Avaldaja: Aktsiaselts XXXX(registrikood xxxx, asukoht Xxxx, e-post xxxx, xxxx); Avaldaja seadusjärgne esindaja I: juhatuse liige Xxxx (isikukood xxxx); Avaldaja seadusjärgne esindaja II: juhatuse liige Xxxx(isikukood xxxx); Puudutatud isik: osaühing Xxxx (kustutatud, endine registrikood xxxx ja varasem asukoht xxxx); Puudutatud isiku endine seadusjärgne esindaja: juhataja Xxxx(isikukood xxxx), kes oli ühtlasi ka puudutatud isiku ainuosanik.
Määrata osaühing Xxxx (kustutatud) likvideerijaks Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx). Kohustada likvideerijat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest ja osaühingu Xxxx (kustutatud) registrist kustutamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 27.01.2018, siis tuleb likvideerijal esitada aruanne senise tegevuse kohta ja teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud; samuti edastada aruanne likvideerimise käigu kohta iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast st aruanded tuleb esitada iga aasta 27. juuliks ja
27.jaanuariks. Menetluskulud jätta osaühing Xxxx (kustutatud)kanda. Määrata kindlaks, et avaldaja menetluskulud on riigilõiv 50 eurot ja likvideerija kulude katteks tasutud ettemaks 150 eurot. Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 27.01.2017. Saata kohtumäärus täitmiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale, ([email protected]), saata teadmiseks Tallinna kohtutäitur Risto Sepale (Sepp, e-post [email protected]) ning toimetada kätte avaldajale, puudutatud isikule (endisele juhatuse liikme kaudu, kes on ühtlasi ka ainuosanik) ja likvideerijale xxxx (e-post xxxx).
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kohtu selgitused Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud: − lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded (ÄS § 209 lg 2); − esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210); − koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg 2); − koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3); − avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate;
2-16-14985
− − − −
− −
likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS § 212); rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS § 214 lg 1); koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1); esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3); esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1); andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1). Kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 4772).
Asjaolud
1.04.10.2016 edastas Tartu Maakohtu registriosakond tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel Harju Maakohtule AS Xxxx(avaldaja) ja kohtutäitur Risto Sepa (kohtutäitur) 05.09.2016 avalduse osaühing Xxxx (kustutatud) täiendava likvideerimise läbiviimise ja likvideerijate määramise algatamiseks.
2.Avaldaja toob esile, et osaühingul Xxxx (kustutatud)on jaotamata vara, mille kohus on arestinud kohtutäitur Risto Sepa kasuks. Samuti käib hetkel Harju Maakohtus kohtuasjas nr 216-5935 vaidlus xxxx hoiule antud osaühingule Xxxx (kustutatud) kuuluva vallasvara tagastamise või kahju hüvitamise nõudes. Osaühing Xxxx (kustutatud) peaks osalema menetluses kolmanda isikuna.
3.Avaldaja märgib, et Harju Maakohus tegi 27.08.2012 määruse tsiviilasjas nr 2-12-17401, millega rahuldas AS Xxxxhagi tagamise avalduse. Hagi tagamiseks arestiti OÜ Xxxx (kustutatud) vallasvara väärtuses 6 314,56 euro ulatuses. Tallinna kohtutäitur Risto Sepp arestis 28.08.2012 OÜ Xxxx (kustutatud) vallasvara koguväärtuses 21 300 eurot täiteasjas nr 027/2012/2190. Osaühing Xxxx (kustutatud) ja vara valdaja xxxx hoidsid täitemenetlusest kõrvale. Vallasvara vara hoidjaks määrati xxxx, kes kinnitas oma allkirjaga vallasvara arestimise aktis, et kohtutäitur selgitas vara hoidjale tema õigusi ja kohustusi vara hoidmisel ning on teadlik hoiulevõetud vara võõrandamise, varjamise ja raiskamise eest kohaldatavast karistusest. Vara arestimisel ei või vara hoidja arestitud vara käsutada.
4.Harju Maakohus rahuldas 17.04.2013 AS Xxxxhagiavalduse ja mõistis osaühingult Xxxx (kustutatud) välja põhinõude 3 659,74 eurot, viivised 3 340,26 eurot ja menetluskulu 870,63 eurot. Kokku on hageja nõue osaühingu Xxxx (kustutatud) vastu tsiviilasjas
2-16-14985 nr 2-12-17401 summas 7 870,63 eurot. AS Xxxxesitas kohtutäiturile täitmisavalduse viidatud kohtuotsuse täitmiseks ning Tallinna kohtutäitur Risto Sepp algatas täiteasja nr 027/2013/864 (tsiviilasjas nr 2-12-17401 väljamõistetud põhinõue ja viivised) ja täiteasja nr 027/2016/750 (tsiviilasjas nr 2-12-17401 väljamõistetud menetluskulu). Hetkel täitemenetlus käib.
5.Lisaks esitas AS Xxxxhagi tagamise avalduse enne hagi esitamist, milles palus osaühingu Xxxx (kustutatud) vara hoidja xxxx kuuluva kinnisasja enampakkumisel saadava tulemi arestida 10 000 euro ulatuses. Harju Maakohus tegi 15.04.2016 määruse, millega rahuldas hagi enne hagi esitamist ja keelas kohtutäituri Elin Vilippuse poolt korraldava enampakkumisel, võlgniku xxxx kinnistu asukohaga xxxx, täitemenetlusest saadud tulemi/raha edasikandmiseks kohtutäituri ametialaselt pangakontolt võlgnikule või muule isikule summas 10 000 eurot kuni tsiviilasjas nr 2-16-5935 asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
6.Harju maakohus võttis 16.05.2016 AS Xxxxhagi xxxx vastu kahju hüvitamiseks summas 7 870,63 eurot ja viiviste saamiseks menetlusse. Seega käib hetkel Harju Maakohtus kohtuasjas nr 2-16-5935 xxxx hoiule antud osaühingu Xxxx vallasvara väljaandmise/hüvitamise nõudes, mistõttu ei saa osaühingut Xxxx registrist kustutada ja ta peab olema kaasatud menetlusse.
7.Harju Maakohtu 10.10.2016 määrusega jäeti avaldus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
8.25.10.2016 tasus avaldaja tähtaja ennistamise avalduselt kautsjoni 50 eurot ja 28.10.2016 esitas taotluse ennistada osaühing Xxxx (kustutatud) äriregistrisse.
9.Tähtaja ennistamise taotluses toob avaldaja toob järgmist: -
05.09.2016 sai avaldaja äriregistri andmeid vaadates teada, et osaühing Xxxx (kustutatud) on registrist kustutatud 19.08.2016.
-
Koheselt esitas avaldaja Tartu Maakohtu registriosakonnale avalduse osaühingu Xxxx (kustutatud) äriregistrisse ennistamiseks ja palus viia läbi täiendav likvideerimine, kuna osaühingul Xxxx (kustutatud) on vallasvara, mille väljanõudmist avaldaja kohtuasjas nr 2-16-5935 nõuab.
-
Avaldajale teadaolevalt on osaühingul Xxxx (kustutatud) vallasvara väärtuses vähemalt 21 300 euro eest, mistõttu ei saanud teda registrist kustutada. Arestitud vallasvara hulka kuulusid: sõiduk GMC Vandura 2500 (tume sinine), reg. number XXXX; sõiduk Chevy van 2,0 Broegham (hall), reg. number XXXX; sõiduk Chevy van diesel 62 (must), reg. number XXXX; sõiduk Chevy van 2,0 (valge), reg. number XXXX; sõiduk Chevy van 2,0 (sin. hall)xxxx; sõiduk Ford Probe 24v (hõbedane), 652 G 8; kahe posti tõstuk, Ravaglioli 2005 (sinine); nelja posti tõstuk; keevitusaparaat Autoplus 253; kahe posti tõstuk AMI (2006).
-
Avaldaja eeldas ÄS § 218 lg 1 alusel, et kui ettevõtja suhtes on käimasolev kohtumenetlus (vara väljaandmise või kahjunõude osas kohtuasjas nr 2-16-5935) ja käimasolev täitemenetlus (täitemenetluse nr 027/2012/2190), ei saa teda registrist kustutada. Kuna kohtutäitur tegeles täitemenetlusega aktiivselt oli avaldaja kindel, et võlgniku registrist kustutamine pole võimalik.
10.Avaldaja esitas kohtule kaks likvideerija kandidaati (xxxx ja xxxx) ning nende kirjalikud nõusolekud. Kohus kuulas likvideerija kandidaadid ära kirjalikult 27.12.2016 ja 28.12.2016. Mõlemad likvideerija kandidaadid avaldasid, et likvideerimistasu on 20 eurot tund ja ettemaksu taotlevad 150 euro ulatuses.
11.Harju Maakohtu 08.12.2016 määrusega jättis kohus avalduse teistkordselt käiguta ja andis avaldajale tähtaja likvideerimistasu katteks ettemaksu tegemiseks.
2-16-14985
12.Avaldaja tasus 12.12.2016 ettemaksu likvideerimis tasu ja kulude katteks 150 eurot.
13.13.12.2016 teatas avaldaja, et eelistab likvideerijana xxxx. Kohtumääruse põhjendused
14.TsMS § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine, mis hõlmab ka likvideerimismenetluse algatamist. TsMS § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Käesoleval juhul on avalduse esitanud huvitatud isik, kelleks on registrist kustutatud ettevõtja võlausaldaja – jõustunud kohtuotsuse alusel välja mõistetud võlg on tasumata, käimas on täitemenetlus ja tsiviilkohtumenetlus, mille raames registrist kustutatud ettevõtja peaks olemas kaasatud isik. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
15.ÄS § 218 lg 2 ja lg 3 sätestavad, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Siiski võib osaühingu võlausaldaja nõudel likvideerimise pärast osaühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue osaühingu vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui osaühingut ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata.
16.ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamise lahendamine
17.TsMS § 67 lg 1 ja lg 2 näevad ette, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal sama lõikes 1 nimetatud takistus ära langes, aga mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest.
18.Avaldaja on äriühingu võlausaldaja; tema nõue registrist kustutatud ettevõtja vastu on rahuldamata; registrist kustutatud ettevõtjal on vara, mida saaks kasutada avaldaja nõude rahuldamiseks; avaldaja on esitanud tähtaja ennistamise avalduse ja seda põhistanud; avaldaja on esitanud avalduse täiendava likvideerimise läbiviimiseks esimesel võimalusel pärast võlgniku registrist kustutamisest teada saamist.
2-16-14985 Kohus leiab, et avaldus tähtaja ennistamiseks on piisavalt põhistatud ning see tuleb rahuldada. Kohtu hinnangul on avaldaja veenvalt selgitanud, et käimasoleva kohtu- ja täitemenetluse tõttu ei võinud ta arvata, et võlgnik kohtutäiturit teavitamata registrist kustutatakse. Likvideerimismenetluse läbiviimise taotluse lahendamine
19.Kohus, vaadanud läbi esitatud avalduse ja tsiviilasja materjalid leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse menetlusse.
20.Likvideerimismenetluse abinõude kohaldamine on vajalik, sest avaldajal on jõustunud kohtuotsusega kinnistatud rahuldamata nõue puudutatud isiku vastu ning avalduses loetletud vara. Samuti on puudutatud isiku suhtes algatatud täitemenetlus ning puudutatud isiku arestitud vara hoidja vastu kohtumenetlus.
21.TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. ÄS § 206 lg 1 järgi ei või likvideerijaks olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. ÄS § 206 lg 2 tulenevalt peab vähemalt üks likvideerija peab olema isik, kelle elukoht on Eestis.
22.Avaldaja on palunud likvideerijaks määrata xxxx, kes on andnud oma nõusoleku likvideerijaks asumiseks. Kohus, kuulanud ära likvideerija kandidaadi, on seisukohal, et avaldaja pakutud kandidaat on võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Likvideerija kandidaat avaldas, et ta on olnud Mittetulundusühing Xxxx (registrikood xxxx) juhatuse liige alates 18.09.2013 ning ta tegeleb igapäevaselt MTÜ majandamisega. Tal on lõpetamata haridus kõrgkoolis I-Studium (ettevõtte majandus ja ärijuhtimise alal) ning ettevõtluskeeldu rakendatud pole. Praegune töökoht on Swedbank AS-is (äriklientide teenindamine). Eeltoodu alusel määrab kohus likvideerijaks xxxx.
23.Vastavalt TsMS § 605 lg 1 võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste hüvitamist. Avaldaja tasus likvideerimiskulude ja tasu katteks ettemaksu 150 eurot vastavalt likvideerija poolt avaldatule.
24.Vastavalt TsMS § 4772 lg-le 1 teostab kohus enda poolt hagita menetluses nimetatud likvideerija üle järelevalvet. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt aasta jooksul, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Kohus hoiatab, et TsMS § 4772 lg 2 alusel kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada.
25.TsMS § 172 lg 6 kohaselt likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna täiendav likvideerimine viiakse läbi avaldaja huvides ning kuna puudutatud isik on registrist kustutatud, siis jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Määrata kindalaks, et avaldaja menetluskulud on 50 eurot riigilõiv ja 150 eurot likvideerimiskulude katteks tasutud ettemaks.
2-16-14985
26.Kohus jätab avalduse kohtutäitur Risto Sepa osas tähelepanuta, kuivõrd ta ei ole avaldust allkirjastanud ega menetluses osalenud. Kohtu täiendavad selgitused
27.TsMS § 606 lg 1 järgi kuulub kohtumäärus täitmisele alates selle edastamisest juriidilisele isikule. ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks.
28.TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2 alusel määruskaebuse.