Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja võlgniku avaldus XXXXesitas 29.11.2016 kohtule avalduse XXXXOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik ei ole ajutisele haldurile teabepäringus märgitud tähtajaks nõutud dokumente OÜ XXXX majandustegevuse kohta esitanud. Võlgniku endine juhatuse liige XXXXon edastanud ajutisele haldurile teate selle kohta, et raamatupidamisdokumendid, kassas olev sularaha, põhivara ja väikevahendid on üle antud Filipiinidel elavale XXXX. Ajutine haldur on arvamusel, et faktiliselt esemeid ega sularaha uuele juhatuse liikmele üle ei antud, vaid vormistati sellekohane akt, mille poole allkirjastasid. Võlgnik on seega rikkunud PankrS § 85 tulenevalt teabe andmise kohustust ja PankrS § 87 tulenevat kohustust. PankrS § 85 lg 23 kohaselt on teabe andmise kohustus ka võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. OÜ XXXX endine ärinimi XXXX OÜ) on asutatud 01.10.2010 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri XXXX all. Võlgniku põhitegevusalaks oli jaemüük posti või interneti teel. OÜ XXXX poolt on esitatud Äriregistrile viimane majandusaasta aruanne 2013 aasta majandustegevuse kohta. Hilisemal perioodil ühtegi majandusaasta aruannet esitatud ei ole ning äriühingule on tehtud kustutamishoiatus majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. OÜ XXXXjuhatus liikmeks oli asutamisest kuni 23.09.2016.a. XXXX ning alates 23.09.2016 on juhatuse liikmeks Filipiinidel elav XXXX. Äriühingu osakapitali suuruseks on 2556 eurot, mis koosneb ühest osast nimiväärtustega 2556 eurot. Äriühingu ainuosanikeks oli kuni 20.09.2016 XXXX. Käesoleval hetkel kuulub osa Hongkongis registreeritud äriühingule XXXX( väliskood

XXXX).

Kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 tulenevat teabe andmise kohustust, eelkõige oma varade ja võlgade kohta on ajutine haldur võlgade kindlakstegemiseks kasutanud andmeid, mida on saanud krediidiasutustest ja kolmandatelt isikutelt. Võlgniku teadaolevad kohustused on alljärgnevad: - võlgnevus pankrotiavalduse esitajale - võlgnevus täiteasjas nr 035/2016/1982 - võlgnevus täiteasjas nr 035/2016/1983 - võlgnevus täiteasjas nr 035/2016/2810 - pangateenuste võlg

15384,63 eurot 6612 eurot( lisa 4) 6612 eurot 10134.58 eurot 160,05

Maksu- ja Tolliameti andmeil on äriühingul maksuvõlg summas 26 989,70 eurot, millele lisandub arvestuslik intress summas 2677,36 eurot. Kokku maksuvõlg koos intressiga summas 29 667,06 eurot. Äriühingul on maksuvõlg alates veebruarist 2016. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas ca 69 000 eurot. Muude äriühingu võlakohustuste kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades kokku 1203,68 eurot. Ilmselt on äriühingul kontod ka Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi pankades (konto väljavõtetelt nähtuvad ülekanded Läti ja Leedu Pankadest), kuid ühtegi dokumenti ega pangakonto väljavõtet võlgnik esitanud ei ole. Kassa jäägi suurus ja asukoht on teadmata. Kuna võlgnik kassa dokumente ja kassaarvestust ei ole esitanud, on ajutisele haldurile kassa tegelik jääk teadmata. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil OÜ XXXX nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on ajutine pankrotihaldur tuvastatud võlgniku

varana rahalisi vahendeid väärtuses 1203,68 eurot, muude varade (põhivara, debitoorne võlgnevus jms) kohta andmed puuduvad, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Kassa jääk ja suurus pole teada, kuna kassa-, ja raamatupidamisdokumente võlgnik ei ole esitanud. Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ XXXXmingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates 2016 aasta septembri teisest poolest rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud, s.o pärast seda kui vahetus juhatuse liige ja osanik. Kogu majandustegevus toimus perioodil kui juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks oli XXXX. Äriühingule oli väljastatud kokku 21 pangakaarti s.h 20 pangakaarti juhatuse liikmele XXXX. OÜ XXXXpangakontode väljavõttest nähtub, et äriühing on tagastanud regulaarselt laene äriühingu osaniku ja endise juhatuse liikme XXXX seotud äriühingule XXXX OÜ. Kokku on tagastatud laene perioodil 27.02.2015-02.09.2016 summas 73 950 eurot. Ajutise halduri päringule, millal laenud üle anti, vastas juhatuse liige XXXX, et esitab XXXX OÜ poolt tehtud maksekorraldused, kuid aruande koostamise seisuga neid esitatud ei ole. Seega on võimalik, et laene pole üle kantud, kuid laenude nö „tagastused“ on toimunud. Võlgnikul tekkisid maksuvõlad juba alates veebruarist 2016. Kuna võlgniku poolt ei ole esitatud raamatupidamise algdokumente, ega muid rahaliste vahendite liikumisi kajastavaid dokumente, ei ole võimalik hinnangut anda äriühingu rahaliste vahendite sihipärase kasutamise kohta majandustegevuses. Peale kassa ja raamatupidamisdokumentide esitamist on võimalik anda hinnang tehingutele sularahas. Ajutine pankrotihaldur ei saa anda kindlat seisukohta maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud PankrS § 85 sätestatud kohustusi. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 69 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul on vara summas 1203 eurot, olen arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 69 000 eurot. Rahalisi vahendeid on võlgnikul pangakontodel 1203,68 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.01.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2500 eurot hiljemalt 27.01.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks endise juhatuse liikme XXXX. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 1845 eurot ja kulutused summas 55 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 1845 eurot ja kulutused summas 55 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.