Rahvastik › PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

kus korteris pidi viibima alkoholijoobes agressiivne isik, samas korteris viibis ka alaealine laps. Kohapeal selgus, et alkoholijoobes ja agressiivne isik on Moldova kodanik, kes viibis

alates 03.09.2024 Eesti Vabariigis ebaseaduslikult. Isik peeti 23.12.2024 kell 21:55 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lõike 1 alusel 48 tunniks kinni ja toimetati Kinnipidamiskeskusesse (KPK) ning alustati menetlustoimingutega.

viibiva välismaalase suhtes ning lähtudes välismaalaste seaduse (VMS) § 293 lõikest 2 isikut küsitleti ning lähtudes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 anti isikule võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Küsitlus on läbiviidud küsimus/vastus vormis. Isikut küsitleti tema Schengenis ja Eestis viibimise asjaolude kohta, andes isikule võimalusi esitada PPA-le täiendavat informatsiooni, taotlusi ja vastuväiteid. Isik selgitas, et tuli Eestisse töötamise eesmärgil, kuigi ametlikult ei olnud ükski firma isiku osas taotlenud lühiajalist tööluba (LTR). Telefoni teel oli isik vestelnud mingi ettevõtte esindajaga, kellega oli kokkulepe, et hakkab ventilatsioonisüsteeme ehitama. Eestisse saabudes isik enam selle ettevõttega kontakti ei saanud, kuna väidetavalt oli nimetatud ettevõte kustutatud, ning ettevõtte nime ei tea. Seega alates saabumisest Eestisse 07.06.2024 kuni kinnipidamiseni 23.12.2024 isik töötas Eestis ebaseaduslikult. Isik selgitas oma ebaseadusliku viibimise kohta, et oli teadlik 90 päeva viibimise õigusest kuid ei lahkunud Eestist ja Schengenist õigeaegselt, kuna ei suutnud oma lahkumist korraldada, nt raha võlgu küsida, pöörduda politsei või IOM poole. Isik selgitas, et vajalike rahaliste vahendite saamiseks ta peab jätkama ebaseaduslikku töötamist Eestis.

07.06.2024.

sundtäidetav ning samuti kohaldas isikule 1 aastase sissesõidu keelu Schengeni alale. PPA selgitas isikule, et taotleb Tallinna Halduskohtult luba isiku paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni isiku väljasaatmiseni.

(puudutatud isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VSS § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 15 lõikes 1 nimetatud põhimõte ja VSS § 23 lõike 1 punktis 1 sätestatud kinnipidamise alus.

TAOTLUS JA PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT ISTUNGIL

on kohustatud väljasaatmise korraldamisele kaasa aitama, vabaduses viibides puudub aga isikul selleks ajend, mida on oma käitumisega tõendanud (ebaseaduslik Schengeni alal viibimine, soov töötada Eestis).

KOHTU PÕHJENDUSED

lõike11 alusel.

väljasaatmise tulemuslikkuse tagamiseks. See on lubatud mh juhul, kui esineb oht, et välismaalane põgeneb (VSS § 23 lg 1 p 1), kui välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust (VSS § 23 lg 1 p 2) või kui välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid (VSS § 23 lg 1 p 3). Kinnipidamine on võimalik, kui VSS-s sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid ei oleks võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. Kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid (VSS § 23 lg 11). Haldustoiminguks loa andmiseks piisab, kui üks VSS § 23 lõikes 1 nimetatud alustest on täidetud. Näiteks on tagasisaatmise käsiraamatus on peetud põgenemisohule viitavateks teguriteks elukoha, püsiva viibimiskoha või usaldusväärse aadressi puudumist, rahaliste vahendite puudumist, sõnaselgelt väljendatud kavatsus mitte täita tagasisaatmisega seotud meetmeid aga ka varasemat käitumist (st põgenemine) (vt Komisjoni soovitus (EL) 2017/2338, 16.11.2017, millega võetakse kasutusele ühine tagasisaatmise käsiraamat, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama tagasisaatmisega seotud ülesannete täitmisel, punkt 1.6).

viibida Eestis ilma seadusliku aluseta (VSS § 2 lg 1). Välismaalasel peab Eestisse

saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus (välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1). Riigis ebaseaduslikult viibiv välismaalane saadetakse välja tema kodakondsusriiki või kokkuleppel kolmanda riigiga mõnesse kolmandasse riiki (VSS § 17).

seaduslik alus ning ka isik ise oli sellest teadlik (küsitluse protokolli lk 3). PPA taotlusest nähtuvalt on puudutatud isik viibinud teadlikult Schengeni alal ebaseaduslikult alates 03.09.2024.

ebaseaduslikult viibiv välismaalane oleks kättesaadav tema väljasaatmiseks vajalike toimingute tegemiseks.

puhul esineb VSS § 68 punktis 6 toodud põgenemisoht. Viidatud sätte kohaselt esineb põgenemisoht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Praegusel juhul nähtub isiku 24.12.2024 küsitluse protokollist (lk 3), et puudutatud isiku enda sõnade kohaselt ei soovi ta oma lahkumist korraldada; kui tal oleks soov lahkuda, oleks ta seda juba teinud; ta saab lahkuda ainult sellisel moel, kui ta jätkab ebaseaduslikku töötamist, kuid ka siis ei ole kindel, kas ta saab raha kokku. Seega saab puudutatud isiku hoiakutest ja käitumisest järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Seega on VSS § 68 punkti 6 eeldus täidetud.

iseloomustavaid asjaolusid (nt RKHKm 31.02.2017 nr 3-3-1-93-16, p 13, RKHKm 16.06.2017 nr 3-3-1-24-17, p 12). Puudutatud isik peeti kinni PPA väljakutse käigus, kuna isik oli joobes ja agressiivne, kusjuures alaealise lapse juuresolekul. Puudutatud isik viibis teadlikult ebaseaduslikult riigis (alates 03.09.2024, mil täitus 90 päeva Schengenisse saabumisest 05.06.2024) ning peab võimalikuks lahkumist juhul, kui ta saaks jätkata ebaseaduslikku viibimist, et töötada ja koguda raha (24.12.2024 küsitluse protokoll lk 3). Kuigi isiku selgitustest nähtub soov Eestis töötamist jätkata, ei nähtu asjaoludest, et isik oleks varasemalt astunud samme oma Eestis viibimise seadustamiseks. Seega ei ole kohtu jaoks äratuntav isiku tahe olla õiguskuulekas ja haakuvalt väljasaatmistoiminguteks kättesaadav.

PPA-le väljasaatmiseks kättesaadav ning leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine väljasaatmise tagamiseks ei oleks põgenemisohtu arvestades võimalik. Ka mitme meetme samaaegne kohaldamine (nt dokumentide hoiule võtmine, PPA-s enda regulaarse registreerimise kohustuse panemine jms) ei annaks tõhusat tulemust, sest need eeldavad välismaalase suhtes teatavat usaldust, mis antud juhul õigustatud ei oleks. Isik on ise kinnitanud, et ta Eestist lahkuda ei soovi ja peab lahenduseks ebaseadusliku töötamise jätkamist.

et puudutatud isik lahkub väljasaatmise vältimiseks Eestist või ta asuks end väljasaatmise tõkestamiseks siin varjama. Selle kahtluse aluseks on eeskätt puudutatud isiku varasem tegevus – isik oli teadlik, et viibis Eesti seadusliku aluseta, kuid jätkas seda tehes edasi juhutöid (küsitluse protokolli lk 3). Puudutatud isiku selgituste kohaselt on elukoha üür makstud detsembri lõpuni. 25.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt aga plaanis isik seal edasi elada ja sai teha edasi juhutöid, et saaks ka korteri eest tasuda. Seega peab isik jätkuvalt võimalikuks ebaseaduslikult töötamise jätkamist. Isiku selgituste kohaselt on ta varem töötanud 2023 aastal Tšehhis ja Leedus. Kuigi isik selgitas 25.12.2024 istungil, et tal seal enam tuttavaid ei ole, on isikul siiski nende riikidega hiljutine tööalane seos, mis annab aluse kahtluseks, et isikul on võimalus leida tööd ka mujal kui Eestis, mis võib täiendavalt ajendada

isikut väljasaatmist vältima. Eelnevat arvesse võttes ei ole kohtu jaoks eluliselt usutav, et puudutatud isik jääks Eestisse ootama nii, et ta on ühtlasi PPA-le kättesaadav, et PPA isiku mõne nädala möödudes välja saadaks.

tema paigutamine KPK-sse. KPK-s on tagatud puudutatud isiku julgeolek, toitlustamine ja vajadusel arstiabi. Puuduvad muud asjaolud, mis räägiksid isiku kinnipidamiskeskusesse paigutamise vastu.

välja saatmine Moldovasse on PPA esindaja 25.12.2024 istungil antud selgituste kohaselt võimalik, ent selleks vajalikud ettevalmistused nõuavad rohkem aega kui 48 tundi. Väljasaatmise asjaajamine võtab üldjuhul umbes kaks kuni kolm nädalat, rahvusvahelises asjaajamises tuleb arvestada pühadeperioodiga. PPA selgitas, et isiku välja saatmine eeldab transiitriikide läbimist.

arvestades annab kohus loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks (25.02.2025).

kui ilmnevad täiendavad asjaolud või tõendid, mis õigustavad leebemate järelevalvemeetmete kohaldamist), tuleb ta kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada.

nime ja passi numbri määruse punktis 5 tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.