Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-13-51524
Tsiviilasi
Swedbank Liising AS hagi N.Z. ja N.S.i vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
6498,94 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
N.S.i apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja 2): N.S. (ik: XXXXXXX), esindaja advokaat Andrei Matvejev Vastustaja (hageja): Swedbank Liising AS (rk: 10434248), esindaja Triin Kivipõld Kostja 1: N.Z. (ik: XXXXXX), seaduslik esindaja eestkostja D.K.
esindajad
Viru Maakohtu 16. juuni 2016 otsus
3 Vabastada N.S. menetluskulude 642 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
andes neile täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks. Kuna kostjad võlgnevust ei tasunud, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 15.07.2011. OÜ Credit Expert tagastusmenetluse memoga on tõendatud, et liisingueset ei ole hagejale tagastatud ja hageja poolt tarvitusele võetud abinõud vara kättesaamiseks ei andnud tulemusi. Kostjad ei ole vastupidist tõendanud. Memost nähtuvalt on OÜ Credit Expert püüdnud saada kontakti kostjaga 1, kuid kostja 1 on vältinud OÜ-ga Credit Expert suhtlemist. Kostja 1 isalt on saadud informatsioon, et temale teadaolevalt on vara viidud Venemaale. Lähtudes ülaltoodust, mõistis kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse 6101,13 eurot, sh vara jääkmaksumus 5008,73 eurot, debitoorne võlgnevus 766,39 eurot (sh põhiosa 405,15 eurot ja intressivõlgnevus 361,24 eurot), kindlustusmaksete võlgnevus 322,39 eurot ja viivismaksete võlgnevus 3,62 eurot.
otsimiseks ja tagastamiseks. Peale nimetatud toimingute tegemist ja vara tagastamist või mingil põhjusel tagastamata jätmist saaks arvutada nõude suuruse. Kohus jättis eeltoodu analüüsimata.
Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Maakohtu otsus, millega rahuldati hageja nõue N.Z. vastu, on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
kohaselt oli N.Z. 28.05.2009 liisingulepingu sõlmimise ajal otsusevõimeline ja seetõttu ei ole tehing tühine, on ebaõige. Samas ei anna maakohtu eelnimetatud ebaõige järeldus alust apellatsioonkaebust rahuldada. TsÜS § 13 lg 1 kohaselt ei ole otsusevõimetuna tehtud tehing tühine, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmiti vaidlusalune liisinguleping 28.05.2009. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt anti sõiduk N.Z.le 28.05.2009 üle ning kuni 2011. a alguseni tasus N.Z. igakuiseid liisingumakseid. Lepingu ülesütlemise teatisest (I kd, tl 43) nähtuvalt moodustas maksete võlgnevus 17.06.2011 seisuga 94 kalendripäeva. Ringkonnakohus leiab, et liisingumaksete tasumisega enam kui poolteise aasta jooksul kiitis N.Z. liisingulepingu heaks. 08.07.2011 eksperdi arvamusest nähtub, et N.Z. ei saa oma tegudest aru ja ei suuda langetada otsuseid tervisliku seisundi ägenemise ajal. Puuduvad tõendid, millised kinnitaksid, et N.Z.l liisingulepingu sõlmimise ajal esinenud vaimutegevuse ajutine häire (seisundi ägenemine) oleks kestnud pärast lepingu sõlmimist pikemat aega. Juhul, kui tegemist oleks olnud N.Z. jaoks kahjuliku tehinguga, oleks N.Z.l või tema lähedastel olnud võimalus sellistest asjaoludest lepingu teist poolt informeerida. Asja materjalidest nähtuvalt esitati tehingu tühisuse vastuväited esmakordselt alles pärast hagiavalduse kohtusse esitamist. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et N.Z. ei ole liisingulepingut heaks kiitnud, on seetõttu paljasõnaline. Ülalmärgitud osas muudab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Seoses liisingulepingu heakskiitmisega N.Z. poolt ei ole liisinguleping tühine ning põhjendamatu on apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et seoses liisingulepingu tühisusega ei saa hageja N.S.ilt kui käendajalt täitmist nõuda.
Seega jäävad N.S.i kanda menetluskulud ringkonnakohtus summas 642 (450+192) eurot. Arvestades Tartu Ringkonnakohtu 31.08.2016 määrusega kindlakstehtud N.S.i majanduslikku seisundit, vabastab ringkonnakohus TsMS § 190 lg 7 alusel N.S.i menetluskulude 642 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.