OÜ Aktiva Finants hagi XXXX vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Darja XXXX (OÜ Julianuse Õigusbüroo; e-post [email protected]); kostja XXXX (isikukood XXXX; elukoht XXXX)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt XXXX’ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja põhivõlgnevus summas 200.11 eurot (kakssada eurot ja 11 senti) ja viivis summas 153.22 eurot (ükssada viiskümmend kolm eurot ja 22 senti).
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Mõista kostjalt XXXX’ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas 278.95 eurot.
Edasikaebamise kord
2-15-104699
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XXXX AS ja kostja 06.04.2013 kaks liitumislepingut nr XXXX ja XXXX, mille alusel XXXX AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus õigeaegselt ja regulaarselt saadud teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja kinnitas lepingutel oma allkirjaga, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks lisaks olevaid teenuse kasutamise üldtingimusi. XXXX AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mida kostja oli kohustatud tasuma. Kostja vastavaid summasid ei tasunud. XXXX AS nõue koosneb käsitlustasust, mille sissenõudmisõigus tuleneb järelmaksuga müügilepingust, mille tingimuste kohaselt kohustus kostja olema 24 kuu vältel XXXX AS klient. Lepingu lõpetamine poolte poolt mistahes põhjusel tõi kaasa käsitlustasu. Kostjal ei ole võlgnevusi osamaksete osas. Vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatele teenuse kasutamise üldtingimustele kohustub kostja juhul, kui ta ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. XXXX AS ei esitanud kostjale viivise nõuet lepingu kestvuse ajal, vaid hakkas viivist arvestama peale lepingu lõpetamist iga arve maksetähtajast. XXXX AS loovutas 02.12.2014 kostja vastu oleva nõude summas 200.11 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 200.11 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 186.24 eurot ning viivis alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni kuni summani 13.87 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulunu 100 eurot tasutud riigilõivu eest ning õigusabikulud 178.95 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja leiab 30.07.2015 vastuses, et kostja ei ole tõendanud oma liikumisvõimetust, mis ei võimaldaks tal lepingut sõlmida, mistõttu kostja vastuväited on paljasõnalised. Samuti märgib hageja, et XXXX AS teate kohaselt on 01.07.2013 esitatud arve katteks 07.07.2013 laekunud 34.50 eurot, mis neile teadaolevalt on tasutud XXXX AS esinduses kostja poolt. Hageja leiab, et kui kolmas isik oleks kuritarvitanud kostja isikut tõendavat dokumenti ja võltsinud allkirja, siis mis põhjusel ta oleks pidanud tegema makse arvete katteks. Hageja hinnangul on kostja passis ja liitumislepingul olevasd allkirjad sarnased. Hageja leiab, et neil puuduvad alused hagist loobumiseks, kuna kostja ei ole tõendanud oma väiteid ja puuduvad andmed selle kohta, et oleks algatatud kriminaalasi kostja dokumendi kuritarvituse kohta. 17.11.2017 toimunud kohtuistungil palus hageja välja nõuda viivise summas 153.22 eurot ja loobus jooksva viivise nõudest.
2-15-104699
II Kostja vastus hagile
2.Kostja vaidleb hagile vastu ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vastuse kohaselt oli tal 02.02.2013 ja 09.02.2013 kaks selgroo operatsiooni XXXX haiglas. 2013. a veebruari keskel saadeti kostja ravile XXXX haiglasse, kus ta viibis ajavahemikul 15.02.-25.03.2013. Kostja vastuväite kohaselt ei saanud ta liikuda, kuna ravi jaoks puudus tal raha. Kostja on alates 2004. a invaliid. Kostja oli ta sisse kirjutatud Kohtla-Järvele, kuid faktiliselt seal ei elanud, kuna elas tuttavate juures Kohilas, Tallinnas ja Maardus. Kostja vastuväidete kohaselt oli tema pass kotis ja kolmas isik võis seda kasutada ilma kostja loeata. Kostja ei ole sõlminud 06.04.2013 lepingut XXXX AS-ga, samuti ei ole lepingul kostja allkiri. Allkiri lepingul ja kostja passis on erinevad. Kostja väidetel ei saanud ta sellel ajal liikuda ega olla Kohtla-Järvel. Arvel puudub allkiri selle kohta, kes võttis telefoni vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
III Kohtuotsuse põhjendused
3.Õigusnormid, millest tulenevalt kohus otsustab, on järgmised: võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 94 lg 1 VÕS § 100 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
4.Vastavalt TsMS § 5 lõikele 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
5.Kohus, hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
6.Hageja nõue tuleneb XXXX AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingutest tekkinud nõudest, mis on loovutatud hagejale. 06.04.2013 sõlmisid XXXX AS ja kostja kaks liitumislepingut nr XXXX ja XXXX, mille alusel XXXX AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus õigeaegselt ja regulaarselt saadud teenuse eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. XXXX AS esitas kostjale osutatud teenuste eest arveid, mida
2-15-104699
kostja oli kohustatud tasuma. Kostja vastavaid summasid ei tasunud. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 200.11 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 186.24 eurot ning viivis alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 1,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni kuni summani 13.87 eurot. 17.11.2017 toimunud kohtuistungil palus hageja välja nõuda viivise summas 153.22 eurot ja loobus jooksva viivise nõudest.
7.Kostja hagi ei tunnista, kuna väidab, et tema isikut tõendavat dokumenti on kuritarvitatud lepingu sõlmimisel. Kostja vastuväidete kohaselt ei võimaldanud tema tervislik seisund lepingu sõlmimise ajal viibida Kohtla-Järvel, kus leping sõlmiti. Lepingul olev allkiri erinev kostja väidetel passis olevast allkirjast. Hageja väidetel on kostja vastuväited paljasõnalised.
8.Kohus on 06.10.2015 (tl 80) ja 29.12.2015 (tl 85) andnud kostjale tähtaja tõendite esitamiseks. Kostja on esitanud kohtule kviitungi (tl 88), millelt nähtub, et 12.01.2016 on kostja saatnud postisaadetise Ida Prefektuuri politseijaoskonda ja XXXX postisaadetise teekonna jälgimise väljavõtte (tl 89), millelt nähtub postisaadetise teekond. 12.04.2016 on kostja palunud tunnistajatena üle kuulata XXXX ja XXXX (tl 103). 17.01.2017 toimunud kohtuistungil on kostja avaldanud, et tunnistajad istungile ei ilmu ja on loobunud pärast kohtu selgitusi tunnistajate ülekuulamisest. Kostja on palunud kohtu kaasabi tõendite väljanõudmisel. Harju Maakohtu 27.06.2016 määrusega (tl 104) on kohus kohustanud Politsei ja Piirivalveametit kohustanud esitama kohtule informatsioon kostja pöördumiste kohta seosest kostjalt dokumentide vargusega ja informatsioon menetluse tulemuse kohta. Samuti kohustas kohus sama määrusega XXXX Haiglat esitama kohtule informatsioon kostja viibimise kohta Kallavere Hooldushaiglas 2013. aastal.
9.Kohus leiab, et hageja on oma nõude tõendanud. Hageja on esitanud kohtule kostja ja XXXX AS vahel sõlmitud liitumislepingud, mis on kostja poolt allkirjastatud (tl 23 ja 25) ning koopia kostja passist (tl 24), mis on tehtud lepingu sõlmimisel. Kostja vastuväited tervisliku seisundi kohta, mis ei võimaldanud lepingu sõlmimise ajal Kohtla-Järvel viibida ja isikut tõendava dokumendi kadumise kohta on tõendamata. AS XXXX vastuse (tl 112-114) kohaselt on kostja 22.03.2013 kirjutatud haiglast välja järel ravile. Haiguslool on kanded alates 04.03.2013 haige seisundi paranemise ja valude vähenemise kohta. 22.03.2013 kande kohaselt tahab patsient ise koju. Politsei- ja Piirivalveameti vastuse (tl 109) kohaselt alustati 21.09.2015 menetlust KarS § 209 lg 1 tunnustel selles, et kostja teatas, et tundmatu isik kasutas 06.04.2013 XXXX AS esinduses ära kostja teadmata ja nõusolekuta kostja dokumenti ja ostis telefoni Samsung Galaxy S6500 järelmaksuga. Samuti on fikseeritud, et 29.05.2012 kell 12.34 helistas kostja ja teatas passi vargusest. Helistaja oli purjus, tal soovitati pöörduda avaldusega osakonda. Avaldust kostja ei esitanud. Vastuse esitamaise ajaks ei oldud tuvastatud, kes vaidlusaluse liitumislepingu sõlmis. Tunnistajate ülekuulamise taotlusest on kostja loobunud. Kohus leiab, et AS XXXX haigusloost tuleneb, et kostja tervislik seisund paranes alates 04.03.2013 ja haigla suunas kostja tervisliku seisundi paranemise ja kostja soovi tõttu kodusele järelravile. Seega pole tõendatud, et kostja tervislik seisund ei võimaldanud tal viibida lepingu sõlmimise ajal Kohta-Järvel. Kostja väited selle kohta, et viibis halva tervisliku seisundi tõttu tuttava juure suvilas, on paljasõnalised ja tõendamata, kuna kostja on loobunud tunnistja ülekuulamise taotlusest. Samuti ei tõenda Politsei- ja Piirivalveameti vastus kohtule kostja isikut tõendava dokumenti kadumist. Politsei- ja Piirivalveameti vastusest nähtub, et avalduse dokumendi kadumise kohta on kostja teinud alles 21.09.2015, s.o peale tema vastu hagi esitamist käesolevas tsiviilasjas ja 29.05.2012 telefoni teel passi vargusest teatamise järel ei ole kostja selle kohta avaldust Politsei- ja Piirivalveametile esitanud. Kohus on seisukohal, et kostja oleks pidanud juhul, kui kostja isikut tõendav dokument oleks varastatud 29.05.2012, s.o ligikaudu üks aasta enne vaidlusaluste lepingute sõlmimist,
2-15-104699
oleks kostjal olnud piisavalt aega uue dokumendi vormistamiseks.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 200.11 eurot. Hageja esindaja 05.04.2016 toimunud kohtuistungil antud selgituste kohaselt koosneb põhivõlgnevus liitumislepingu alusel saadud teenusepaketi kuutasust ja tasumata telefoni järelmaksust (tl 99 pöördel). Asja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud nõude ajavahemikus 01.06. – 30.09.2013 eest kokku summas 200.11 eurot (tl 27-34). XXXX AS hagejale edastatud teate kohaselt on 01.07.2013 esitatud arve katteks 07.07.2013 laekunud 34.50 eurot, mis neile teadaolevalt on tasutud XXXX AS esinduses kostja poolt. Hageja leiab, et kui kolmas isik oleks kuritarvitanud kostja isikut tõendavat dokumenti ja võltsinud allkirja, siis mis põhjusel ta oleks pidanud tegema makse arvete katteks. Kohus nõustub hageja väitega selle kohta, et juhul, kui kolmas isik oleks kasutanud kostja isikut tõendavat dokumenti lepingu sõlmimiseks, siis poleks usutav, et kolmas isik oleks hakanud teenuse eest tasuma, millest järeldub, et kostja on osaliselt tasunud XXXX AS-ga sõlmitud lepingust tuleneva teenuse eest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja on oma põhinõude kostja vastu summas 200.11 eurot tõendanud.
11.17.11.2017 toimunud kohtuistungil vähendas hageja viivise nõuet summani 153.22 eurot. Hageja nõutav viivisemäär tuleneb XXXX AS ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingute lisaks olevatest teenuse kasutamise üldtingimustest, mille kohaselt kohustub kostja juhul, kui ta ei tasu arveid nõuetekohaselt tähtpäevaks, tasuma tähtajaks tasumata summalt viivist 0,15 % iga maksmisega viivitatud päeva eest. Kohus leiab, et kuna hageja on oma nõuet tõendanud, siis on hageja viivisenõue põhjendatud. Arvestades asjaolu, et hageja on iseseisvalt vähendanud lepingust tuleneva viivise nõuet, leiab kohus, et puudub alus selle vähendamiseks. Hagiavalduses esitatud viivisenõudest alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 1,15% päevas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni kuni summani 13.87 eurot on hageja 17.11.2017 toimunud kohtuistungil loobunud.
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja vastuväited on tõendamata ja ei ole veenvad, mistõttu tuleb tulenevalt asjaolust, et hageja nõue on tõendatud, hagi rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhinõue summas 200.11 eurot ja viivis summas 153.22 eurot.
13.Muud poolet seisukohad, vastuväited ja esitatud tõendid ei ole asjakohased.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolevas tsiviilasjas on kohus hagi rahuldanud, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Hageja on palunud kostjalt välja mõista menetluskulud summas 278.95 eurot, mis koosneb hageja poolt tasutud riigilõivust summas 100 eurot ja õigusabikuludest summas 178.95 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulude nõue, mis koosneb menetlusest tasutud riigilõivust
2-15-104699
summas 100 eurot ja õigusabikuludest summas 178.95 eurot, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna need on vältimatud ja vajalikud kulutused. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 278.95 eurot.