Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

XXXXOÜ esitas 08.11.2016 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Kuivõrd võlgnik teabepäringus märgitud tähtajaks ajutisele haldurile ei vastanud, siis on ajutise pankrotihalduri aruande koostamisel ajutine haldur kasutatud andmeid, milliseid sai võlgniku pankrotiavalduse lisadest, võlgniku teabepäringu vastusest, äriregistrist, muudest avalikest allikaist, krediidiasutustest ja kolmandatelt isikutelt. Võlgnik OÜ XXXX on asutatud 16.09.2015 ja registreeritud Äriregistris registreerimisnumbri 12913355 all. Võlgniku põhitegevusalaks oli lavakunstiga tegelemine. Võlgniku poolt Äriregistrile majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Äriühingu asutamisest kuni käesoleva hetkeni on äriühingu juhatuse liikmeks XXXX. Perioodil 16.09.2015-12.10.2016 on olnud juhatuse liikmeks ka XXXX ( XXXX). Äriühingu osakapitali suuruseks on 2500 eurot, mis koosneb kahest osast nimiväärtustega 1250 eurot. Äriühingu osanikeks on XXXX ja XXXX. Äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Pankrotimenetluse käigus on võlgnik esitanud varade ja kohustuste nimekirja ja raamatupidamisbilansi seisuga 07.12.2016. Bilansijärgselt oli võlgnikul kohustusi kokku summas 22 123 eurot. Kokku teadaolevad bilansijärgsed kohustused summas 22 123 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmeil võlgnikul maksuvõlg puudub. Võlgniku poolt esitatud kirjaliku selgituse kohaselt töötasunõuded puuduvad. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt oli võlgniku konto jääk AS’s SEB Pank, konto nr EEXXXXX, 0,36 eurot. Teistes pankades võlgnik kontosid ei oma. Kokku rahalised vahendid pankades 0,36. eurot. Võlgniku poolt antud selgituste kohaselt sularaha tehinguid ei ole toimunud ja kassa jääk puudub. Võlgniku bilansis 07.12.16 on kajastatud käibevarana ettemaksed summas 3837 eurot. Eeltoodud summa on ettemaks üüripinna eest. Kuna äriühingul on võlgnevus üürileandja ees, ei ole eelviidatud summa tagasisaamine tõenäoline. Ettevõttel muu vara puudub. Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmeil võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Eesti Vabariigi Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgniku varale kommertspante seatud ei ole. Kokku on ajutisel pankrotihalduril tuvastatud võlgniku varana rahalisi vahendeid väärtuses 0,36 eurot, muude varade (põhivara, debitoorne võlgnevus jms) kohta andmed puuduvad. Ajutine haldur on arvamusel, et käesoleval hetkel võlgnik OÜ XXXX mingit majanduslikku- ega põhikirjajärgset tegevust ei arenda, kuna pangakontode väljavõttest nähtub, et alates 2016 aasta augustist rahaliste vahendite liikumist kontodel ei ole toimunud. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks on käibekapitali puudujääk, seega muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. Võlgniku majandustegevuse algperioodil moodustasid suure kulu üürikulu, kommunaalkulud ja remondikulu, mis moodustasid ca 83% kõikidest kuludest, samas äriühingu netokäive oli kogu perioodi jooksul ca 10 000 eurot. Sellise käibe juures ei olnud äriühingul võimalik teenida kasumit, et katta jooksvad majandustegevusega seotud kulud. Kuna võlgniku teadaolevad kohustused on summas ca 22 000 eurot, millele võivad lisanduda intressid, viivised ja muud võimalikud kohustused ning võlgnikul vara puudub, on ajutine haldur arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Ajutise halduri menetluse käigus saadud informatsiooni põhjal on vähetõenäoline, et haldur suudaks pankrotivara moodustada nii palju, et võlausaldajate nõuded suudetakse rahuldada. Seega asub haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga.

Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 1000 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, raamatupidamisarvestuse korrastamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 22 000 eurot. Likviidne vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 10.01.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 1000 eurot hiljemalt 29.01.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks juhatuse liikme XXXX.

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 520 eurot ja kulutusteks 35 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 520 eurot ja kulutused summas 35 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.