Xi kaebus Eesti Töötukassa 18.07.2023 otsuse nr TVT/23/039259 ja 27.09.2023 vaideotsuse nr VO/23/2237 tühistamiseks Kaebuse esitaja – X, volitatud esindaja Y
Menetlusosalised
Vastustaja – Eesti Töötukassa Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kõik kaebaja poolt esitatud võõrkeelsed dokumendid tähelepanuta.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 18.11.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X esitas 13.09.2022 Eesti Töötukassale töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotlused. Xil tuvastati Eesti Töötukassa 16.05.2023 otsusega nr TVH/23/019857 osaline töövõime ning Eesti Töötukassa 14.06.2023 otsusega nr TVT/23/033430 määrati X töövõimetoetus seoses osalise töövõimega perioodiks 13.09.2022 – 12.09.2025.
2.Eesti Töötukassa 18.07.2023 otsusega nr TVT/23/039259 lõpetati Xile töövõimetoetuse maksmine seisuga 02.02.2023, kuna ta ei vasta töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) § 12 lõikes 1 nimetatud tingimustele.
X esitas 17.08.2023 Eesti Töötukassale vaide, milles taotles Eesti Töötukassa 18.07.2023 otsuse nr TVT/23/039259 kehtetuks tunnistamist ja toetuse maksmise jätkamist. Eesti Töötukassa 27.09.2023 vaideotsusega nr VO/23/2237 jäeti vaie rahuldamata.
3.26.10.2023 (täpsustatud 27.10.2023, 31.10.2023, 10.11.2023, 11.11.2023, 29.12.2023 ja 30.12.2023) saabus Tallinna Halduskohtule Xi kaebus Eesti Töötukassa (ETK) vastu. 17.01.2024 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse nõudes tühistada ETK 18.07.2023 otsus nr TVT/23/039259 ja 27.09.2023 vaideotsus nr VO/23/2237. 04.09.2024 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
4.1.Kaebaja on seisukohal, et tema töövõimetoetuse maksmise lõpetamine enne määratud töövõime maksmise tähtaega ei ole õiguspärane, kuna ei vasta tegelikele asjaoludele. Kaebaja on siiani töötu ja invaliid Saksamaa tööturuasutuse Jobcenter hoolduse all. Kaebaja on tööl Jobcenter palve alusel sotsiaalköögis, mille eest arvestatakse talle tasu sotsiaaltoetuse suuruses. See ei ole töösuhteks töötaja ja tööandja vahel. Kaebaja väidab, et ta teavitas tähtaegselt töötukassat, et ta on siiani Jobcenter hooldamisel. Kaebaja leiab, et vastustajal puuduvad tõendid töötamise kohta ning töövõimetoetus kuulub väljamaksmisele alates 30.04.2009, sh aja eest, kui kaebaja oli vanglas.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
5.Vastustaja vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.
5.1.Vastustaja viitab esmalt TVTS § 12 lg 1, 19 lg 1 p 2 ja lg 2 ning märgib järgmist. Kaebaja esitas 13.06.2023 vastustajale töötuna arvelolekut kinnitava tõendi, millest nähtus, et kaeabaja on Saksamaa Liitvabariigis töötuna arvel alates 01.01.2022, mille alusel perioodi 13.09.202202.02.2023 eest on toetus välja makstud, kuna TVTS § 12 lõikes 1 sätestatud tingimus oli täidetud ja tõendatud. Töötukassa tegi 14.06.2023 Saksmaa Liitvabariigi tööturuasutusele Jobcenter päringu vormil H001 (päringud ja vastused saadetakse EL liikmesriikide pädevate asutuste vahel EL kinnitatud vormidel) kaebaja töötuna arveloleku kohta punktis 1.1.5.2.2 „Palun kinnitage, kas isik on Sakamaal töötuna arvel“. (dtl 156-159, tõlge dtl 190-193). Saksamaa Liitvabariigi tööturuasutus Jobcenter teatas 15.06.2023 vormil H002 punktis 1.1.5.1.1. ”Isikule on määratud toetus perioodiks 01.08.2019 -30.09.2023 ning et ta töötab alates 03.02.2023.“ (dtl 146-150, tõlge dtl 180-184). Töötukassa tegi 20.06.2023 Saksmaa Liitvabariigi tööturuasutusele Jobcenter täpsustava päringu vormil H001 punktis 1.1.7.2..“Me ei vaja teavet tema hüvitiste kohta, vaid töötu registreerimise kohta. Kas ta on endiselt töötuna registreeritud (arbeitslos), kuigi ta töötab? Või on ta registreeritud tööotsijana (arbeitssuchend)? “(dtl 160-163, tõlge dtl 194-197). Saksamaa Liitvabariigi tööturuasutus Jobcenter teatas 27.06.2023 (dtl 151-155, tõlge dtl 185189) vormil H002 punktis 1.1.5.1.2. „Tulenevalt 03.02.2023 tööle asumisest ei ole hr X töötute nimekirjas. Lisaks on alates 15.04.2022 käimas menetlus töövõime kontrollimisega. Seetõttu ei ole hr X hetkel tööotsijate nimekirjas. X ei ole veel selgesõnaliselt end tööotsijana registreerinud.“
Kuna kaebaja töösuhte kohta Saksamaa Liitvabariigist rohkem andmeid ei olnud ja lähtuvalt asjaolust, et töösuhe Saksamaa Liitvabariigi tööandjaga ei ole Eesti riiklikest registritest nähtav, samuti lähtudes asjaolust, et töövõimetoetuse suuruse arvutamisel võetakse arvesse välisriigist saadav töötasu, tuleb töövõimetoetuse saajal igakuuliselt esitada Eesti Töötukassale töösuhte kehtivust ja sissetuleku suurust tõendav dokument (palgatõend), palus vastustaja 26.06.2023, 28.06.2023, 04.07.2023 ja 13.07.2023 (dtl 164-172) kirjadega kaebajal esitada andmed töösuhte ja tasude kohta välisriigis. Kaebaja ei ole enda TVTS §-st 21 1 tulenevaid kohustusi täitnud. Kaebaja ei ole esitanud ka vastustaja poolt küsitud andmeid. Kaebaja esitas vastustajale 13.07.2023 avalduse toetuse maksmise jätkamiseks ja Saksamaa tööturuasutuse Jobcenter 23.02.2023 otsuse, millest nähtub, et Jobcenter maksab kaebajale toetust seoses vähenenud sissetulekuga perioodil 01.04.23-30.09.2023. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema töötamist, töötamise kestust, töötasu suurust. Seega vastustaja hinnangul alates 03.02.2023 ei vasta kaebaja ühelegi TVTS § 12 lõikes 1 sätestatud tingimusele, kaebaja ka enda sõnul ei tööta ja töötuna arvelolekut Saksamaa tööturuasutus ei kinnita. Kuna alates 03.02.2023 ei vastanud kaebaja ühelegi TVTS § 12 lg 1 p-des 1-6 ja 8-14 sätestatud tingimusele ega olnud töötuna arvele võetud, on kaebajale õiguspäraselt lõpetatud töövõimetoetuse maksmine.
5.2.Kaebaja taotleb töövõimetoetuse maksmist mh ka perioodi eest, kui ta kandis karistust vanglas. Vastustaja selgitab, et TVTS § 12 lg 6 sätestab üheselt, et töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Kuni 31.06.2016 maksis töövõimetuspensioni Sotsiaalkindlustusamet. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet ja maksab töövõimetoetust Eesti Töötukassa. Eesti Töötukassa 05.09.2018 otsusega nr TVH/18/037094 tuvastati kaebajal osaline töövõime perioodiks 12.07.2018 11.07.2019. Eesti Töötukassa 14.09.2018 otsusega nr TVT/18/046189 jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata, kuna töötukassa andmekogu andmete kohaselt kannab kaebaja alates 17.10.2017 karistust vanglas. Eelnimetatud otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud ning seda pole alust ennistada. Eeltoodud põhjendustel on vastustaja otsused õiguspärased ning puudub alusel nende tühistamiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
Võõrkeelsete dokumentide tähelepanuta jätmine
6.HKMS § 80 lg 1 sätestab, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. HKMS § 81 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus või dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud päevaks esitajalt selle tõlget või korraldab tõlkimise ise menetlusosalise kulul. Kui vastustaja esitab kohtule võõrkeelse dokumendi, mille ta on saanud kaebajalt ja mida ta ei ole tõlkinud haldusmenetluse käigus, ning kaebaja soovib oma väidet tõendada selle dokumendiga, võib kohus kaebajalt nõuda dokumendi tõlkimist. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui tõlget või kinnitatud tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse läbi vaatamata või dokumentaalse tõendi tähelepanuta.
Kohus kohustas kaebajat oma 17.01.2024 määruse resolutsiooni p 5 esitama kõikide võõrkeelsete dokumendid koos tõlkega eesti keelde hiljemalt 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse saamisest. Kaebuse esitaja sai nimetatud määruse kätte 15.03.2024. Seega tuli tõlked kohtule esitada hiljemalt 15.04.2024. Kaebaja ei ole võõrkeelsete dokumentide tõlkeid käesoleva ajani esitanud. Seega tuleb need jätta tähelepanuta. Kohtuotsus
7.Kohus, tutvunud poolte seletustega ja toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (haldusmenetluse seadus (HMS) § 54). Kohus leiab, et vaidlustatud ETK 18.07.2023 otsus nr TVT/23/039259 ja 27.09.2023 vaideotsus nr VO/23/2237 vastavad eeltoodud nõuetele. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lõikes 2 lg-s 2 on sätestatud, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Antud juhul kohus nõustub nii vastustaja argumentatsiooniga, mis on toodud vaidlustatud otsuses (dtl 6-7) ja selle suhtes tehtud vaideotsuses (dtl 3-5), kui ka nende vastustaja vastuväidete ja selgitustega, mis on esitatud vastuseks konkreetselt kaebuses toodud väidetele (vt ülal). Kohus kohaldab HKMS-st tulenevat menetlusökonoomika põhimõtet ja seaduslikku alust piirduda kaebuse rahuldamata jätmisel vaid toodud selgituste ja põhjendustega. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida lühidalt üksnes alljärgnevat.
8.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 1 kohaselt on osalise töövõimega isikul õigus töövõimetoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) töötab töölepingu alusel või töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või osutab teenust või müüb kaupa ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses või on avalikus teenistuses; 2) on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või palgaline aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, sealhulgas vallavanem või linnapea; 3) peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit; 4) on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige; 5) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana; 6) on kantud maksukohustuslaste registrisse füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleva abikaasana või registreeritud elukaaslasena; 7) on tööturumeetmete seaduse (enne 01.01.2024 tööuruteenuste ja -toetuste seaduse) kohaselt töötuna arvele võetud ja täidab tööturumeetmete seaduses sätestatud töötule pandud kohustusi; 8) omandab põhi-, kesk-, kutse- või kõrgharidust; 9) kasvatab vähemalt ühte alla kolmeaastast last; 10) hooldab abivajavat raske või sügava puudega pereliiget või puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel; 11) saab loomeliidu või Kultuuriministeeriumi määratud loometoetust; 12) on paigutatud nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama; 13) viibib ambulatoorsel või statsionaarsel ravil või tema suhtes kohaldatakse seaduses sätestatud asenduskaristust või mõjutusvahendit, millest tulenevalt isikul ei ole võimalik käesoleva lõike punktides 1–11 nimetatud tingimusi täita; 14) viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.
TVTS § 19 lg 1 p 2 kohaselt lõpetatakse töövõimetoetuse maksmine enne määratud töövõimetoetuse maksmise tähtaega, kui töövõimetoetuse saaja ei vasta ühelegi TVTS § 12 lg 1 p-des 1–6 ja 8–14 sätestatud tingimusele - lõpetamise aluseks oleva asjaolu tekkimise päevale järgnevast päevast arvates. TVTS § 19 lg 2 järgi ei lõpetata töövõimetoetuse maksmist osalise töövõimega isikule, kui ta hiljemalt 14 kalendripäeva möödudes on TVTS § 12 lõike 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud tingimustele vastamise lõppemise päevast arvates töötuna arvele võetud või vastab uuesti 14 päeva jooksul TVTS § 12 lg 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud ühele tingimustele. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber vastustaja poolt vaidlusaluses otsuses tuvastatud asjaolu, et kaebaja vastaks TVTS § 12 lg 1 punktides 1–6 või 8–14 sätestatud tingimustele, millest tulenevalt on vaidlustatud otsus õiguspärane. Kohus leiab, et vastustajaga on veel asjakohaselt välja toonud, et kaebaja ei ole täitnud seejuures ka kaasaaitamiskohustust. Nimelt tulenevalt TVTS § 21 1 on töövõimetoetuse taotlemisel ja saamisel isik kohustatud osalema aktiivselt talle töövõimetoetuse andmises ning esitama töötukassale kõik teadaolevad tõesed ja täielikud andmed, dokumendid ja muud tõendid, mis on vajalikud töövõimetoetuse saamise õiguse või muu töövõimetoetuse andmiseks olulise asjaolu väljaselgitamiseks ning teavitama töötukassat viivitamata töövõimetoetuse saamise õigust ning töövõimetoetuse andmist ja selle suurust mõjutavatest asjaoludest ja asjaolude muutumisest, kui andmed ei ole töötukassale kättesaadavad andmekogudest. Vastustaja on kohtule esitatud tõendite kohaselt teinud kaebajale enne otsuse tegemist erinevaid päringuid neljal korral (dtl 164-172) ning andnud kaebajale võimaluse esitada vajalikud dokumendid ja tõendid, et kaebajale saaks jätkata töövõimetoetuse maksmist. Kaebaja omapoolset kohustust esitada vastavad dokumendid ja tõendid täitnud ei ole.
9.Arvestades eeltoodut ja leiab kohus, et kaebus on tervikuna põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
10.Mis puudutab kaebaja ja vastustaja viidet Eesti Töötukassa 14.09.2018 otsusele nr TVT/18/046189, millega jäeti kaebajale töövõimetoetus määramata, kuna töötukassa andmekogu andmete kohaselt kandis kaebaja alates 17.10.2017 karistust vanglas, siis viidatud otsuse tühistamise nõuet ei ole kohus käesolevas asjas menetlusse võtnud (vt menetlusse võtmise määrus dtl 133-136 ), millest tulenevalt kohus selles osas põhjalikku seisukohta ka ei avalda. Kohus märgib üksnes niipalju, et TVTS § 12 lg 6 sätestab, et töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Seega selle aja eest, mil kaebaja oli vanglas ei olnud seadusest tulenevalt kaebajale töövõimetoetust maksta võimalik ning kaebaja vastupidised väited on asjakohatud ja põhjendamatud.
11.HKMS § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.