Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist
– X. X
Asja läbivaatamine
12.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 12.11.2024 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis 11.09.2024 Tallinna Sadama A-terminalis reisijaid, kes soovisid laevaga Soome reisida. Silma jäi Lähis-Idast pärit isik, kelle kontrollimisel selgus, et tegemist on Türgi kodanik X. Xiga (sünd. xx.xx.xxxx). Isik esitas Türgi Vabariigi passi, kuid tal puudus Schengeni alal viibimise õigus. Isik jõudis Schengeni alale ebaseaduslikult Bosnia ja Hertsegoviina kaudu vahendajate kaasabil. Isik soovis jõuda Soome, et seal rahvusvahelist kaitset paluda. Eestit kasutas transiitriigina. Ta saabus Tallinnasse Itaaliast lennukiga ja sõitis lennujaamast taksoga sadamasse. Isikuga vesteldes esitas ta politseile varjupaigataotluse, mille PPA samal päeval vastu võttis. Isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4 alusel kinni ja selle kohta koostati 11.09.2024 kinnipidamise protokoll. Isik toimetati 48 tunniks kinnipidamiskeskusesse. Eurodac-i andmetel ei ole ta mujal Euroopas varjupaika taotlenud.
2.PPA esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja § 362 lg 2 (taotluses ekslikult lg 1) alusel taotluse X. Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
2.1.Isikul puudub õiguslik alus Eestis viibida. Tema puhul esineb põgenemisoht (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 8 p 6). Isik kinnitas küsitluse käigus, et tema soov on jõuda lähedaste juurde Soome, et seal varjupaika taotleda. Isik jõudis Schengeni alale ebaseaduslikult Bosnia ja Hertsegoviina kaudu, makstes vahendajatele 3000 eurot. Ta rikkus teadlikult reegleid ja seadusi, et jõuda ebaseaduslikult Euroopasse. Ta soovis jõuda Soome, sest seal on väga head elamis- ja töötingimused ning seal elavad ka õde ja õemees.
2.2.Isiku kinnipidamine on põhjendatud, kuna rahvusvahelise kaitse menetlus ei ole lõpuni jõudnud. PPA peab kontrollima isiku esitatud andmete õigsust, tema väidete usutavust jm asjaolusid, tehes selleks vajalikke menetlustoiminguid, mis võtavad kauem aega kui 48 tundi. Isiku antud selgitused on pinnapealsed ja vajavad selgitamist. On alust arvata, et vabaduses viibides võib ta lahkuda talle sobivasse riiki (Soome). Ebaseaduslik piiriületus ja ränne Schengeni alal olid teadlik ja tahtlik tegevus, tehes selleks rahalisi kulutusi. Selline käitumine näitab põgenemisohtu. Vabaduses viibides võib ta samuti kasutada vahendajate või õe ja õemehe abi ning jätkata teekonda sihtriigi suunas. Seega poleks ta menetlustoimingute jaoks kättesaadav. Isik saabus Schengeni alale Itaaliasse, kuid ei taotlenud esimeses turvalises liikmesriigis rahvusvahelist kaitset. Esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles sadamas kinnipidamisel. Ainuüksi sooviavalduse põhjal ei ole võimalik hinnata, kas isik kvalifitseerub rahvusvahelise kaitse saajaks.
2.3.Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab usaldust isiku suhtes, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamisel ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Ei ole välistatud, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isik on varem kasutanud ühest liikmesriigist teise liikumisel smuugeldaja või õe ja õemehe abi ning võib seda ka tulevikus teha. Ei ole eluliselt usutav, et vabaduses viibides ei jätkaks ta oma teekonda Soome. Tal on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise või turvalisuse kaalutlustega.
3.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isiku suhtes esineb põgenemisoht. Ta on vestluse käigus väljendanud, et tema soov ei olnud Eestisse tulla ega jääda, vaid tema soov on minna oma lähedaste juurde Soome. Tema suhtes ei saa kohaldada leebemaid järelevalvemeetmeid, sest igasugune kontakt Eestiga puudub. Politseil puudub isiku suhtes usaldus, sest ta on rikkunud mitmete riikide seadusi. PPA-l on vaja isiku kohta välja selgitada mitmeid asjaolusid ja on vaja, et ta oleks selleks igal hetkel kättesaadav. Kui ta vabastada, siis ta jätkab teekonda Soome, mis oli tema sihtriik. Kinnipidamiskeskuses tagatakse isikule meditsiiniline ja psühholoogiline abi ning antakse võimalus lähedastega suhelda.
2(6)
3-24-2569
4.X. X kinnitas kohtuistungil, et Eesti on esimene koht, kus ta on asüüli taotlenud. Ta põgenes Türgist maffia eest. Kui ta oleks sinna jäänud, siis ta oleks tapetud. Põgenes ohu eest elule, et otsida turvalist elukohta. Ta ise ei ole ohtlik. Teda kiusati päritolu tõttu taga. Türgis süstiti talle vägisi narkootilisi aineid ja sunniti narkootikume tarvitama, et sõltuvust tekitada ja ebaseaduslikke tegusid sooritama sundida, kuigi tal ei ole kriminaalkaristusi. Sugulased ei teadnud, et ta on tulemas. Helistas õele alles siis, kui oli juba sadamas kinni peetud. Ei olnud aega ametlikuks asjaajamiseks. Kuna kiputi elu kallale, siis ta pidi kiiresti põgenema. Kui talle antakse Eestis varjupaika, siis ta jääks siia. On xx-aastane, tahab rajada perekonna ja normaalset elu elada. On valmis ja tahab Eestis elada, ei põgeneks. Pass on PPA käes. Palub vabastada end kinnipidamiskeskusest. Kinnipidamisest alates on tema vaimne tervis halvenenud. Ei kannata enam kinnises ruumis olemist, ei suuda taluda väikeseid ruume. Ei suuda süüa ega selgelt mõelda. Tunneb, et kaotab mõistuse. Mõtleb enda vigastamise ja enesetapu peale. Püüab ainult magada, ärkvel olles suudab mõelda vaid surmale. Türgis süstitud ained annavad end tunda. Palub arstiabi.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 p 6 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
6.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub Eesti ja üldse Schengeni alal viibimiseks seaduslik alus. Ta ei sisenenud Schengeni alale õiguspärasel teel, vaid ebaseaduslikult piiri ületades. Küsitluse materjalidest nähtub, et isik lendas Türgist Bosnia ja Hertsegoviinasse ning sisenes tõenäoliselt Horvaatia kaudu Euroopa Liitu. Horvaatiast pidi ta liikuma Sloveenia kaudu Itaaliasse. Nii Horvaatia, Sloveenia kui ka Itaalia on Euroopa Liidu liikmesriigid ja kuuluvad Schengeni alasse. Seega läbis isik enne Eestisse jõudmist vähemalt 3 turvalist Euroopa riiki, kuid ei taotlenud üheski neist rahvusvahelist kaitset. Ka Eestis ei kavatsenud isik rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid laevaga edasi Soome oma õe juurde sõita. Varjupaika taotles ta alles pärast kinnipidamist, kui oli selge, et tal ei võimaldata oma reisi sihtkohta jätkata.
7.Kui isikul on rahvusvahelise kaitse vajadus, siis tal ei ole õigust mööda Euroopat või maailma endale sobivat riiki otsida, kuhu elama jääda ja rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid 3(6)
3-24-2569
ta peab tegema seda esimeses turvalises riigis, kuhu ta jõuab. Kohtu hinnangul võib nii Horvaatiat, Sloveeniat kui ka Itaaliat pidada turvalisteks riikideks, kus isik oleks saanud vajadusel varjupaika taotleda. Ka Bosnia ja Hertsegoviinat ei ole põhjust ebaturvaliseks riigiks pidada. Esimeses turvalises riigis varjupaiga taotlemata jätmine näitab pigem, et isikul ei ole vajadust varjupaiga järele, vaid ta soovib jõuda oma sugulaste juurde Soome, et sinna elama ja töötama jääda. Isiku arvates on Soomes head elu- ja töötamise tingimused. Eeltoodu viitab pigem majanduspõgenikule, kes otsib paremaid elutingimusi, mitte rahvusvahelist kaitset.
8.Lisaks ei ole usutavad isiku selgitused selle kohta, miks tal ei olnud võimalik taotleda seaduslikku sisenemisõigust Schengeni alale, vaid ta pidi kasutama ebaseaduslikku võimalust. Isik selgitas ülekuulamisel, et Türgi politsei, keda ta peab maffiaks, piinas teda juba jaanuaris 2024. Isik soovis juba varem Euroopasse tulla, kuid tal ei olnud selleks raha. Ta kogus raha ja lahkus Türgist septembris 2024. Seega oli isikul aega üle poole aasta, et smuugeldajate jaoks raha koguda. Sellest ajast oleks piisanud ka selleks, et ametlikke kanaleid pidi seaduslikku sisenemisõigust taotleda, nt viisat. Samuti oleks saanud kogutud raha kasutada seaduslikuks reisimiseks. Isiku selgitus, et tal oli vaja kiiresti elu eest põgeneda, ei lähe kokku selgitusega, et tal oli vaja enne lahkumist raha koguda.
9.Eeltoodud põhjendustel ei pea kohus isiku rahvusvahelise kaitse vajadust kuigi usutavaks. Eriti arvestades asjaoluga, et Türgis elab suur kogukond kurde. Täpsemad asjaolud peab välja selgitama PPA. Küll aga seavad isiku ütlused kahtluse alla tema tegelikud motiivid ja vajaduse varjupaiga järele. Välistatud ei ole, et isik soovib varjupaigasüsteemi ära kasutada selleks, et vältida enda tagasisaatmist päritoluriiki ja jääda Euroopasse, kus on tema sugulased ning paremad elu- ja töötingimused. Varjupaika ei taotletud küll lahkuma kohustamise menetluses, nagu VRKS § 361 lg 2 p 5 ette näeb, mistõttu ei saa sellel alusel kinnipidamist õigustada, küll aga seavad isiku käitumine ja selgitused kahtluse alla tema lubaduse Eestisse jääda ja rahvusvahelise kaitse menetluses menetlustoimingutele alluda.
10.Kohus nõustub PPA-ga selles, et isiku rahvusvahelise kaitse vajadus ei ole selge ja vajab põhjalikku hindamist. Isikut tuleb uuesti ja korduvalt küsitleda, et selgitada välja väidetava tagakiusuga seotud asjaolud ja tegelik oht, samuti võimalus saada vajadusel päritoluriigi ametivõimudelt kaitset või kaitsta end riigisiseselt ümberasumise tõttu. Uurida tuleb Türgiga ja kurdidega seotud asjaolusid ning võimalikke konflikte. Menetlustoimingud võtavad aega ja isik peab olema nende läbiviimiseks PPA-le kättesaadav. Samuti peab isik olema kättesaadav juhuks, kui tema varjupaigataotlus jäetakse rahuldamata ja ta otsustatakse tagasi päritoluriiki saata. Isiku selgitustest võib järeldada, et ta ei soovi mingil tingimusel Türki naasta, sest arvab või väidab enda elu seal ohus olevat. Seega on ta motiveeritud Eestist põgenema ja Soome sugulaste juurde varjuma, kui ta ei saavuta Eestis läbiviidavas menetluses endale kasulikku otsust. Samuti võib võimalikule põgenemissoovile viidata asjaolu, et isikul ei ole Eestis mingeid majanduslikke ega sotsiaalseid sidemeid, mis teda siin kinni hoiaksid ja motiveeriksid Eestisse jääma, samas kui Soomes on tal sugulased ja tema siht oligi sinna jõuda. Samuti ei oska ta eesti ega muid keeli, millega Eestis hakkama saada. Tegemist oleks täiendava stressiallika ja lahkumist motiveeriva asjaoluga. Lisaks on temas esile kerkinud psüühilised probleemid, ilmselt narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Arvestades isiku ebastabiilset käitumist, mis kohtuistungil ilmnes, ei saa kohus olla veendunud, et isik jääb rahulikult Eestisse elama ja allub menetlustoimingutele. Ilmselt soovib ta sugulastelt sotsiaalset tuge ja sellest tulenevalt on ta motiveeritud Eestist lahkuma. Neil põhjustel nõustub kohus PPA-ga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, mistõttu esineb vajadus teda kinni pidada.
4(6)
3-24-2569
11.Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. See tähendab, et nii PPA-l kui kohtul puudub kindel teadmine, kuidas isik hakkaks kinnipidamiskeskusest vabanemisel tegelikult käituma. Kohus saab isiku oletatavat käitumist hinnata tema varasema käitumise põhjal. Isik on oma varasema käitumisega näidanud, et ei hooli kehtivate õigusnormide järgimisest ja riigipiiri seaduslikust ületamisest, vaid püüab oma eesmärke saavutada vahendeid valimata. Kuna seekord jäi tema eesmärk saavutamata tema kinnipidamise tõttu PPA poolt, siis on põhjust arvata, et isik jätkab oma eesmärgi taotlemist ja Soome poole liikumist pärast seda, kui ta vabadusse pääseb. PPA ei saa lubada isikul ilma õigusliku aluseta Schengeni viisaruumi ringi liikuda ega tema õigusvastasele käitumisele kaasa aidata.
12.Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete (passi hoiule võtmine, kindlas elukohas elamine, PPA-sse registreerimisele ilmumine – VSS § 10 lg 2) kohaldamine tõhus ega suuda tõenäoliselt isiku omavolilist Eestist lahkumist välistada. Kuna isik on juba varasema käitumisega näidanud, et ta ei hooli õigusnormide järgimisest ja riigipiiri seaduslikust ületamisest, vaid võib kasutada oma eesmärgi saavutamiseks ebaseaduslikke viise (inimsmuugeldamine), siis võib arvata, et see ei takista teda ka järgmisel korral ebaseaduslikult piiri ületada. Seda enam, et Schengeni alal puudub piirikontroll ja ilma dokumentideta riikide vahel reisimine ei ole oluliselt raskendatud. Seega ei ole takistuseks ka see, et tema pass on PPA käes hoiul.
13.Kohtu hinnangul ei saa isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pidada tema õigusi ebaproportsionaalselt riivavaks. Tegemist on küll vabadusõiguse riivega, kuid selleks esineb seaduslik alus, takistamaks isikul ebaseaduslikult riigist lahkuda ja loata Schengeni alal ringi liikuda. Sellega kaitstakse olulisi avalikke huve. Isik väitis kohtuistungil, et tal on tekkinud kinnipidamise ajal sundmõtted ja psüühilised häired. Kinnipidamiskeskuses tagatakse isikule vajadusel nii meditsiiniline kui ka psühholoogiline abi ja järelevalve. Eeldades, et need probleemid on põhjustatud varasemast narkootikumide kasutamisest, siis oleks isikul arstide järelevalve all kindlam olla kui vabaduses iseseisvalt hakkama saada üritades. Narkosõltuvus võib sundida teda kuritegelikule teele või tuua kaasa muid käitumisprobleeme, seega võib isik vabaduses viibides olla avalikule korrale ja teistele isikutele ohuks. Isikut on seni kinni peetud vaid 1 päeva, mida ei saa pidada talumatult koormavaks. Väidetava talumatuse põhjuseks võib pidada pigem sõltuvusprobleemi, mitte kinnipidamist. Sõltuvusprobleemi on võimalik meditsiiniliselt leevendada. Isikul on võimalik kiiremini vabaneda, kui ta teeb PPA-ga varjupaigamenetluses koostööd.
14.Isiku kinnipidamiseks esinevad seadusest tulenevad alused ja see on põhjendatud isikust endast tulenevatel põhjustel. Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises või et teda tuleks vangistusega karistada, vaid selle eesmärgiks on tagada, et isik oleks PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks menetluse lõpuni kättesaadav.
15.Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4).
16.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
17.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 1 1 ja 3). 5(6)
3-24-2569
/allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.