Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
19. november 2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-2569
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus anda luba paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 12. septembri 2024. a määrus
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja L.M Puudutatud isik – X. X , esindaja adv Kristina Ivanova
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata taotlus vaadata määruskaebus läbi kohtuistungil.
Jätta X. X-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu
12.septembri 2024. a määrus haldusasjas nr 3-24-2569 muutmata.
Vabastada X. X määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused türgi keelde.
Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja passi kehtivusaeg tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas 11.09.2024 Tallinna sadamas Soome suunduvale laevale minekul kinni isiku, kes tuvastati temal kaasas olnud passi alusel kui Türgi Vabariigi kodanik X. X (sünd. XX.XX.XXXX). Isik esitas PPA-le samal päeval
3-24-2569 rahvusvahelise kaitse taotluse. Isiku sõnul vajab ta rahvusvahelist kaitset, kuna ta on kurdi päritolu ning kuna Türgis on politsei teda taga kiusanud.
2.Politsei- ja Piirivalveamet esitas Tallinna Halduskohtule 12.09.2024 taotluse anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 36 1 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel luba paigutada X. X kinnipidamiskeskusesse (KPK) kuni kaheks kuuks. Isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, sest esineb väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 6 kohane isiku põgenemise oht (VRKS § 361 lg 2 p 4). Isik saabus Schengeni alale Türgist, liikudes vahendajate abil Bosnia ja Hertsegoviina kaudu Itaaliasse, kust lendas Eestisse eesmärgiga siirduda Soome taotlema rahvusvahelist kaitset. Isiku ebaseaduslik liikumine Schengeni alal oli tema teadlik valik. Isiku sõnul soovib ta saada rahvusvahelist kaitset Soomes, sest seal on elamiseks ja töötamiseks väga head tingimused ning seal elavad ka tema õde ja õemees. Isiku selgitused rahvusvahelise kaitse vajadusest on väga pinnapealsed ja vajavad täpsemat selgitamist. Vabadusse jäädes liiguks isik tõenäoliselt edasi oma sihtriiki (Soome), kasutades selleks vahendajate või lähedaste abi. Isiku kinnipidamine on põhjendatud ka VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel, kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Isik ei ole taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis (Itaalia). Põgenemisohu tõttu ei saa isiku suhtes rakendada VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid.
3.X. X selgitas halduskohtu 12.09.2024 istungil, et põgenes Türgist maffia eest ning sinna jäädes oleks ta tapetud. Ohu tõttu tuli riigist kiiresti lahkuda ja polnud aega ametlikuks asjaajamiseks. Sugulased ei teadnud tema tulekust ja õele sai ta helistada alles pärast Tallinnas kinnipidamist. Türgis süstiti talle vägisi narkootilisi aineid ja sunniti tarvitama narkootikume, et tekitada sõltuvust ja sundida teda panema toime ebaseaduslikke tegusid, kuigi tal ei ole kriminaalkaristusi. Rahvusvahelise kaitse saamisel on isik nõus jääma Eestisse. Türgis süstitud ained annavad ka praegu tunda ja isik vajab arstiabi. Kinnipidamine ei mõju hästi psüühikale ning tekitab isikul enesevigastamise ja enesetapu mõtteid. PPA selgitas halduskohtu istungil, et isiku sõnul ei ole ta soovinud Eestisse tulla ega siia jääda, vaid soovib minna lähedaste juurde Soome. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine on välistatud mh põhjusel, et tal puudub igasugune seos ja kontakt Eestiga. PPA-l tuleb välja selgitada mitmeid asjaolusid ja isik peab olema kättesaadav. KPK-s on tagatud meditsiiniline abi ja võimalus suhelda lähedastega.
4.Tallinna Halduskohus andis 12.09.2024 määrusega VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel PPAle loa paigutada puudutatud isik KPK-sse kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.11.2024. Puudutatud isikul ei ole seaduslikku alust Eestis viibida ning ta sisenes ka Schengeni alale ebaseaduslikult. Küsitlusest ilmneb, et isik lendas Türgist Bosnia ja Hertsegoviinasse ning sisenes tõenäoliselt Horvaatia kaudu Euroopa Liitu. Horvaatiast pidi ta liikuma Sloveenia kaudu Itaaliasse. Seega läbi isik enne Eestisse jõudmist kolm turvalist riiki, kuid ei taotlenud üheski neist rahvusvahelist kaitset. Isik ei kavatsenud taotleda rahvusvahelist kaitset ka Eestis, vaid plaanis sõita laevaga õe juurde Soome. Rahvusvahelist kaitset taotles isik alles siis, kui talle oli selge, et tal ei ole võimalik Soome jõuda. Asjaolu, et isik ei taotlenud rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis (sh ka Bosnia ja Hertsegoviinas), annab aluse eeldada, et isikul ei ole rahvusvahelise kaitse vajadust ja tema tegelik eesmärk oli minna Soome elama. Isik on selgitanud, et Soomes on head elu- ja töötingimused. See viitab, et tegemist on pigem majanduspõgenikuga. Usutavad ei ole ka selgitused, miks tal ei olnud võimalik taotleda seaduslikku sisenemisõigust Schengeni alale. Isik selgitas ülekuulamisel, et Türgi politsei (keda ta peab maffiaks) piinas teda juba 2024. a jaanuaris. Isik soovis juba
2(7)
3-24-2569 varem Euroopasse tulla, kuid tal ei olnud selleks raha, mistõttu kogus isik raha vahendajatele maksmiseks ning lahkus Türgist alles 2024. a septembris. Selle aja jooksul saanuks isik kasutada kogutud raha endale seadusliku sisenemisõiguse (nt viisa) taotlemiseks. Isiku selgitused kiirest põgenemisest ei lähe kokku tema selgitustega lahkumiseks raha kogumisest. Seega ei saa isiku rahvusvahelise kaitse vajadust pidada usutavaks ning ei ole välistatud, et isik soovib varjupaigaõigust kuritarvitada. Lisaks on Türgis suur kurdi kogukond. Seetõttu on põhjendatud PPA vajadus uurida täpsemalt isikuga seotud asjaolusid. Kuna rahvusvahelist kaitset ei taotletud siiski lahkuma kohustamise menetluses, ei saa kinnipidamist õigustada VRKS § 36 1 lg 2 p 5. Isiku käitumine ja selgitused seavad samas kahtluse alla tema lubaduse jääda Eestisse ja alluda menetlustoimingutele. Kuna isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge, tuleb PPA-l isikut korduvalt küsitleda ning uurida Türgi ja kurdidega seotud asjaolusid. Isik peab lisaks olema PPA-le kättesaadav ka võimaliku väljasaatmismenetluse jaoks. Isiku selgitustest nähtuvalt ei soovi ta mingil juhul Türki naasta ning seega esineb põhjendatud oht, et isik võib Eestist põgeneda ja liikuda edasi Soome oma sugulaste juurde. Põgenemisohtu suurendab ka asjaolu, et isikul puuduvad Eestis sotsiaalsed ja majanduslikud sidemed. Samuti ei valda isik Eesti hakkama saamiseks vajalikke keeli, mis on täiendav stressiallikas ja põhjus Eestist lahkumiseks. Ilmselt narkootikumide tarvitamise tagajärjel on isikul psüühilised probleemid, mis ilmnesid ka kohtuistungil ja mille tõttu ei saa veenduda, et isik jääb rahulikult Eestisse ja allub menetlustoimingutele. Eelduslikult soovib isik sugulaste tuge ja on seega motiveeritud Eestis lahkuma. Põgenemise ohu tõttu ei saa isiku suhtes rakendada ka VSS § 10 lg-s 2 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isiku KPK-s kinnipidamist ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks. Kinnipidamise ajal on isikule vajadusel tagatud nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi. Kuna isikul on narkosõltuvus, võib see sundida teda kuritegelikule teele või tuua kaasa muid käitumisprobleeme, mis on ohuks avalikule korrale ja teiste isikute julgeolekule. Sõltuvusprobleeme saab KPK-s leevendada ka meditsiiniliselt. Kiiremaks vabanemiseks on isikul võimalus teha PPA-ga koostööd.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.X. X palub 26.09.2024 määruskaebuses (täiendatud 14.10.2024) tühistada halduskohtu määrus ja uue määrusega jätta PPA taotlus rahuldamata ja vabastada ta KPK-st. PPA ei ole põhjendanud, milliseid menetlustoiminguid on vaja täiendavalt teha või millised asjaolud on ebaselged. Seega ei ole õigustatud isiku kinnipidamine VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel (nt Riigikohtu 17.04.2020 määrus nr 3-19-1068, p 25). Kuna VRKS § 36 1 lg 2 p 4 kohaldamise eeldused ei ole täidetud, ei saa põgenemisoht olla isiku kinnipidamise iseseisvaks aluseks. Isiku põgenemise oht ei ole kuigi suur ning isik on teinud PPA-ga koostööd – andnud selgitusi ja võtnud omaks ebaseadusliku piiriületuse. Ebaseaduslik piiriületus ei olnud isiku vaba valik, vaid ta oli sunnitud sel viisil käituma. Varasemalt läbitud kolme Euroopa Liidu liikmesriiki ei saa pidada isiku jaoks turvalisteks. Selles osas ei ole arvestatud isiku selgitustega. Ka asjaolu, et Türgis on suur kurdi kogukond, ei saa välistada rahvusvahelise kaitse vajadust. Halduskohus omistas ülemäärast tähtsust isiku selgitustele, et Soomes on head elu- ja töötingimused. Elukoha vahetamiseks tuleb isikul paratamatult teenida elatist ja tema sellekohased selgitused ei viita pahausklikkusele. Isik ei ole mh väitnud, et tema Türgist põgenemise põhjuseks oli tööpuudus või muu raske sotsiaalne olukord. Isikule ei saa heita ette, et ta soovis taotleda rahvusvahelist taotlust just Soomes, kus elavad tema sugulased. Kolmanda riigi kodanikuna ei pidanud isik teadma midagi Schengeni 3(7)
3-24-2569 alast ja selle reeglitest. Olukorras, kus isik kardab ametivõimude poolset tagakiusamist, ei saa talle heita ette riigist lahkumiseks ametlike võimaluste otsimata jätmist, sest sel juhul jõuaks tema põgenemise soov ka tagakiusajateni. Halduskohtu järelduste kohaselt on isik valmis Eestist põgenema, kui rahvusvahelise kaitse taotlus jääb rahuldamata, kuid mitte enne. Isiku vähene keelteoskus ei suurenda põgenemise ohtu. Halduskohus ei ole selgitanud, milles seisnes isiku ebastabiilne käitumine. Halduskohus järeldas meelevaldselt, et isikul on tegelik narkosõltuvus. Isiku kinnipidamise vajadust ei ole põhjendatud avaliku korra kaitsega. VRKS § 361 lg 2 ei anna alust pidada rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni tema enda turvalisuse huvides. Kuna halduskohus tuvastas ebaõigesti isiku põgenemise ohu, olid ebaõiged ka halduskohtu kaalutlused leebemate järelevalvemeetmete kohaldamise võimalikkusest. Isik soovib määruskaebuse läbivaatamist kohtuistungil türgi keele tõlgi osavõtul.
6.Politsei- ja Piirivalveamet palub 29.10.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Halduskohus andis VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel õiguspäraselt PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ning PPA nõustub halduskohtu põhjendustega. Taotlus sisaldas piisavaid põhjendusi täiendavate menetlustoimingute tegemise vajadusest ja halduskohus nõustus, et isikut tuleb uuesti küsitleda, sest tema rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge. Samuti tuleb PPA-l uurida päritolumaa infot, st Türgi ja kurdidega seotud asjaolusid. Menetlustoimingute tegemiseks peab isik olema PPA-le kättesaadav. Riigikohtu lahendist nr 319-1068 ei tulene, et PPA peaks taotluses nimetama konkreetsed menetlustoimingud. Asjaolude väljaselgitamine ja kontrollimine võtab ilmselgelt aega. Isiku põgenemisohtu ei saa pidada väikeseks. Ebaseaduslik piiriületus oli isiku vaba valik ning isik maksis vahendajatele tema ebaseadusliku Schengeni alale toimetamise eest. Reaalse rahvusvahelise kaitse vajaduse korral taotlenuks isik rahvusvahelist kaitset esimeses turvalises riigis. Arusaamatuks jääb, miks ei saa varasemalt läbitud riike (Horvaatiat, Sloveeniat, Itaaliat) pidada isiku jaoks turvalisteks. Selle poole aasta jooksul, mil isik kogus vahendajatele maksmiseks raha, olnuks tal aega taotleda ka seaduslikku sisenemisõigust. Isiku selgitustele Soome suundumise põhjustest ei ole omistatud ülemäärast kaalu. Need selgitused annavad alust arvata, et vabastamise korral võib isik teha teoks algse eesmärgi jõuda Soome. Seejuures on isikul kogemus ebaseaduslikult Schengeni alal liikumiseks. Isik on enda tõendamiseks esitanud passi kehtivusega XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX, mis näitab, et isik on vahetult enne riigist lahkumist suhelnud Türgi ametivõimudega. Ka see, et isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse sadamas dokumendikontrolli ajal, annab tunnistust, et isik oli teadlik nii Schengeni ala reeglitest kui ka rahvusvahelise kaitse taotlemise võimalusest. Isiku käitumisest saab järeldada, et ta oli endale selgeks teinud, kuidas jõuda sihtriiki Soome. Isik on selgitanud, et ei soovi mingil tingimusel Türki naasta. Asjaolu, et isik oskab ainult türgi keelt, võib täiendavalt motiveerida teda Eestist lahkuma. Isik selgitas kohtuistungil, et tema vaimne tervis on halvenenud ning ta mõtleb enda vigastamisest ja enesetapust, samuti kuidas annavad temale Türgis manustatud narkootikumid. Seega ei ole põhjendamatu halduskohtu hinnang, et isikut võib pidada ebastabiilseks. Halduskohus ei ole väitnud, et isikul on narkosõltuvus, vaid üksnes möönis selle võimalikkust ja sellega kaasnevaid ohutegureid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.HKMS § 210 lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Olenemata sellest, et HKMS § 264 lg 5 kohaselt tuli halduskohtul korraldada PPA 12.09.2024 taotluse lahendamiseks kohtuistung, ei ole HKMS
4(7)
3-24-2569 § 265 lg 5 teisest lausest tulenevalt siiski nõutav kohtuistungi korraldamine samas asjas esitatud määruskaebuse läbivaatamiseks. Määruskaebus ei sisalda ainsatki põhjendust, miks tuleks seda arutada kohtuistungil. Puudutatud isik sai osaleda Tallinna Halduskohtu 12.09.2024 istungil, millest võttis osa türgi keele tõlk. Isikut esindab advokaat, kes on saanud määruskaebuses tuua välja kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ja põhjendused. Määruskaebuse väiteid on piisava põhjalikkusega võimalik hinnata kirjalikus menetluses. Seetõttu jääb taotlus istungi korraldamiseks rahuldamata. Puudutatud isiku taotlust tõlgi kaasamiseks tuleb seetõttu käsitada taotlusena anda menetlusabi asjas tehtava kohtumääruse tõlkimise kulude kandmiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis juba 27.09.2024 määruses, et puudutatud isikule menetlusabi andmise majanduslikud eeldused on täidetud. Tõlkeabi andmisel ei hinnata isiku menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust ning seda ei välista ka riigi õigusabi korras advokaadi määramine (HKMS § 111 lg 4). Taotlus tuleb HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel rahuldada osaliselt ning tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused riigi kulul türgi keelde.
8.PPA tugines 12.09.2024 taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 4 ja 5 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-le 6. Halduskohus rahuldas 12.09.2024 määrusega PPA taotluse üksnes VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. VRKS § 36 1 lg 21 järgi käsitatakse mh VRKS § 361 lg 2 p-s 4 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb mõni VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. Põgenemisohu kindlakstegemiseks tuleb siiski vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (nt Riigikohtu 05.12.2022 määrus nr 3-20-2004, p 18.5; 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Halduskohus nõustus PPA-ga, et puudutatud isiku põgenemise oht järeldub tema ütlustest ja hoiakutest, mis annavad põhjust arvata, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6).
9.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ning seda tuleb põhjalikumalt hinnata, sh ilmselt isikut täiendavalt küsitleda. Isik on PPA-le väitnud, et põgenes Türgist politseinike eest (keda ta peab maffiaks), kes kiusasid teda taga ja piinasid tema kurdi päritolu tõttu ning kes sundisid teda narkootikume tarvitama ja neid ka müüma (vt 11.09.2024 küsitluse protokoll – dtl 36, 38). Halduskohtu istungil (dtl 76) ja ka määruskaebuses (p-s 2.16) on isik väitnud, et kuna tal oli põhjust karta ametivõimude poolt tagakiusamist, siis ei saanud ta kasutada ametlikke kanaleid seadusliku sisenemisõiguse taotlemiseks, kuna vastasel juhul oleks teave tema riigist lahkumise soovist jõudnud tagakiusajateni. Vaidlust ei ole, et Türgi kodanikel peab EL-i liikmesriikide välispiiri ületamiseks olema viisa.1 Seaduslikku alust sisenemiseks Schengeni viisaruumi ei taotleta Türgi ametiasutustelt, vaid asjaomase EL-i liikmesriigi välisesindusest (nt kui puudutatud isiku eesmärk oli minna Soome, siis tulnuks tal ühenduse viisaeeskirja 2 art 4 lg 1, art 5 lg 1 punkti a ja art 6 lg 1 kohaselt esitada viisataotlus Türgis asuvale Soome konsulaadile). Pole arusaadav, kuidas võiks informatsioon viisa taotlemisest jõuda Türgi ametivõimudeni. Samas on PPA ka asjakohaselt viidanud, et isikule on väljastatud Türgi pass kehtivusega XX.XX.XXXX-XX.XX.XXXX (dtl 31), mis kinnitab, et isik pidas veel vahetult 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14.11.2018 määruse (EL) 2018/1806, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud, I lisa 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.07.2009 määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri.
5(7)
3-24-2569 enne kodumaalt lahkumist võimalikuks Türgi ametivõimudega suhelda ja taotleda reisidokumenti. Nii see asjaolu kui ka vahendajate tarbeks raha kogumine annab alust arvata, et isik tegelikult ei soovinudki ametlikke kanaleid kasutada. Kuna Türgis on suur kurdide kogukond, tuleb täpsemalt uurida, kui tõsist ohtu võib kaebajale kujutada tema etniline taust. Selleks tuleb PPA-l uurida päritoluriigi teavet ja kõrvutada seda isiku seletustega (sh korraldades täiendava küsitluse). Kuigi PPA ei ole taotluses üksikasjalikult esile toonud, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist või millised menetlustoimingud on tegemata, tuleb arvestada, et rahvusvahelise kaitse menetlus oli alles alanud ja selle raames ei olnud sisuliselt jõutudki veel teha muud peale esmaste menetlustoimingute. Seejuures ei saa praeguses asjas ilmselgelt väita, et PPA oleks menetlustoimingute tegemisega viivitanud.
10.Ringkonnakohus nõustub PPA ja halduskohtuga, et isiku hoiakutest ja käitumisest saab järeldada, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita, mistõttu esineb VSS § 6 8 p-s 6 märgitud põgenemisohule viitav asjaolu. Isik on selgitanud, et soovis minna Soome, kus elavad ka tema õde ja õemees, kes saaksid teda aidata (dtl 36–37). Isik plaanis Eestit kasutada transiitriigina Soome jõudmiseks. Isegi kui Türgist vahendajate abil lahkumine oli puudutatud isiku jaoks sunnitud käitumine, siis edasist ebaseaduslikku liiklemist (sh sisenemist Schengeni alale) tuleb pidada tema vabaks valikuks (sh sõltumata sellest, et marsruudi panid kokku smugeldajad), sest puuduvad andmed, mille põhjal tuleks kõiki läbitud riike pidada kaebaja jaoks ebaturvalisteks. Olenemata sellest, kas puudutatud isiku puhul esinevad rahvusvahelise kaitse andmise alused või mitte (seda hinnatakse tema rahvusvahelise kaitse taotluse sisulise lahendamise käigus), annavad asjaolud, et isik ei ole lihtsalt päritoluriigist põgenenud esimesse turvalisse riiki, vaid tema selge eesmärk oli igal juhul jõuda Soomes elavate lähedaste juurde (sh kasutades selleks smugeldajate abi ja ebaseaduslikke piiriületusi), ning isiku selgitustest saab järeldada, et ta ei ole mingil juhul nõus Türki naasma (dtl 38), põhjust arvata, et KPK-st vabastamise korral võib isik oma teekonda jätkata. VSS § 68 p 6 alusel põgenemisohu tuvastamisel ei oma tähtsust, mis põhjusel ei soovi isik lahkumiskohustust täita. Samuti ei eelda VSS § 6 8 p-le 6 tuginemine, et isikule on juba koostatud lahkumisettekirjutus või ta on juba peetud kinni lahkumiskohustuse täitmiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 31.05.2024 määrus nr 3-23-2961, p 10). Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et halduskohus andis VRKS § 361 lg 2 p 4 alusel õiguspäraselt PPA-le loa puudutatud isiku kinnipidamiseks.
11.Kuna puudutatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS § 36 1 lg 2 p 4 alusel, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt kontrollida, kas halduskohus välistas õigesti isiku kinnipidamise VRKS § 361 lg 2 p 5 alusel. Tallinna Halduskohtu 12.09.2024 määrus ei piira kuidagi PPA võimalust vajaduse korral taotleda puudutatud isiku kinnipidamise pikendamist muudel alustel (sh VRKS § 36 1 lg 2 p 5). Iga taotlus lahendatakse eraldiseisvalt ja kohus ei ole seotud varasema taotluse lahendamisel võetud seisukohtadega.
12.Puudutatud isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks ei saa pidada ülemääraseks. Tegemist on isiku esmakordse KPK-sse paigutamisega ning ka taotluse läbivaatamise tähtaega arvestades (VRKS § 181 lg 1 kohaselt lahendatakse taotlus üldjuhul kuue kuu jooksul) ei ole alust hinnata kinnipidamist ebaproportsionaalselt pikaks (sh ei saa PPA-le heita ette menetluse venitamist). Isiku kinnipidamise proportsionaalsuse hindamisel tuleb kahtlemata arvestada tema võimalikke vaimse ja füüsilise tervise probleeme, kuid need ei välista iseenesest kinnipidamist. KPK-s viibivatele isikutele on tagatud juurdepääs meditsiiniteenustele, sh psühholoogi abile (VRKS § 363 lg 1; VSS § 269). Toimikust ei nähtu, et isikul esineksid sedalaadi terviseprobleemid, mis välistavad KPK-s kinnipidamise. Samuti puuduvad andmed, 6(7)
3-24-2569 et isiku KPK-s kinnipidamine oleks vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega. Väidetavat enesevigastamise ohtu on võimalik maandada järelevalve tõhustamisega. See ei tähenda, et puudutatud isikut peetaks kinni tema enda kaitseks, vaid kinnipidamise aluseks on vajadus tagada isiku kättesaadavus rahvusvahelise kaitse menetluse lõpuleviimiseks ja võimalikuks väljasaatmiseks. VRKS § 29 lg-s 1 nimetatud järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab prognoosi, et isik järgib PPA poolt seatavaid reegleid, kuid puudutatud isiku suhtes tuvastatud põgenemisoht ei anna selleks alust. Nõustuda saab mh hinnanguga, et olukorras, kus isiku Eestis hakkamasaamine võiks osutuda väga keeruliseks (nt keelebarjääri või terviseseisundi tõttu), on seda enam tõenäoline, et puudutatud isik võib püüda jätkata enda teekonda Soome, kus tal on lähedaste näol olemas tugivõrgustik.
13.Eelneva põhjal jääb X. X 12.09.2024 määrus muutmata.
määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
14.VRKS § 13 lg 1 ning HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb määruse avaldamisel puudutatud isiku nimi, sünniaeg ja passi kehtivusaeg asendada tähemärgiga.
Puudutatud isikule määruskaebuse menetluses riigi õigusabi osutanud advokaadi
taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude kindlaksmääramiseks lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.