X kaebus Toila Vallavalitsuse 27. märtsi 2024. a otsuse nr 24269970208 tühistamiseks ja toimetulekutoetuse määramise otsustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Toila vald, volitatud esindaja Maarika Tarum
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X kaebus.
2.Tühistada Toila Vallavalitsuse 27. märtsi 2024. a otsus nr 24269970208 ning kohustada Toila valda lahendama uuesti kaebaja taotlus.
3.Jätta võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
4.Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21. novembril 2024. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X esitas 20. märtsil 2024 Toila Vallavalitsusele taotluse 2024. a märtsikuu eest toimetulekutoetuse saamiseks (digitaalse kohtutoimiku lehekülg (dtl) 28). Kaebaja märkis taotluses, et perekonna suurus on 1 inimene; eluruumi pind on 46,9 m 2; kaebaja on töötu; eluasemekulud on 143,10 eurot.
3-24-965
2.Toila Vallavalitsus jättis 27. märtsi 2024. a otsusega nr 24269970208 kaebaja taotluse sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel rahuldamata (dtl 33-34). Otsuse kohaselt ületab perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 1520,45 euro ulatuses. Vastustaja märkis, et perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 200 eurot; tegelik ja arvesse minev sissetulek 1863,55 eurot; eluaseme üld- ja normkulu 143,10 eurot.
3.Kaebaja esitas 1. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Toila Vallavalitsuse 27. märtsi 2024. a otsuse nr 24269970208 tühistamiseks ja toimetulekutoetuse määramise otsustamiseks (dtl 3-4).
4.Tartu Halduskohus võttis 2. aprilli 2024. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Toila valla ning kohustas vastustajat kaebusele vastama (dtl 1819).
5.Toila vald esitas 30. aprillil 2024 vastuse kaebusele (dtl 25-27).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
6.Kaebaja vaidlustab Toila Vallavalitsuse 27. märtsi 2024. a otsust nr 24269970208 toimetulekutoetuse määramata jätmise kohta, väites järgmist. 1) Kaebaja esitas 20. märtsil 2024 Toila Vallavalitsusele avalduse koos lisadokumentidega eesmärgiga saada toimetulekutoetus märts 2024. a eest ja eluasemekulude kompensatsiooni. Vastustaja kohaldas õigusnorme ebaõigesti ning ignoreeris toimetulekutoetuse arvutamise aluseid, mis on sätestatud SHS § 133 lg-tes 1 ja 1 1 ning § 132 lg-s 3. Kaebaja leiab, et nimetatud sätetega on õigusnormide rakendamise võimalus piiratud kalendrikuu eelnevate ajaraamidega enne toimetulekutoetuse taotluse esitamise kuud. 2) Vastustaja ei võtnud toimetulekutoetuse arvutamisel arvesse kaebaja netosissetulekut veebruaris 2024. Tõele ei vasta väide, et kaebaja ei ole töötu. 3) Vastustaja poolt väljatoodu puhul, mille kohaselt oli kaebajal veebruaris 2024. aastal muu töötasu summas 1863,55 eurot, on tegemist kaebaja mitte kuue kuu netosissetuleku aritmeetilise keskmisega, vaid viie kuu aritmeetilise keskmisega (augustist detsembrini 2023), mis pole õige. Rohkem kui 90 päeva on kaebaja netosissetulekud 0 eurot ning arv 1863,55, millega vastustaja manipuleerib, ajas numbriliselt ei muutu, kuigi peaks vastavalt üldtuntud aritmeetika reegli järgi muutuma.
7.Vastustaja on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja seisukohad on järgmised. 1) Vastustaja sotsiaaltöö spetsialist teostas 27. märtsil 2024 sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) põhised kaebaja suhtes toimetulekutoetuse taotluse menetlustoimingud lähtudes SHS §-st 132. Menetlustoimingute teostamisel tuvastati Maksu- ja Tolliameti päringu tulemusel, et kaebaja on omanud tulu perioodil august kuni detsember 2023. Toetuse taotlejal võivad sissetulekud puududa, aga tal võib olla sääste, mida on võimalik oma toimetulekuks kasutada. Ka Riigikohus märkis oma lahendis nr 3-16-1759, et sissetulekuks saab pidada raha, mida inimene reaalselt kasutada saab.
3-24-965
2) Toimetulekutoetuse menetlemisel rakendati SHS § 133 lg-t 4, mille tulemusel saadi kaebaja sissetulekuks 1863,55 eurot. 3) Toimetulekutoetus on vaesuse leevendamise abinõu, mis peaks tagama vaid kõige minimaalsema ehk vaid esmavajadused ja sellest lähtub kogu toimetulekutoetuse kontseptsioon. Toimetulekutoetus peaks olema ajutine abimeede, mille raames pakutakse inimesele igakülgset abi selleks, et ta ei sõltuks enam sotsiaaltoetustest. Kohalikul omavalitsusel tuleb toimetulekutoetuse määramisel ja maksmisel esmalt lähtuda SHS § 134 lg-st 3, kus kohalikul omavalitsusel tuleb toimetulekutoetuse määramisel hinnata, kas toetuse taotleja või mõni tema perekonnaliikmetest vajab lisaks toimetulekutoetusele ka muud sotsiaalhoolekandelist abi. 4) Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Alates 1. juunist 2022 on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus ning 160 eurot perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikmele. Arvestades toimetulekupiiri ulatust ei saa ülaltoodust järeldada, et kaebaja oleks kannatanud puudust. Kaebajal on netosissetulek tuvastatu kohaselt 1863,55 eurot, mis on toimetulekupiirist kõrgem ehk kehtiva õiguse kohaselt ta puudust ei kannatanud ja vastavat abi talle anda ei tulnud. Kaebaja sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 1474,52 euro ulatuses.
KOHTU SEISUKOHT
8.Kohtu menetluses on kaebaja nõue Toila Vallavalitsuse 27. märtsi 2024. a otsuse nr 24269970208 tühistamiseks ja Toila valla kohustamiseks otsustada toimetulekutoetuse määramine uuesti.
9.Kohus on seisukohal, et esitatud kaebus kuulub rahuldamisele. Kohtu põhjendused on järgnevad.
10.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on jätnud õiguspäraselt kaebajale toimetuleku toetuse 2024. a märtsi eest määramata. Kaebaja leiab, et SHS § 133 lg 4 rakendamine on piiratud kalendrikuu eelnevate ajaraamidega, enne toimetulekutoetuse taotluse esitamise kuud vastavalt SHS § 133 lg-le 1, lg-le 1 1 ja § 132 lg-le 3. Vastustaja leiab, et toetuse arvutamisel tuli arvestada SHS § 133 lg-ga 4, mis sätestab, et kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.
11.SHS § 14 lg 1 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. SHS § 14 lg 2 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus korraldada sotsiaalteenuseid ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatud tingimustel ja korras. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus otsustada, millistel tingimustel ta oma eelarvest täiendavaid sotsiaaltoetusi maksab. Toila vallas kehtib eelnimetatud kehtestatud korrana Toila Vallavolikogu 26. jaanuari 2022. a määrus nr 1 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" (edaspidi määrus nr 1). Määruse nr 1 § 78 sätestab, et riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus
3-24-965
toimetulekutoetust (lg 1). Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus SHS-ga kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras (lg 2). Toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad eluasemekulude piirmäärad kehtestab vallavalitsus (lg 3). Kohus märgib, et vaidlusaluses toimetulekutoetuse määramata jätmise otsuses ei ole määrusele nr 1 viidatud. Õiguslike alustena on otsuses märgitud SHS § 131 lg 2, § 133 lg-d 4-6, § 134 lg 1.
12.Kuigi kohtule on arusaamatu, miks vastustaja ei lähtunud ka määrusest nr 1, ei tingi ainuüksi see vaidlusaluse otsuse tühistamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 teine lause sätestab, et Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Abi liigid, ulatuse ning saamise tingimused ja korra sätestab seadus. Seega, kuidas riik abi tagab, tuleb sätestada seadusega. Sotsiaalseadustiku üldosa seadus (SÜS) sätestab üldised põhimõtted sotsiaalabi korraldamisel ehk reguleerib sotsiaalkaitse korraldust ja sotsiaalkaitse tagamist avaliku võimu poolt. Teiseks reguleerib sotsiaalteenuste saamise korda SHS. Nagu eelnevalt märgitud, on vastustaja toetunud SHS-le.
13.Toimetulekutoetuse eesmärk on isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks (SHS § 131 lg 1). Kuivõrd tegemist on ajutise meetmega, tuleb igal toimetulekutoetuse määramisel olla kohaliku omavalitsuse üksusel hoolikas, et kontrollida eeldusi toetuse saamiseks. SÜS § 5 lg 1 kohaselt on isikul esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
14.Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (SHS § 131 lg 2). Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega (SHS § 131 lg 3).
15.Tulenevalt 2024. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p-st 2 on SHS § 131 lg 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus. SHS § 131 lg 4 kohaselt on perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist, s.o 160 eurot.
16.Vaidlustatud otsuse põhjendused piirduvad sellega, et vastustaja hinnangul ületab perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 1520,45 euro ulatuses (kohtumenetluses on vastustaja väitnud, et see summa on 1474,52 eurot). SHS § 133 lg 5 sätestab, et arvestades sama paragrahvi lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: üür; eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset; korterelamu haldamise kulu, sealhulgas remondiga seotud kulu; korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; elektrienergia tarbimisega seotud kulu; majapidamisgaasi maksumus; maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; hoonekindlustuse kulu; olmejäätmete veo tasu. SHS § 6 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks sama paragrahvi lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku
3-24-965
omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäärad. Vaidlustatud otsuses ei ole arvutuskäiku, kuidas arv 1520,45 saadi. Ka vastuses kaebusele ei ole vastustaja selgitanud, miks pärast eluasemekulude mahaarvamist ületab kaebaja sissetulek toimetulekupiiri 1474,52 euro ulatuses.
17.SHS § 133 lg 1 sätestab, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. SHS § 133 lg 11 sätestab, et sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelmise kuu netosissetulekuks loetakse eelmisel kalendrikuul saadud sissetulek või põhjendatud juhtudel taotluse esitamisele eelnenud 30 kalendripäeva jooksul saadud sissetulek. Seega on vahetult seaduses määratletud see ajavahemik, mille sees saadud sissetulekut tuleb toetuse arvestamisel aluseks võtta. SHS § 133 lg-st 1 ei tulene haldusorganile õigust arvestada perekonnaliikmete varem saadud sissetulekuga. Juhul, kui toimetulekutoetust arvestatakse SHS § 133 lg 1 kohaselt, tuleb haldusorganil lähtuda taotluse esitamisele eelneva kuu saadud sissetulekust, mille hulgast on välja arvatud SHS § 133 lg-s 2 nimetatud laekumised.
18.Tulenevalt SHS § 133 lg-st 4 võib toimetulekutoetuse arvestamise aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku, kui toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonnaliige saab sissetulekuid, mis on makstud mitmeks kuuks ette või tagantjärele. Sotsiaalhoolekande seaduse, tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (693 SE) seletuskirja, millega sätestati norm kehtivas sõnastuses, kohaselt tuleb otsus kuue kuu keskmise sissetuleku arvesse võtmiseks teha juhtumipõhiselt, lähtudes isiku või perekonna abivajadusest.
19.Tartu Ringkonnakohus on 29. augusti 2017. a otsuses asjas nr 3-16-1436 p-des 24 ja 25 selgitanud, et normis (SHS § 133 lg 4) kasutatud mõiste „võib“ osutab, et perekonna kuue kuu keskmisest sissetuleku arvestamine toimetulekutoetuse määramisel tuleb igakordselt eraldi otsustada. Kuna selle otsustuse tegemisel on haldusorganil kaalutlusruum, siis tuleb otsustust põhjendada, näidates ära otsuse tegemisel oluliseks peetud asjaolud. Eelkõige peab haldusorgan otsustuse tegemisel veenduma, et kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toimetulekutoetuse arvestamine ei tooks kaasa puuduses perekonna abita jätmist. Seega tuleb kuue kuu keskmise sissetuleku arvestamine kõne alla eelkõige juhul, kui mitmeks kuuks ette või tagantjärele makstud sissetulek on saadud toetuse taotlemisele eelneval kuul. Kui sissetulek on saadud varem, siis tuleb hinnata, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab taotleja toimetulekut. Asjakohane võib siinjuures olla milliseid kulusid on varasemalt saadud sissetuleku arvel tehtud või ka taotleja selgitused selle kohta, milliseid kulusid on kavas teha. SHS-st tulenevalt on seega võimalik arvestada toimetulekutoetuse määramisel perekonna eelneva kuu sissetuleku või eelneva kuue kuu keskmise sissetulekuga. Nende kahe kombineerimine ei ole ühelgi juhul lubatud.
20.Kaebaja märgib, et vastustaja ei võtnud tema toimetulekutoetuse arvutamisel arvesse kaebaja netosissetulekut veebruaris 2024. Vastustaja märkis, et kaebajal oli 2024. a veebruaris muu töötasu summas 1863,55 eurot. Selle arvu osas selgitas kaebaja, et see on kaebaja netosissetuleku aritmeetiline keskmine mitte 6 kuu jooksul, vaid 5 kuu jooksul (augustist detsembrini 2023), ja selles mõttes pole see õige.
3-24-965
21.Kohus märgib, et vastustaja ei ole vaidlusaluses otsuses selgitanud, miks ta võttis kaebaja tegeliku ja arvesse mineva sissetulekuna arvesse töötasu 1863,55 eurot, mille kaebaja oli saanud töötasuna perioodi august kuni detsember 2023 (5 kuud) eest (seega ka mitte taotlemisele eelnenud kuue kuu, st september 2023 kuni veebruar 2024, keskmise sissetuleku).
22.Asja materjalidest nähtuvalt oli kaebaja 2023. a augustikuus saanud töötasu 1304,76 eurot (netosissetulek 1142,68 eurot); 2023. a septembrikuus 1450 eurot (netosissetulek 1235,91 eurot); 2023. a oktoobrikuus 1450 eurot (netosissetulek 1235,91 eurot); 2023. a novembrikuus 1450 eurot (netosissetulek 1235,91 eurot); 2023. a detsembrikuus 5642,69 eurot (netosissetulek 4467,32 eurot) (dtl 32). Liites viie kuu netosissetulekud kokku ja jagades need viiega saab summaks 1863,55 ((1142,68+1235,91+1235,91+1235,91+4467,32)÷5). Kuna kaebaja esitas toimetulekutoetuse taotluse 2024. a märtsikuus, kuid viimase töötasu sai kaebaja 2023. a detsembrikuu eest, siis tulnuks vastustajal hinnata, millised on kuue kuu keskmise sissetuleku alusel toetuse määramise tagajärjed, eelkõige kuidas see mõjutab taotleja toimetulekut. Vaidlusalusest otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks sellise hindamise läbi viinud. Otsusest ei nähtu isegi seda, et kaebaja sissetulek 1863,55 eurot on saadud perioodi august kuni detsember 2023 netotöötasude liitmise ja viiega jagamise tulemusel. Hindamine peab olema sisuline, mitte lihtsalt viitega seadusesättele (otsuses märgitud kui „Lisainfo“).
23.Vastustaja viitab Riigikohtu 1. juuni 2018. a otsusele asjas nr 3-16-1759, milles selgitati, et sissetulekuks saab pidada raha, mida inimene reaalselt kasutada saab. Kohus märgib esmalt, et vaidluse tuum asjas nr 3-16-1759 oli selles, kas vara võõrandamisest saadud raha laekumine kohtutäiturile ja võlausaldajale on hõlmatud sissetuleku mõistega ja omistatav kaebajale. Nende küsimuste lahendamisel tuleb arvestada sotsiaalhoolekande põhimõtteid ja toimetulekutoetuse eesmärki. See eesmärk on tagada inimestele minimaalsed rahalised vahendid esmavajaduste rahuldamiseks tarvilike tarbimiskulutuste tegemiseks. Riigikohus selgitas viitega SHS § 134 lg 4 p-le 7, et toimetulekutoetuse andmisel arvestatakse lisaks netosissetulekule inimesel olemasolevat, enne arvestusperioodi algust saadud raha (otsuse p 18). Praeguses kohtuasjas ei ole vastustaja kohaldanud SHS § 134 lg 4 p 7, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Riigikohus leidis viidatud asjas ka seda, et kaebaja ei saanud täitemenetluse tulemina netosissetulekut SHS § 133 lg 1 tähenduses (otsuse p 24). Nagu kohus eelnevalt selgitas, tuleb juhul, kui toimetulekutoetust arvestatakse SHS § 133 lg 1 kohaselt, haldusorganil lähtuda taotluse esitamisele eelneva kuu saadud sissetulekust. Vastuses kaebusele on vastustaja märkinud, et toimetulekutoetuse menetlemisel rakendati SHS § 133 lg-t 4.
24.Kui haldusorgan jätab toetuse taotluse lahendamisel arvestamata taotleja sissetulekute ja väljaminekutega või teeb seda viisil, mis ei ole kohtule kontrollitav, siis on haldusorgan eksinud haldusmenetluse seaduse § 4 lg-s 2 sätestatud põhimõtte vastu, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Samuti on jätnud vastustaja välja selgitamata menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel.
3-24-965
25.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalune otsus on õigusvastane ja tuleb tühistada.
26.Kaebaja on esitanud ka nõude Toila valla kohustamiseks andma välja uus otsus kaebaja märtsikuu toimetulekutoetuse määramise kohta vastavalt arvutuskorrale, mis on sätestatud SHS §133 lg-s 1 ja lg-s 1 1. HKMS § 41 lg 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist uuesti otsustama. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 6 lg-st 5 võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse haldusakti andmiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei saa avaliku võimu kandja haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel keelduda. Kohus on praegusel juhul heitnud vastustajale ette kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist. Kohus ei saa astuda haldusorgani asemele ega sisuliselt hinnata kaalumisel asjassepuutuvaid asjaolusid (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-14-15, p 26). Seega teeb kohus ka praegusel juhul vastustajale ettekirjutuse kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks, arvestades käesoleva otsuse põhjendusi. Kohus ei kohusta vastustajat kaebaja taotlust ilmtingimata rahuldama.
27.Eeltoodut arvestades rahuldab kohus kaebuse tervikuna. Kohus tühistab Toila Vallavalitsuse 27. märtsi 2024. a otsuse nr 24269970208 ning kohustab Toila valda lahendama kaebaja taotlus uuesti.
28.HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 ls 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1). Kaebaja on vabastatud riigilõivu tasumise kohustusest vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 2 p-le 2. Muude menetluskulude tekkimise kohta ei ole kaebaja kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitanud, seega jäävad võimalikud menetluskulud poolte endi kanda.
29.HKMS § 175 lg-te 3 ja 4 ning SÜS § 8 alusel tuleb avaldatavas otsuses asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.