X kaebus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 17. jaanuari 2024. a otsuse tühistamiseks ja valla kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja XXX, esindaja Piret Müür
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus osaliselt. Tühistada Põhja-Pärnumaa Vallavalitsuse 17. jaanuari 2024. a otsus nr 2-8/27. Jätta rahuldamata X nõue kohustada XXXa tagama talle elamiskõlblik eluruum.
Tagastada Xle riigilõiv 20 eurot. Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.
Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 20. detsembril 2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 9. novembril 2023 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsusele taotluse sotsiaaleluruumi saamiseks.
3-24-746
2.Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus otsustas 15. detsembri 2023. a otsusega nr 2-8/376 tagada kaebajale sotsiaaleluruumi xxxxxxx hiljemalt 1. veebruarist kuni 31. juulini 2024. Eluruum on ühiskasutatava WC ja pesuruumiga.
3.Kaebaja ei soovinud eluruumiga koha peal tutvuda, kuid palus saata endale sellest pilte.
20.detsembri 2023. a kirjas palus kaebaja, et eluruumis tehtaks remont enne, kui ta sinna kolib. Valla esindaja selgitas kaebajale, et korteris tehakse vaid hädavajalikud elektritööd. Muid remonditöid ei tehta.
4.11. jaanuaril 2024 võttis kaebaja ühendust Vändra piirkonna sotsiaaltööspetsialistiga nii e-posti kui ka telefoni teel. Kaebaja leidis, et ta ei saa sellistesse tingimustesse elama asuda. Ta soovib siiski sõlmida üürilepingu.
5.Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus tunnistas 17. jaanuari 2024. a otsusega nr 2-8/27 varasema otsuse kehtetuks. Vastustaja tugines sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 19 lg 1 p-le 7 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg-tele 1–3. Kui kaebaja ei soovi hakata eluruumi kasutama, ei ole tal seda vaja. Ühtegi muud sotsiaalpinda vallavalitsusel parajasti pakkuda ei ole. Kaebaja saab otsida endale sobiva eluruumi üüriturult.
Kaebaja esitas 31. jaanuaril 2024 vaide.
6.1.Kaebaja pakkus 11. jaanuaril 2024 toimunud telefonivestluses välja, et võiks vallaga üürilepingu ära sõlmida. Pärast seda saaks tegeleda ruumide korda tegemisega. Vald vastas, et ruumide korrastamiseks pole raha. Kaebaja pakkus, et teeb heategevusliku korjanduse, et tagada võimalus elada eluruumis inimväärikalt. Kaebajale öeldi, et ta ei tohi seda teha.
6.2.Kaebaja pakkus 22. jaanuaril 2024 toimunud kohtumisel vallaametnikele välja, et remondib ruumid ise, kui vald tagab talle ehitusmaterjalid. Vald selgitas, et nii ei saa, kuna teha tuleb hange. Kaebaja küsis ametnikult, kas tema elaks sellises toas. Ametnik vastas eitavalt.
6.3.Kaebaja pole väitnud, et ei soovi talle pakutud eluruumi. Tema soov on saada eluruum remondituna ja elamiskõlbulikuna. Kaebaja leiab, et ametnikud on teda õigusvastaselt diskrimineerinud.
Vallavalitsus jättis vaide 9. veebruari 2024. a vaideotsusega nr 2-8/27-1 rahuldamata.
7.1.Kaebaja on korduvalt väljendanud tahet loobuda õigusest talle pakutud eluruumi kasutada. Kaebaja ei ole astunud samme, millega näitaks üles huvi talle pakutud eluruumi kasutada. Seetõttu pole võimalik üürilepingut sõlmida. Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 41 lg 1 kohaselt on eluruumi tagamise teenuse eesmärk tagada eluruumi kasutamise võimalus. Üürileping sõlmitakse ainult juhul, kui eluruumi tegelikult kasutatakse.
7.2.SHS §-s 43 on sätestab nõuded eluruumile. Kaebajale pakutud eluruum vastas ehitusseadustiku (EhS) § 11 lg 4 alusel majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määrusega nr 85 vastu võetud „Eluruumidele esitatavatele nõuetele“. Eluruum on remontimata, aga kasutuskõlblik.
8.Kaebaja esitas 12. märtsil 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus 17. jaanuari 2024. a otsuse tühistada ja kohustada valda tagama kaebajale elamiskõlblik eluruum.
8.1.Kaebaja ei ole väitnud, et ta ei soovi talle pakutud eluruumi. Kaebaja soovib saada xxxxxxx eluruumi enda kasutusse remondituna ja elamiskõlblikuna.
8.2.Õiguskantsler leidis Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-18-7 esitatud arvamuses, et põhiseadusest tuleneb riigi kohustus abistada inimesi sotsiaalsete riskide ilmnemisel. Tagada tuleb, et peamised sotsiaalsed õigused oleks ühtmoodi tagatud kogu
2(6)
3-24-746 Eestis. Abimeetmete miinimumtaseme määramise kohustus on sätestatud ka rahvusvahelises õiguses.
8.3.Kaebaja ei ole väitnud, et ei soovi valla määratud eluruumi. Kaebaja ei ole rahul eluruumi seisukorraga. Kaebaja tegi vastustajale ettepanekud eluruumi parendamiseks ning pakkus välja, et võib vastustaja või enda organiseeritud vahenditega ise eluruumi remontida.
9.Kohus tegi 27. märtsi 2024. a määruses pooltele ettepaneku pidada kompromissiläbirääkimisi. Kohus leidis, et tekkinud vaidluse saaks kõige tõhusamalt lahendada, kui pooled jõuaksid kokkuleppele, milliseid parendusi on korterile vaja teha selleks, et seal oleks tagatud kaebaja jaoks olulised ja ka objektiivselt põhjendatud tingimused elamiseks.
10.Vastustaja esitas 26. aprillil 2024 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.
10.1.Vastustaja nõustus, et tekkinud vaidlus oleks otstarbekas lahendada läbirääkimiste teel. Vallavalitsus andis kaebajale 3. aprillil 2024 teada, et talle pakutud eluruumis on tehtud remonditöid. Värvitud on seinad ja lagi, vahetatud on põrandakate. Korter on sisustatud uue voodi, kummuti, laua ja toolidega. Kaebajale tehti ettepanek tulla eluruumiga tutvuma. Kui ruum sobib, tuleb kaebajal esitada selgesõnaline kirjalik taotlus, milles ta väljendab oma valmisolekut üürileping sõlmida ja eluruumi elama asuda.
10.2.Kaebaja käis eluruumiga tutvumas 16. aprillil 2024. Kaebaja esitas seejärel uue taotluse, milles leidis, et valla pakutud kompromiss pole pädev ja diskrimineerib teda. Valla sotsiaaltöötaja pani kirja ka kaebaja suulised selgitused.
10.3.Vald leiab, et tema pakutud kompromissi tulemus oleks samaväärne kaebuse rahuldamisega. Sellegipoolest ei nõustunud kaebaja seda vastu võtma. Kaebuse põhjendus – et eluruum pole elamiskõlblik – ei ole seega asjakohane. Kaebajale pakutud eluruum on elamiskõlblik ja remonditud. Kaebus ei ole seega põhjendatud.
10.4.Vaidlustatud otsuse tühistamine tooks kaasa 15. detsembri 2023. a otsuse kehtivuse taastumise. See tagaks kaebajale sama eluruumi kasutusõiguse, millest ta ka teistkordsel pakkumisel keeldus. Seega pole alust vaidlustatud otsust tühistada.
11.Kaebaja esitas 18. mail 2024 kaebuse täienduse.
11.1.Kaebaja vaatas talle pakutud eluruumi üle. Toas oli remont tehtud. Üldkasutatavad ruumid ei olnud aga endiselt kasutuskõlblikud. Ruumid on remontimata, elektrisüsteem vajab korrastamist. Pesemisvõimalused vannitoas on puudulikud. Vannituba vajab sanitaarremonti. Vannitoas on 60-liitrine elektriboiler. Sellest ei piisa, et inimestel oleks võimalik end pesta.
11.2.Köök ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav. Sinna on kogutud mööblit ja muud ebavajalikku. Vallaametnik pakkus, et kaebaja võib teha süüa oma toas. See lahendus pole kaebajale vastuvõetav.
11.3.Üldkasutatavaid ruume peab kaebaja jagama inimesega, kes liigtarvitab alkoholi ja kelle elukombed ei sobi kaebajale. Naabriga elab koos liikumispuudega elukaaslane.
11.4.EhS § 11 lg 2 alusel peab ehitis vastama selle kasutamise nõuetele ja olema ohutu. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole praegusel juhul seaduses sätestatud nõudeid järginud. Kaebaja ei saa sõlmida kompromissi ja võtta vastu valla poolt pakutud eluruumi.
11.5.Vallal on teisi sotsiaaleluruume, kuid kaebajale neid ei pakuta. Kaebaja leiab, et neid ei pakuta talle põhjusel, et ta on viibinud korduvalt kinnipidamisasutuses. Kaebajat diskrimineeritakse tema mineviku tõttu.
11.6.Pärast praeguse kaebuse esitamist on vald keeldunud kaebajale erinevaid sotsiaaltoetusi ja toimetulekutoetust määramast. Sellise käitumisega provotseeritakse kaebajat. Praeguse kaebuse menetlusse see siiski ei puutu. 3(6)
3-24-746
11.7.Kaebaja soov ja eesmärk on elada õiguskuulekalt, kuid eluruumid, kuhu kaebajat soovitakse elama suunata, ei vasta neile eesmärkidele. Eelkõige põhjusel, et majas elavad inimesed liigtarvitavad alkoholi ega sobi oma eluviiside poolest kaebajale. Lisaks ei ole üldkasutatavaid ruume võimalik kasutada täielikult sihtotstarbeliselt (vajavad sanitaarremonti, kasutuskõlbmatu elektrisüsteem ja kõrvaliste isikute asjad).
11.8.Kaebaja jääb oma algsete taotluste juurde. Kaebaja palub tühistada 17. jaanuari 2024. a otsuse ja kohustada valda võimaldama talle elamiseks inimväärne eluruum.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kaebaja on esitanud kaks nõuet: esiteks valla 17. jaanuari 2024. a otsuse tühistamise nõude ja teiseks valla kohustamise nõude. Otsuse kui haldusakti õiguspärasust hindab kohus selle andmise aja seisuga. Kohustamisnõude lahendamisel teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).
13.SHS § 41 lg 1 järgi on eluruumi tagamise teenuse eesmärk kindlustada eluruumi kasutamise võimalus inimesele, kes ei ole võimeline enda vajadustele vastavat eluruumi ise hankima. Eluruum peab vastama eluruumile esitatavatele nõuetele (vt EhS § 11 lg 2 ja määrus „Eluruumile esitatavad nõuded“) ja ruumi kasutajate põhjendatud vajadustele (SHS § 43 lg 1 p- d 1 ja 2). Viidatud määruse järgi peab eluruum olema eeskätt ohutu ja tagama tervisliku elukeskkonna.
14.Kaebajale pakutud toa seisukord enne remonti on näha kaebusele lisatud fotodel (digitoimiku lehed (dtl) 9–11). Eluruumi seisukord enne remonti ei olnud hea. Tapeet oli seintelt lahti tulnud, vaip ja põrandakate määrdunud ja kulunud. Ka vastustaja hilisem tegevus kinnitab, et tuba vajas remonti. Seetõttu leiab kohus, et kaebaja palve teha ruumis remont enne seda, kui ta sinna sisse kolib, oli põhjendatud. Vastustaja pakutud ruum ei vastanud enne remondi tegemist kaebaja põhjendatud vajadustele. Vastustaja leidis seetõttu põhjendamatult, et kaebaja on eluruumi taotlemisest loobunud ja tema õigus saada eluruum seetõttu lõppenud (SÜS § 19 lg 1 p 7). Vastustaja 17. jaanuari 2024. a otsus nr 2-8/27 oli seega õigusvastane. Kaebus tuleb tühistamisnõude osas rahuldada.
15.Pärast seda, kui kaebaja pöördus kohtu poole, korraldas vastutaja eluruumis remondi. Poolte vahel ei ole enam vaidlust selle üle, et eluruumi koosseisus olev kaebajale pakutud tuba on remonditud ja kasutamiskõlblik (vt ka kaebaja 16. aprilli 2024. a taotlus, dtl 47). Seda kinnitavad vastustaja esitatud fotod (dtl 40–43). Tuba on värskelt remonditud, puhas ja sisustatud uue korras mööbliga.
16.Kaebaja leiab, et eluruumi ühiskasutatavad osad ei vasta nõuetele. Kaebaja on esile toonud, et köök on liiga väike, seal on üleliigne mööbel jm esemed. 60-liitrine soojaveeboiler pesuruumis on kaebaja hinnangul liiga väike. Lisaks ei ole kaebaja rahul sellega, et tal tuleks üldkasutatavaid ruume jagada inimesega, kes tema sõnul kuritarvitab alkoholi.
17.Kohus leiab, et kaebaja väited pole põhjendatud ega anna alust kohustamisnõuet rahuldada. Vastustaja on pakkunud kaebajale õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat eluruumi.
17.1.Pesuruumi foto järgi (dtl 12) vastab see kasutajate minimaalsetele põhjendatud vajadustele. 60-liitrine boiler ei ole ilmselgelt liiga väike selleks, et ruumide kasutajatel oleks võimalik end sooja veega pesta (vrd „Eluruumile esitatavad nõuded“ § 5 lg 2: eluruumis peab olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus). 4(6)
3-24-746
17.2.Köök (foto dtl 15) vastab samuti kasutajate vajadustele: selles on olemas kraanikauss, külmik ja seadmed sooja toidu valmistamiseks. Köök võib olla väike ja kitsas, kuid see pole vastuolus õigusaktidega sätestatud nõuetega. Miinimumsuuruse nõuded on sätestatud üksnes elu- töö- ja magamistoa suurusele (vt „Eluruumidele esitatavad nõuded“ § 2). Ei foto ega kaebaja väidete põhjal pole põhjust järeldada, et köök oleks ebasanitaarne, ohtlik või ei vastaks selle kasutajate minimaalsetele vajadustele. Kuna köök on ühiskasutuses, tuleb eluruumi elanikel omavahelise suhtluse käigus teha kokkulepped, mis tagavad ruumi korrashoiu ja kõigi kasutajate heaolu.
17.3.Kaebaja pole selgitanud, millel põhineb tema arvamus, et inimene, kellega tal tulnuks eluruumi ühiskasutuses olevaid pindu jagada, kuritarvitab alkoholi. Isegi kui see nii on, ei pruugi see tähendada, et naabriga poleks võimalik koos elada. Kui naaber tõepoolest ei järgi käitumisnorme, mis on ühiseluks või korra tagamiseks olulised, ning naabrite omavaheline suhtlus ei anna tulemusi, saab sellest teavitada valda kui eluruumi omaniku. Vald saaks sellisel juhul omakorda kaaluda, milliseid abinõusid tarvitusele võtta. Kaebaja väide ei anna seetõttu alust järeldada, et vastustaja pakutud eluruum ei vastanud ka pärast remonti nõuetele.
18.Esmane vastutus sotsiaalsete riskidega toimetulekuks on inimesel endal (SHS § 5 lg 1). Abi taotlemisel peab inimene olema koostöövalmis ja käituma heauskselt (vt SHS § 5 lg 2).
19.Vastustaja on esitanud valla sotsiaaltöötaja kirjelduse kaebaja ütluste kohta 16. aprillil 2024, kui talle näidati remonditud eluruume (dtl 46). Kirjelduse järgi ei soovigi kaebaja Vändrasse elama kolida, vaid tahab elamispinda Pärnu-Jaagupi kandis, kus elavad tema lähedased ja sõbrad. Kaebaja väljendas suuliselt valmisolekut Vändra korter vastu võtta, kuid keeldus kirjalikku nõusolekut andmast. Kaebaja väljendas end ametniku hinnangul tahtlikult segaselt selleks, et talle ei eraldataks sotsiaaleluruumi, protsess jätkuks ja asi jõuaks kohtuni. Ametniku kirja pandud tsitaadi järgi kaebajale „meeldib jalgu saagida ja tema eesmärk on saada sotsiaaltöötajatele või osakonnajuhatajale distsiplinaarkaristus“.
20.Eeltoodu põhjal leiab kohus, et kaebaja ei käitunud heauskselt. Tema keeldumine talle pakutud remonditud eluruumi vastuvõtmisest polnud põhjendatud.
21.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega (HKMS § 108 lg 2). Menetlusosalised pole taotlenud menetluskulude teiselt osapoolelt välja mõistmist. Võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
22.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p 2 järgi on kaebaja toetuse taotlejana riigilõivust vabastatud. Tasutud lõiv tuleb seega kaebajale tagastada (HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8).
23.Otsuse avaldamisel tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lgd 3 ja 4).
Pihel Sarv 5(6)
3-24-746 /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.