktuaalsetel ja individuaalsetel asjaoludel, mis puudutavad vahetult tema isikut, käitumist, tegevust ja tegelikke sidemeid. Kaebaja jaoks oli ülikooliprogrammis osalemisel praktiline tsiviilalane eesmärk — vältida hilisemat kohustusliku ajateenistuse läbimist ja jätkata tsiviilalast kutsekarjääri. See ei väljendanud kavatsust siduda oma tööelu sõjaväega. Reservohvitseri sõjaväelise auastme omistamine oli ülikooli ettevalmistusprogrammi lõpetamise seadusest tulenev tagajärg, mitte sõjaväeteenistuse läbimise, juhtiva sõjaväelise ametikoha täitmise või professionaalse sõjaväelise karjääri tulemus. KAPO ja kohus tuginevad Venemaa Föderatsiooni kodanikel lasuvale kohustusele kaitsta riiki. Kui selline kohustus tuleneb vahetult Venemaa Föderatsiooni kodakondsusest ja laieneb üldiselt Venemaa Föderatsiooni kodanikele, kujutab see oma olemuselt endast vastava isikute kategooria üldist õiguslikku tunnust, mitte kaebajat individuaalselt iseloomustavat asjaolu. Seetõttu ei võimalda sellise kohustuse olemasolu iseenesest selgitada, mille poolest erineb kaebaja aktuaalse avaliku korra või riigi julgeoleku ohu seisukohalt teistest Venemaa Föderatsiooni kodanikest, kes elavad Eestis seaduslikult alaliselt või pikaajaliselt. Kui haldusorgan seostab kaebaja kahte tsiviilalast kõrgharidust ja IT-kvalifikatsiooni julgeolekuohuga, peab ta näitama, millised konkreetsed teod, sidemed, kutsetegevuse episoodid või muud individuaalsed asjaolud tõendavad, et just kaebaja kavatses, püüdis või oli valmis kasutama oma teadmisi Eesti Vabariigi kahjustamiseks. Ainuüksi nõutud kutsekvalifikatsiooni olemasolu sellist järeldust ei kinnita.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-26-2476

3-26-2476 kuigi kaebajast lähtuv oht on tema isikuandmete ja konteksti põhjal potentsiaalselt kaalukas, ei ole kohtul andmeid, et riski kohene realiseerumine oleks väga tõenäoline ja julgeolekuoht oleks seega lisaks sisulisele kaalukusele ka akuutne. Sellisele järeldusele ei saa jõuda PPA vaidlustatud haldusaktide põhjal ilma KAPO ohuhinnanguga tutvumata. Ohu akuutsuse vastu räägib see, et kaebajat üldiselt iseloomustavad andmed, sh töökoht IKT-sektoris, ei ole Eestis elatud enam kui 5 aasta jooksul muutunud. Kaebajast lähtuvat julgeolekuohtu kinnitav hinnang pärineb ajast ligi 1,5 a tagasi. Samas ohuhinnangu olemasolule vaatamata ei astunud PPA samme kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamiseks, vaid võimaldas kaebajal Eestis elada ligi pool aastat pärast eelmise elamisloa tähtaja lõppemist. Toimikust nähtub, et kaebaja tööleping lõpetati pärast tema elamisloa taotluse rahuldamata jätmist, mistõttu ei ole kaebajal eeldatavalt enam ka varasemaga võrreldavat ligipääsu IKT-sektori tundlikule tehnilisele ja ärilisele teabele. Kohtu ette ei ole toodud andmeid, millest tulenevalt oleks kaebajast lähtuv julgeolekuoht hetkel suurem või akuutsem kui ohuhinnangu koostamise ajal. Ohu akuutsuse vastu räägib ka kaebaja ilmne huvi olla oma lapse sünni juures ja vältida sel perioodil selliste sammude astumist, mis võiksid anda aluse tema kinnipidamiseks või väljasaatmiseks.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.