Aktsiaseltsi X kaebus Tartu Valla-valitsuse 10.08.2023.a ettekirjutuse nr 7-5/2119-4 tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse või tühisuse tuvastamiseks ning 12.10.2023.a vaideotsuse nr 1334 resolutsiooni punktide 2 ja 4 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja: aktsiaselts X, esindaja vandeadvokaat D.N Vastustaja: XXX, esindaja G.R
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja kasuks välja mõistmata.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
3.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.12.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
4.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 25).
otsuse
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Tartu Vallavalitsus tegi 10.08.2023 kaebajale - aktsiaseltsile X - ettekirjutuse nr 75/2119-4 (dtl 13-15, edaspidi vaidlustatud ettekirjutus). Vastustaja tegi järelevalvet kaebajale kuuluval Y kinnisasjal (asukoht S vald, K küla, katastritunnus 00000:000:0000). Kinnisasjal paikneb kokku 13 ehitist. Vastustaja tegi kindlaks, et laiendatakse laohoone (ehitisregistri kood Z) ümber parkimisala, rajatakse elektrikaabel laohoonest parkla valgustuse tarbeks ning seoses parkla ehitamisega ehitatakse ümber või juurde sademeveesüsteemi. Vastustaja leidis, et parkla ehitamiseks ei ole ehitusteatist või -luba vaja. Kuid elektrikaabli rajamine laohoonest parkla valgustuse tarbeks on käsitletav laohoone ümberehitamisena ning
selleks tuleb esitada ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt. Kui laiendatakse laohoone juurde rajatud parklat ning ehitatakse sademeveesüsteemi, siis tuleb seda samuti käsitleda laohoone ümberehitusprojektis. Kaebaja on alustanud ehitamist ebaseaduslikult. Vastustaja kohustas kaebajat peatama ehitustegevus, kuni kõik ehitamiseks vajalikud dokumendid on korda aetud. Vastustaja juhtis tähelepanu, et ehitusplats peab olema piirestatud või selgelt märgistatud, seda on kaebajal õigus ja kohustus teha. Ettekirjutus sisaldas sunniraha hoiatust.
2.Tartu Vallavalitsus rakendas 25.08.2023.a dokumendiga nr 7-5/4-1 (vastustajal nimetatud täitekorraldus) sunniraha 4 000 eurot ebaseadusliku ehitustegevuse, s.o laohoone ümber oleva parkimisala asfalteerimisega jätkamise eest.
3.Kaebaja esitas 14.09.2023 ettekirjutusele ja täitekorraldusele vaide. Kaebaja selgitas, et ta rajab parklat vahetult olemas oleva parkla kõrvale. Vaidlust ei ole selles, et parkla ehitamiseks või ümberehitamiseks ei ole vaja taotleda ehitusõigust. Parkla valgustusele toite võtmine või sademeveesüsteemi ehitamine ei ole laohoone ümberehitamine. Kaebaja kinnitas, et ta sai ettekirjutuse kätte 16.08.2023.
4.Tartu Vallavalitsus andis 12.10.2023 korralduse nr 1334 (edaspidi vaideotsus, dtl 39-42), milles - tegi kindlaks, et vaie on esitatud tähtaegselt (resolutsiooni p 1); - jättis ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide rahuldamata (resolutsiooni p 2); - rahuldas täitekorraldusele (resolutsiooni p 3);
esitatud
vaide ja tunnistas
täitekorralduse
kehtetuks
- andis ehitus- ja planeeringuosakonna ehitusspetsialistile korralduse jätkata järelevalvetegevust vaidlustatud ettekirjutuses kirjeldatud ehitustegevuse üle (resolutsiooni p 4). Vastustaja selgitas, et ettekirjutusega peatati need tööd, mille tegemiseks on nõutav ehitusteatis või -luba. Sellisteks on parkla asfalteerimisega jätkamine ja laohoone elektrisüsteemi ümberehitamine. Ettekirjutusega taotletud eesmärk on saavutatud, kuna ehitustöid enam ei toimu. Ettekirjutus on kaotanud kehtivuse täitmisega. Kehtivuse kaotanud ettekirjutust ei saa kehtetuks tunnistada, samuti puudub põhjus kohaldada sunnivahendit. Ettekirjutuse kehtetus ei vabasta kaebajat kohustusest taotleda ehitusõigus ning vastustaja jätkab järelevalvet.
5.Kaebaja esitas 01.11.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks on: - tühistada ettekirjutus, alternatiivselt teha kindlaks ettekirjutuse õigusvastasus või tühisus; - tühistada vaideotsuse resolutsiooni punktid 2 ja 4. Kaebaja esitas selgituse ja plaani selle kohta, mida ta ehitada soovis (dtl 121-122, 127). Kaebaja kavandatud ehitamiseks - uue parkla rajamiseks ja sellele valgustuse ehitamiseks - ei tulnud esitada ehitusteatist või taotleda ehitusluba. Tegemist on täiesti eraldiseisva uue parkla rajamisega, mitte varem kasutusel olnud ehitise ümberehitamisega. Rajatav parkla on iseseisvalt kasutatav. Vastustaja nõustus, et parkla rajamiseks ei ole ehitusluba või -teatis nõutav. Parklat ei kanta ehitisregistrisse. Kaebaja oleks saanud ka varem olemas olnud parkla ehitada olenemata sellest, kas see oli ette nähtud laohoone ehitusloas või mitte. Parkla valgustusele toite võtmine laohoonest ei ole laohoone ümberehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise (laohoone) omadused muutuvad oluliselt. Kõige otstarbekam oli võtta toide laohoone kilbist. Välisvalgustusena kasutatud LED-valgustite võimsus on väga väike, energiatarbimine on 3-5 korda väiksem kui näiteks lauapliidi lülitamine vooluvõrku.
Madalpingega maakaabli või valgustuse rajamiseks ei ole vaja ehitusluba või -teatist. Nende rajamine ei muuda oluliselt laohoone välisilmet - kaabel paikneb maa all ning valgustid paiknevad laohoonest eemal ja valgustavad eelkõige parklat. Kui nende kuma ka laohoone mõnevõrra nähtavamaks teeb, ei ole see kindlasti oluline hoone välisilme muutmine. Sademeveesüsteemi kaebaja üldse ei ehita. Kinnisasjal on varasemalt rajatud sademevee kanalisatsioon ajast, kui kaebaja veel kinnisasja omanik ei olnud. Laohoonele ei ole sademevee kanalisatsiooni ette nähtud. Vaideotsuses on vastustaja jätnud ebaõigele teooriale tuginedes ettekirjutuse kehtetuks tunnistamata ning soovib järelevalvet jätkates jääda oma õigusvastase seisukoha juurde, et tegemist on laohoone omaduste olulise muutmise ehk ümberehitusega. Kui kohus leiab, et ettekirjutus on kaotanud oma kehtivuse, kuna see on täidetud, taotleb kaebaja ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamist, et saavutada õigusselgus, kas vastustajal on õigus nõuda laohoone elektrisüsteemi ümberehitusprojekti ja ehitusluba. Kui ettekirjutuse suhtes esitatud tühistamis- ja tuvastamisnõuded jäävad rahuldamata, taotleb kaebaja ettekirjutuse tühisuse tuvastamist, kuna seda ei ole andnud pädev haldusorgan. Pädevuse puudumine seisneb selles, et vastustaja nõuab ehitusloa või -teatise olemasolu olukorras, kus õigusnormid seda ei nõua.
6.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vaidlus toimub selle üle, milliseid ehitusdokumente on vaja omada, ehitamaks rajatavale parklale valgustust selliselt, et elektrit võetakse parkla juures asuva hoone elektrikilbist. Ehitisregistris on hoone nimega ladu (kood Z), mille kasutamise otstarve on muu laohoone. Tegemist on mitteelamuga, mille ehitisealune pind on 678,4 m2. Elektrisüsteem on tehnosüsteem. Parkla valgustuse toide on võetud lao peajaotuskilbist ning tegemist on hoone tehnosüsteemi osaga. Sellise suurusega hoone ümberehitamiseks on vaja ehitusluba. Kui parkla valgustusel oleks omaette liitumiskilp, siis saaks seda käsitleda eraldiseisva rajatisena ja võiks ehitusteatisena menetleda. Ettekirjutus on täitmisega kehtivuse kaotanud ja tühistamisnõue ei ole lubatav. Ettekirjutuse täitmine ei toonud kaasa vabanemist kohustusest korrastada ehitamise aluseks olev dokumentatsioon (olenevalt asjaoludest esitada ehitusteatis või ehitusloa taotlus). Samuti ei võtnud ettekirjutuse täitmine vastustajalt kui haldusorganilt õigust ja kohustust jätkata tema pädevuses olevat ehitusjärelevalvet. Ehitusjärelevalve tegemise õigust ja kohustust ei võta haldusorganilt ka ettekirjutuse kohtu poolne tühistamine. Vastustaja ei ole ületanud oma pädevust ehitusjärelevalve tegemisel. Sellel, kas sademevee kanalisatsiooni rajamine leiab tõendamist, ei ole määravat tähtsust. Vaidlustatud ettekirjutusega peatati ehitustegevus, mille eesmärk oli laohoone ümber oleva parkimisala laiendamine. Ettekirjutusega peatati igasugune ehitustegevus põhjusel, et ehitustegevuseks vajalik dokumentatsioon ei olnud korras. Kohtu seisukoht
7.Kohtu hinnangul on vaidlustatud ettekirjutuse tühistamise nõue lubatav. Ettekirjutus ei ole täitmise tõttu kehtivust kaotanud, vaid tegemist on jätkuvalt kaebaja õigusi piirava kehtiva haldusaktiga. Ettekirjutuse tõttu kaotas kaebaja võimaluse viia lõpule tema soovitud ehitamine, mida kaebaja pidas vormivabaks ehitamiseks. Isegi kui ettekirjutus oleks täitmisega kehtivuse kaotanud, muudaks see tühistamisnõude lubamatuks üksnes tingimusel,
et ettekirjutuse „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohtu hinnangul sellise olukorraga tegemist ei ole, kuna pooled on jätkuvalt eri meelt, millisel õiguslikul alusel saaks kaebaja ehitustööd lõpule viia.
8.Laohoone rajati 2021. aastal koostatud projekti (seletuskiri dtl 80-108, asendiplaan dtl 79) alusel. Seletuskirjas on öeldud, et krundisisesed rajatavad teed ja platsid kaetakse asfaltkattega ning olemasolev murukate ja kruusapinnas säilitatakse. Sademevesi juhitakse vihmaveetorudega katustelt maapinnale, ladu ümbritsevatele haljasaladele imbuma. Seletuskirjast ei nähtu, et krundisisestele teedele või platsidele oleks kavandatud välisvalgustust (ette on nähtud välisvalgustid hoone fassaadile). Laohoonele anti kasutusluba 28.02.2022 (dtl 66-78). Kaebaja kinnitas, et laohoone ja seda ümbritsev ala ehitati valmis vastavalt projektile, ning esitas 2023. aastal tehtud ortofoto, mis ühtib asendiplaaniga (dtl 121).
9.Kaebaja selgitas ettekirjutuse tegemise ajendanud ehitamise kohta, et asfalteeriti täiendavalt ala, mis jääb laohoonest põhja poole ja on kaebaja esitatud plaanil (dtl 127) tähistatud oranžiga. Kaardil halliga tähistatud platsid on kruusakattega. Kaardil on märgitud elektrijuhtmete (maakaabel) ja valgustite paiknemine, tegemist on kaheksa LED-valgustusega tänavavalgus-postiga. Toide on võetud olemasolevast laohoonest.
10.Kaebaja esitatud plaani ja ehitusprojekti koosseisus olnud asendiplaani võrdlemise ning kaebuses ära toodud ortofotode (dtl 121) põhjal hõlmas vaidluse all olev ehitamine järgnevat (edaspidi vaidluse all olev ehitamine): - rajatakse 1860 m2 suurune asfalteeritud plats (plaanil plats 1). See hõlmab ala, mis ehitusprojekti koosseisus olnud asendiplaanil oli tähistatud kui projekteeritud ladustamisplats, ning ülejäänud osas rajatakse alale, mis algse ehitamisega hõlmatud ei olnud; - alale, kus ortofotode põhjal oli murukate, rajatakse 2000 m2 suurune kruusakattega ala (plaanil plats 3); - asfalteeritud platsile ja kruusakattega alale tuuakse laohoonest elektrivarustus (rajatakse maakaabel) ja rajatakse kokku 8 välisvalgustit; - nii asfalteeritud platsile kui ka kruusakattega platsile tuuakse laohoonest kaamera kaabel ja kummalegi paigaldatakse üks kaamera; - ehitusprojekti asendiplaanil kajastatud aed ehitatakse ümber nii, et see ümbritseb asfalteeritud platsi ja kruusakattega ala; - rajatakse veel üks kruusaga kaetud ala (plaanil plats 2), sellele ei ole ette nähtud valgustust, kaamerat või aeda (erandiks üks jupp aeda, mis ei jätku).
11.Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et kaebaja rajas või ehitas ümber sademevee kanalisatsiooni. Vastustaja viitas fotole (dtl 22 foto 13, dtl 116), teisena nimetatud fotol on kaev 2 sademeveekaev ning killustikuga kaetud, kuid hiljem asfalteeritud alal veel mitmed kaevud. Vastustaja esitas ka plaani nimetusega „Ehitusjärgne maa-ala plaan koos tehnovõrkudega“ (dtl 117), mille väljavõttel (dtl 118) on vastustaja tähistanud kaevu 2. Vastustaja esitatud plaan on koostatud aastal 2021. Kui sademevee kanalisatsioon on sellele kantud, siis ei saa see olla rajatud vaidluse all oleva ümberehitamise käigus. Tegelikult nähtub sama sademevee kanalisatsioon juba ehitusprojekti koosseisus olnud asendiplaanilt.
12.Vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel lähtunud sellest, et tema poolt kindlaks tehtud ehitamine (asfaltkattega platsi rajamine, elektrivarustuse ja välisvalgustuse rajamine) on käsitletav laohoone ja seda algselt ümbritsenud parkla ümberehitamisena. Kaebaja väitel rajas ta iseseiseva ehitise - parkla. Ekslik on kaebaja arusaam, et vaidlus on seotud üksnes elektrikaabli ja valgustuse rajamisega ning vastustaja on nõustunud, et parkla ehitamiseks ei ole ehitusluba või -teatist vaja. Vaidlustatud ettekirjutuse põhjal leidis vastustaja, et kui kaebaja laiendab laohoone juurde rajatud parklat, siis tuleb seda käsitleda laohoone ümberehitusprojektis. Vaideotsuses ütles vastustaja, et ettekirjutuses on silmas peetud parkla ja sademeveetorustikuga seonduva käsitlemise vajadust ümberehitamise projektis. Vastustaja seega võis nõustuda, et parkla kui iseseisva ehitise rajamiseks ei ole vaja ehitusluba või -teatist (kohtu hinnangul sellega tingimusteta nõustuda ei saa, vt otsuse punkti 18). Kuid vastustaja ei nõustunud, et tegemist on eelnimetatud olukorraga. Konkreetse ehitamise osas leidis vastustaja, et tegemist on laohoone rajamisel ette nähtud parkla laiendamisega ja seda tuleb käsitleda laohoone ümberehitamise projektis.
13.Ehitusseadustiku (EhS) § 4 lg 3 sätestab, et ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümber-ehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.
14.Kohtu hinnangul on tegemist laohoone ümberehitamisega, kui asfalteeritud platsile ja kruusakattega alale tuuakse laohoonest elektrivarustus (rajatakse maakaabel) ja rajatakse kokku 8 välisvalgustit. See tegevus vastab EhS § 4 lg 3 p 3 tunnustele - muudetakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet. EhS § 4 lg 3 p 3 sätestatu tähendab, et sellist ehitamist on seadusandja pidanud ümberehitamiseks, s.t ehitise omaduste piisavalt oluliseks muutmiseks. Ehitamise käigus paigaldatakse uued valgustusseadmed ja rajatakse uued maakaabelliinid, mis ühendatakse laohoone elektrikilbiga. Ehitusprojekti seletuskirja põhjal ei olnud laohoone rajamisel ette nähtud vaidlusaluse ehitamisega rajatavat välisvalgustust. See tähendab, et laohoone ja selle elektrisüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel ei ole elektrisüsteemi selle osaga arvestatud. Välisvalgustuse lisamine laohoone elektrivõrku on laohoone tehnosüsteemi muutmine. Maa alla rajatud elektriliin (s.h madalapingeline) ja uue elektriliini ühendamine olemasoleva elektripaigaldisega on võimaliku ohu allikad. Laohoone ümbritsemine välisvalgustusega muudab ehitise kui terviku välisilmet oluliselt, seda nii lisanduvate tänavavalgustuse postide kui ka valgustuse tõttu. Kohane ei ole võrrelda seda Päikese tõusu ja loojumisega, kuna vaidluse all ei ole loodusnähtused, vaid ehitamine ja selle võimalikud mõjud.
Nõustuda ei saa kaebaja arvamusega, et välisvalgustuse rajamine on võrreldav kodumasina pistiku ühendamisega seinakontakti. Oluline vahe on selles, et olemasoleva seinakontakti kasutamisel ei toimu ehitamist. Olukorda võib võrrelda ehitusõiguses ja -praktikas korduvalt käsitlemist leidnud olukorraga, kus kortermajas ühe korteri omanik soovib paigaldada oma korterisse õhksoojuspumba. Seda mõistetakse EhS § 4 lg 3 p 3 alusel ümberehitamisena, kuna muudetakse kütte- ja võimalik, et ka elektrisüsteemi ning fassaadile paigaldatava õhksoojuspumba osa kaudu muudab see ehitise välisilmet. Õhksoojuspumba paigaldamist käsitletakse ümberehitamisena ka siis, kui soojuspumpa kasutatakse lisaküttena, s.o ilma varem kasutusel olnud küttesüsteemi lammutamata. Ka sel juhul võiks öelda, et õhksoojuspumba väline osa ei muuda fassaadi kuigivõrd ning korteriomanik oleks ilma igasuguseid lube taotlemata saanud poest osta ja elektrivõrku ühendada teisaldatava elektriradiaatori.
15.Kohtu hinnangul saab laohoone ümberehitamisena käsitleda ka parkla laiendamist, kuna * rajatav asfalteeritud plats kattub osaliselt algse ehitamise raames rajatud laohoonet ümbritseva platsiga (ladustamisplatsiga). Kaebaja esitatud plaanil on näha, kus paiknes ehitusprojekti asendiplaanil näidatud algne piirdeaed, ning et sellega ümbritsetud ala jääb rajatava asfalteeritud platsi alla; * fotodelt (dtl 16-24) on näha, et laohoone ja vaidluse all oleva ehitamise raames rajatud platsid on ümbritsetud või kavas ümbritseda ühtse aiaga; * rajatavad platsid on elektrivarustuse kaudu seotud laohoonega. Kaebaja nimetatud asjaolud - hilisem rajamise aeg ja see, et uus parkla on eraldi kasutatav - ei anna ülekaalu asjaoludele, millest saaks järeldada, et tegemist on täiesti eraldiseisva uue parkla ehitamisega. Hilisem rajamise aeg on võrdselt omane nii ümberehitamisele kui ka uue ehitise rajamisele. Kui vaidluse all oleva ehitamise raames rajatud uus ala vahetult liitub ja osaliselt kattub hoonet varem ümbritsenud alaga ning sellel on hoonega ühtne elektrivarustus, siis on keskmise mõistliku isiku arusaamise järgi tegemist ühtse ehitisega.
16.Küsimusega parkla laiendamisest on omal viisil seotud sademeveesüsteemi küsimus. Kohus leidis eespool, et vaidluse all oleva ehitamise raames ei ole kaebaja sademeveesüsteemi ehitanud või ümber ehitanud. Vastustaja järeldas ehitusalal nähtust ekslikult, et toimus ka sademeveesüsteemi rajamine. Eksitus võis tingitud olla asjaolust, et sademevee lahenduse väljatöötamine oleks vaidluse all oleva ehitamise puhul mõistlikult pidanud vajalik olema. Platside rajamine võib mõjutada laohoone projektis ette nähtud sademevee lahendust. Laohoone sademevesi oli ette nähtud immutada ladu ümbritsevatele haljasaladele, kuid vaidluse all oleva ehitamise tulemusena need alad vähenevad oluliselt. Asfalteeritud plats suurusega 1860 m2 on täiendav ala, millelt sademevesi hakkab kogunema. Sademevee pinnasesse juhtimine hõlmab endas alati ka keskkonnakaitse aspekti - olenevalt sademevee päritolust võib see olla reostunud. Sellest aspektist võib tähtsust omada, et sademevesi ei pärine üksnes katuselt ja väiksemast parklast, vaid ka suuremalt parklana kasutatavalt alalt.
17.Kui tegemist oli laohoone ümberehitamisega, siis oli õiguspärane ettekirjutuse nõue peatada ehitustegevus. Vaidlustatud ettekirjutuse täpne sõnastus on: „Peatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui käesoleva ettekirjutuse kättesaamisega samal päeval ehitustegevus Y katastriüksusel senikauaks kuni kõik ehitamiseks vajalikud dokumendid on korda aetud“. See tähendab, et
vastustaja tegi kindlaks, et tegemist ei ole vormivaba ehitamisega (s.o ehitamisega, milleks ei ole nõutav ehitusluba ega -teatis) ning keelas vormivaba ehitamise. Kohtuasja piiridest jääb välja küsimus, kas ehitamiseks on nõutav ehitusteatise (ja ehitusprojekti) esitamine või ehitusloa taotlemine. Vastustaja seisukohtade põhjal võib see sõltuda ka kaebaja plaanidest (kas elektrivarustus tuuakse laohoonest või rajatakse parklale eraldi).
18.Kaebaja toob välja, et kui ta oleks ehitanud iseseisva parkla koos välisvalgustuse ja selleks vajaliku elektrivarustusega, siis ei oleks vaidlust tekkinud, kuna EhS lisa 1 järgi ei ole parkla, madalpingel maakaabelliini või valgustuse rajamiseks nõutav ehitusluba või -teatis. Sellel argumendil ei ole asja lahendamisel määravat tähtsust, kuna kohus ei hinda hüpoteetilisi võimalusi, vaid tegelikult kavandatud või toimunud ehitamist. Kohus siiski märgib, et kaebaja arusaam ei pruugi tingimata õige olla. Elektrivarustuse (maakaabelliini ja valgustite) või parkla ehitamine ei ole EhS lisas 1 kajastamist leidnud tõenäoliselt just põhjusel, et on väga ebatavaline, et ehitatakse üksnes maakaabelliin ja sellega ühendatud välisvalgustid või ehitatakse täiesti eraldiseisev parkla. Tavaliselt on selline ehitamine siiski osa muu ehitise, näiteks hoone või tee rajamisest, ning vastava ehitise projekt ja elektriprojekt hõlmab ka parklat ja välisvalgustust. EhS § 35 lg 4 ja § 38 lg 3 alusel on pädeval asutusel põhjendatud juhul õigus nõuda vastavalt ehitusteatise esitamist või ehitusloa taotlemist ehitise kohta, mis ei sisaldu EhS lisas 1. Sellise nõude esitamisel tuleb kaaluda ehitise ohtlikkust, mõju avalikule ruumile ja isikute õigustele ning võrrelda seda EhS lisas 1 sisalduvate sarnaste näitajatega. Vastustajal oleks olnud võimalik EhS § 35 lg 4 või § 38 lg 3 alusel nõuda kaebajalt ehitusõiguse taotlemist ka siis, kui parkla oleks olnud iseseisev ehitis ja talle oleks rajatud laohoonest sõltumatu elektrivarustus. Eespool käsitletud asjaolud oleksid ka sel juhul tähtsust omanud - rajatakse elektrisüsteem ja maakaabelliinid, mis võivad olla ohu allikad ja vormivaba ehitamise korral ei kajastu mingites ehitusdokumentides, rajatakse tänavavalguse postid, millel on ruumiline mõju, läbimõtlemist vajab sademevee lahendus (s.h koosmõjus laohoone sademevee lahendusega). Võrdlusena EhS lisas 1 käsitletud ehitamisega võib välja tuua sarnasuse tehnosüsteemi ümberehitamisega, aga ka piirdeaia rajamisega, kui sellega kaasnevad kaevetööd.
19.Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks.
20.Kaebaja esitas vaidlustatud ettekirjutuse õigusvastasuse tuvastamise nõude juhuks, kui kohus leiab, et ettekirjutus on kehtivuse kaotanud ja tühistamisnõue ei ole lubatav. Kohus lahendas tühistamisnõude, seega ei ole tuvastamisnõude lahendamine vajalik. Kohus leidis tühistamisnõude lahendamise raames, et vaidlustatud ettekirjutus on õiguspärane.
21.Kaebaja esitas ka vaideotsuse resolutsiooni punktide 2 ja 4 tühistamise nõude. Kaebaja vaidlustas vaideotsuse õigusselguse huvides, kuna ta peab vaidlustatud ettekirjutust õigusvastaseks ja ei nõustu vaidemenetluse tulemiga. Kuna kohus vaidlustatud ettekirjutust ei tühista, siis puudub alus ka vaideotsuse vastavate punktide tühistamiseks. Vaideotsuse resolutsiooni punkt 4 rikub kaebaja hinnangul ka iseseisvalt kaebaja õigusi, kuna see näeb ette järelevalve teostamise õigusvastase ettekirjutuse alusel.
Kohtu hinnangul ei riku vaideotsuse resolutsiooni punkt 4 kaebaja õigusi ning sel juhul puudub alus ka selle tühistamiseks. Vastustaja andis selles oma koosseisus olevale ametnikule korralduse jätkata järelevalvet vaidluse all toimuva ehitamise üle. Tegemist ei ole kaebajale suunatud või kaebaja õigusi või kohustusi reguleeriva sättega. Tõsi, vastustaja väljendas sellega oma kavatsust teostada ka edaspidi järelevalvet vaidluse all oleva ehitamise üle. Kuid ehitusjärelevalve tegemine on vastustaja ülesanne ja kohustus. Vaideotsuse resolutsiooni punkti 4 tühistamine ei muudaks mingil viisil vastustaja õigusi või võimalusi järelevalve tegemisel.
22.Kaebaja väitis vaidlustatud ettekirjutuse tühisust alusel, et seda ei ole andnud pädev haldusorgan (haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 p 3). See, kui kaebaja arvates ei esinenud piisavat faktilist või õiguslikku alust ettekirjutuse tegemiseks, ei võrdu sellega, et vastustaja on ületanud oma pädevust. EhS § 130 lg 2 p 2 ja 3 alusel teostab kohaliku omavalitsuse üksus riiklikku järelevalvet ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks ning ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimiseks. Kui vastustaja ka eksib ehitusteatise esitamist või ehitusloa taotlemist nõudes, siis ei ole tegemist pädevuse puudumise või ületamise, vaid ettekirjutuse õigusvastasusega. Vaidluse ettekirjutuse õiguspärasuse üle lahendas kohus eespool.
23.Kokkuvõttes jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Menetluskulud. Selgitused
24.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud ning kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud välja mõistmata.
25.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.