Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
2-13-51524 16. juuni 2016, Narva
Kohtuasi
Swedbank Liising Aktsiaseltsi (edaspidi lühend AS) hagi N Zi ja N S vastu võlgnevuse ja viivise nõudes 6 498,94 € Hageja: Swedbank Liising AS (registrikood 10434248) Hageja esindaja: Kerly Küünemäe Kostjad: N Z (isikukood XXX) N Zi seaduslik esindaja: eestkostja D K (isikukood xxx) N Zi esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman (Advokaadibüroo Narlex) N S (isikukood XXX) N Si esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev (Advokaadibüroo Sven Sillar) Hagimenetlus 26.05.2016, kohtuistungil
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
Tamara Šabarova
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi 2(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pärnu Maakohus 23.01.2014 määrusega lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis Swedbank Liising AS nõue N Zi ja N Si vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Swedbank Liising AS esitas 12.02.2014 hagiavalduse N Zi ja N Si vastu v]lgnevuse tasumise nõudes. Hagiavalduse kohaselt (kd 1, tl 15-18) 28.05.2009 sõlmisid Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) (edaspidi hageja) ja N Z (edaspidi kostja 1) liisingulepingu nr XXXL (edaspidi leping), mille esemeks oli maastur Ford Maverick 3.0 (edaspidi vara), ehitusaasta 2003. Lepingust tulenevalt kohustus hageja andma vara lepingu perioodiks kostja 1 valdusesse ja kasutusse ning lepingu tingimuste alapeatüki „Eritingimused“ ja lepingu punkti 2.1 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Intressimäär oli sätestatud lepingu punktis 2.3 ja viivise määr lepingu tingimuste alajaotuses „Liisingulepingu tingimused“ all 0.019% päevas. Kostja 1 poolt valitud vara ostis hageja 28.05.2009 ja andis kostjale 1 üle 28.05.2009 liisingulepingu nr 01117829L üleandmise-vastuvõtu akti alusel. Lepingu punkti 6.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja hiljemalt eseme enda valdusesse saamise päeval sõlmima eseme vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning lepingu üldtingimuste punkti 6.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult liisinguvõtja. Vastavalt lepingu üldtingimuste punktile 6.3.1 kohustus liisinguvõtja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2 järgi kohustus liisinguvõtja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud. Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus kostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 28.05.2009 sõlmiti kindlustusleping, mille kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank P&C Insurance AS (endise nimega AS Hansa Varakindlustus) ja kindlustusvõtjaks kostja 1. Kindlustusleppe punkti 2.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid tasuma kostja 1. 28.05.2009 sõlmisid hageja ja N S (edaspidi kostja 2) käenduslepingu nr 01117829L, mille kohaselt kohustus kostja 2 tagama solidaarselt kostjaga 1 hageja ja kostja 1 vahel 28.05.2009 sõlmitud liisingulepingust nr 01117829L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja 1 kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja 2 vastutuse piirmääraks lepiti kokku 10 183.47 eurot (käenduslepingu p 1). Käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad (käenduslepingu p 4). Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 31.03.2010 sõlmisid kostja 1 ja hageja liisingulepingu nr 01117829L LISA nr 2, millise punkt 1 kohaselt ei ole kostjal 1 eseme vabatahtliku kindlustuse kohustust. 3(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Lisa punkt 2 kohaselt tõstetakse liisingulepingu intressi. Uueks intressiks on Euro 6 kuu Euribor, millele lisandub marginaal 15.13% aastas. Lisa punkt 4 kohaselt kohustus kostja 1 tasuma liisingulepingust tulenevaid makseid vastavalt lisa lisas toodud uuele maksegraafikule. Kostja 1 rikkus Lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata Lepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed. Kostja 1 poolt on Hagejale tasumata Lepingu alusel kostjale 1 esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- (405.15 eurot) ja intressivõlgnevus (361.24 eurot) kokku summas 766.39 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0.019% päevas (Lepingu alajaotuses „Liisingulepingu tingimused“). Viivisvõlgnevus moodustab 3.62 eurot. Hagejal on kostja 1 vastu nõue hageja poolt tasutud kindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 6.3.2 ja võlaõigusseaduse §-st 455. Hageja tasus kostja 1 eest liikluskindlustusmakseid summas 322.39 eurot. Lepingu üldtingimuste punkti 7.1.2 kohaselt on Hagejal õigus liisingleping üles öelda, kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse või kahe või ühe viimase maksegraafiku järgse osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Samuti, kui liisinguvõtja hoiab kõrvale liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmisest ning jätab need täitmata ka pärast liisinguandja korduvat meeldetuletust (liisingulepingu üldtingimuste p 7.1.5). Arvestades, et kostja 1 ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 17.06.2011 kostjale 1 ja kostjale 2 kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta. Hageja märkis, et kostjal 1 oli võlgnevus 94 kalendripäeva eest ning palus tasuda kogunenud võlgnevus hiljemalt 07.07.2011. Hageja hoiatas, et kui kostja 1 ei tasu võlgnevust nimetatud tähtajaks, ütleb hageja lepingu ühepoolselt üles, mille tulemusena kohustub kostja 1 tagastama liisingueseme. Kirja pöördele oli lisatud liisingueseme müügiprotseduuri kirjeldus, milles korrati lisaks liisingulepingus kokkulepitule veelkord üle, millised olid lepingu ülesütlemisega kaasnevad tagajärjed, kuidas realiseeritakse liisinguese ning millised olid liisinguvõtja võimalused protsessis osalemiseks. Hageja rõhutas, et ka liisinguvõtjal oli õigus liisinguese enne müüki suunamist jääkmaksumusega välja osta, kuid nimetatud õiguse kasutamise eelduseks oli kõigi võlgnevuste tasumine. Kuna kostja 1 ega kostja 2 ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 15.07.2011. Kuna kostja 1 ei tagastanud vara vabatahtlikult, kasutas hageja vara valduse taastamiseks Credit Expert OÜ abi, kellel ei õnnestunud vara valdust taastada. Credit Expert OÜ on pidanud mitmeid läbirääkimisi seoses vara tagastamisega kolmanda isikuga, milline aga pole tulemust andnud. Kolmanda isiku ütluste kohaselt on vara Peterburis ja kellegi võõra isiku valduses. Kuna vara ei õnnestunud kätte saada, nõuab hageja käesolevaga kogu vara jääkväärtuse ja muude kulutuste ning tasumata arvete hüvitamist kogusummas 6 101.13 EUR. Vara jääkmaksumus Debitoorne võlgnevus Kindlustusmaksete võlgnevus Viivismaksete võlgnevus Lepingust tulenev nõue kokku
4(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
27.08.2013 saatis hageja kostjale 1 ja kostjale 2 kirjaliku teatise, milles märkis hüvitamisele kuuluva summa suuruse ning palus selle tasuda hiljemalt 11.09.2013. Hagiavalduse esitamise ajaks ei ole Hagejale vara tagastatud ega võlgnevust tasutud. Liisingulepingu ülesütlemise seisuga on liisingulepingu nr 01117829L järgne nõue kostja 1 vastu kokku 6 101.13 EUR, millise tasumise eest vastutab kostja 2 solidaarselt kostjaga 1. Nimetatud Hageja nõue koosneb 766.39 EUR debitoorne võlgnevus, viivisevõlgnevus summas 3.62 EUR, kindlustusmaksete võlgnevus 322.39 EUR ning vara jääkmaksumus summas 5 009.73 EUR. Lähtudes eeltoodust palub hageja:
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. TsMS § 124 lg 1 esimese lause kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Tulenevalt TsMS § 133 lg-test 1 ja 2 hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. TsMS § 367 kohaselt võib viivisnõude esitada koos põhinõudega selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja põhinõue on 5 736,27 eurot, viivis 3,62 € ja intress 361,24 €, kokku 6 101,13 €. Ühe aasta viivis lepingus kokkulepitud 0,019% päevamääraga põhinõudelt (5 736,27 €) on 1.08 eurot ehk 397,81 eurot aastas, seega hagihind on 6 498,94 eurot.
Kostja N. Zi seaduslik esindaja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hageja ja kostja N. Zi vahel sõlmitud tehing oli kehtetu, kuna kostja oli tehingu sooritamise hetkel vaimuhaige isik (kd 1, tl 60). Kostja N. S hagi ka ei tunnistanud ning leidis, et hageja ja kostja N. Zi vahel sõlmitud tehing oli kehtetu, kuna kostja N. Z oli tehingu sooritamise hetkel vaimuhaige isik (kd 1, tl 63). Kostjad esitasid vastuhagi liisingulepingu ja käenduslepingu kehtetuks tunnistamiseks (kd 1, tl 78-79). Viru Maakohus 9.10.2015 määrusega keeldus kostjate vastuhagi menetlusse võtmast (kd 2, tl 106-107). 5(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Kostjale N. Zile riigi õigusabi korras määratud esindaja hagivastuse kohaselt (kd 2, tl 6) 03.03.2014 vastuses hagile vaidleb kostja 1 hagile vastu põhjusel, et 28.05.2009 liisingulepingu sõlmimisel kostja 1 oli vaimuhaige isik. 26.05.2014 vastuhagis nõuab kostja 1 28.05.2009 sõlmitud liisingulepingu ja käenduslepingu kehtetuks tunnistamist põhjusel, et 28.05.2009 kostja 1 oli teovõimetu. Sellega 03.03.2014 vastuses hagile ja 26.05.2014 vastuhagis esitab kostja 1 vastuväite, et 28.05.2009 liisinguleping on tühine, sest kostja 1 tegi selle tehingu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Selle vastuväite õiguslik alus on TsÜS § 13 lg 1. Kostja 1 eestkostja leiab, et kostja 1 on sõlminud 28.05.2009 liisingulepingu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve ning TsÜS § 13 lg 1 kohaselt on selline tehing tühine. TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kui kostja 1 tõendab, et tema oli 28.05.2009 tehingu tegemise ajal otsusevõimetu ning kuna TsÜS § 13 lg 1 kohaselt otsusevõimetu isiku tehing on tühine, siis tuleb hagi jätta rahuldamata. TsMS § 293 lg 1 alusel palus esindaja teostada kostja 1 suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille käigus teha kindlaks, kas kostja 1 oli tema poolt 28.05.2009 sõlmitud lepingu ajal otsustusvõimeline. Kostja N. Zi esindaja palub jätta hagi rahuldamata; jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjale N. S riigi õigusabi korras määratud esindaja täiendava vastuse hagiavaldusele kohaselt (kd 2, tl 54-55) kostja hagi õigeks ei võta. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja ja liisinguvõtja (Kostja II) sõlmisid hageja tüüptingimustel liisingulepingu, mille esemeks oli sõiduauto. Hageja ja kostja II sõlmisid käenduslepingu, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada solidaarselt liisinguvõtjaga liisingulepingust tulenevate liisinguvõtja kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Pooled ei vaidle selle üle, et liisinguvõtja ei täitnud liisingulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Liisinguleping lõpetati hageja poolt ühepoolselt ülesütlemisega. On olemas vasturääkivused järgmise fakti osas: hageja väidab, et vara jääb Hagejale tagastamata. Kostja I väidete kohaselt oli vara tagastatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) 361 kohaselt kohustub liisinguandja liisingulepinguga omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Lähtuvalt VÕS § 397 lg 1, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS 367 lg 1 ja lg 2 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. Kostja II esitab vastuväite, et hageja nimetatud hagisumma ei vasta tõele, vara on tagastatud ja vara võla jäägi summa arvestuse tuleb arvestada lähtudes eeltoodud reeglitest. Lähtuvalt VÕS § 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. 6(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, arvestust selle kohta, et tema poolt esitatud nõude summa on põhjendatud ega nõude summa arvestamise käiku. Kostja I esitas väite selle kohta, et põhivõlgnik on teovõimetu, mille pärast on temaga sõlmitud leping on tühine. Juhul kui kohus leiab, et põhileping on tühine, siis pooltel tekib kohustus tagastada teineteisele kõik, mis oli saadud põhilepingu järgi. Sellel juhul on Kostja I kohustatud tagastama liisingueseme (juhul kui liisingu ese jääb Kostja I valduses) ja hageja on kohustatud tagastama liisingulepingu alusel Kostjalt I saadud raha. Antud olukorras on Kostja II selle arvamuse juures, et põhilepingu tühiseks tunnistamisel on tühine ka Kostjaga II sõlmitud Käendusleping, kuna käenduslepinguga oli tagatud konkreetne kehtiv kohustus, mitte kohustused, mis tekivad tühisest lepingust. Ja sellepärast ei kuulu tema käendus täitmisele. Igal juhul on Kostja II praegu selle arvamuse juures, et Hageja nõue ei ole tõendatud, käesoleval päeval ei ole lahendatud põhilepingu tühisuse küsimus. Lisaks sellele puuduvad usaldusväärsed tõendid ja üheaegselt on olemas vasturääkivuses olevad väited selle küsimuse kohta, kas liisingu ese on tagastatud Hagejale või mitte. Selle asjaolude pärast jätab Kostja II esindaja endale võimaluse muuta käesolevas vastuses esitatud seisukoha sõltudes sellest, millised faktlised asjaolud välja selgitatakse käesolevas asjas edaspidi.
Hageja esitas arvamused hagi vastuste kohta. Liisingulepingu nr 01117829L tühisus TsÜS § 13 lg 1 alusel Kostjad on asunud seisukohale, et Kostja 1 oli tehingu sooritamise hetkel vaimuhaige isik, millest tulenevalt paluvad kohtul tunnistada hagiavalduses nimetatud tehing kehtetuks. Kostjad tuginevad oma väidetes TsÜS §-le 13 lg 1. Tuginedes Tsiviilseadustiku Üldosa Seaduse kommenteeritud väljaandele, on TsÜS § 13 eesmärk kaitsta isikuid, kes on küll teovõimelised, kuid kes tehingu tegemise ajal siiski ei suuda mõista oma tegevuse tähendust mingi ajutise vaimutegevuse häire või sarnase asjaolu tõttu. Sellise ajutise vaimutegevuse häire või asjaolu esinemist peab tõendama isik, kes enda sõnul otsusevõimetuna tehingu tegi. Seaduse kommentaarid viitavad selgelt, et viidatud paragrahvile tuginedes peab esinema vaimutegevust ajutiselt pärssiv asjaolu, mida käesolevas menetluses ei ole tõendatud. Pigem tõendavad kõik asjaolud vastupidist. Sõiduauto liisingusse võtmise protsessi näol on tegemist pikema perioodiga. St. liisinguvõtja valib välja sõiduki, mida ta soovib liisingusse võtta, esitab liisingu taotluse, sõlmib lepingu, saab kätte sõiduki ning asub tasuma igakuiseid liisingumakseid. Eeltoodust tulenevalt nähtub selgelt, et liisingulepingu sõlmimise puhul ei ole tõenäoline, et isikul esines ajutise iseloomuga vaimutegevuse häire, mille esinemise ajal ta sõlmis liisingulepingu ning otsis liisingulepingule veel ka käendaja. Kostja 1 on kohtul taotlenud ekspertiisi määramist tuvastamaks kas Kostjal 1 esines 28.05.2009 vaidlusaluse liisingulepingu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või muu asjaolu, mis välistas tema võime hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Hageja hinnangul tuleb Kostja 1 taotlus ekspertiisi läbiviimiseks jätta rahuldamata, kuna ekspertiisi läbiviimisega ei ole võimalik saavutada soovitavat eesmärki. Hageja hinnangul ei ole võimalik aastal 2015 tuvastada, kas Kostjal 1 esines liisingulepingu sõlmimise ajal ajutise 7(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
iseloomuga vaimutegevuse häire. Ajutine iseloom viitab selgelt asjaolule, et tegemist ei ole püsiva seisundiga, mida oleks võimalik tagantjärgi läbi ekspertiisi tuvastada. Kostja 1 on oma 19.05.2015 arvamuses vastu vaielnud Hageja seisukohale, et Kostjal 1 tuleb tõendada, et tema vaimne seisund tehingu tegemisel 28.05.2009 oli eriline, ebaadekvaatne. Kostja 1 leiab, et TsÜS § 13 lg-st 1 ei tulene, et selle sätte kohaldamisel peab esinema just eriline seisund, vaid, et sätte eesmärgiks on kaitsta ka isikut, kes on alati psüühilise haiguse mõju all. Hageja Kostjaga 1 ei nõustu ning on eelnevalt juba juhtinud tähelepanu asjaolule, et TsÜS § 13 lg 1 räägib selgelt ajutisest vaimutegevuse häirest, mis on selgelt vastuolus Kostja 1 väidetega seisundi püsivuse osas. Liisingueseme tagastamine Kostja 2 on palunud kohustada kohut Hagejat esitama andmed selle kohta, millised meetmed on Hageja tarvitusele võtnud selleks, et liisingueseme valdust taastada. Hageja märgib, et on 12.02.2014 hagiavaldusega esitanud Hageja koostööpartneri Credit Expert OÜ memo vara tagastamata jätmise kohta. Tagastusmenetluse memolt nähtuvalt on Credit Expert püüdnud kontakti saada Kostjaga 1, kuid Kostja 1 on vältinud Credit Expert OÜ-ga suhtlemist. Kostja 1 isalt on saadud informatsioon, et temale teadaolevalt on vara viidud Venemaale. Eeltoodust tulenevalt on ka Credit Expert soovitanud Hagejal pöörduda nõudega kohtu poole. Hageja viitab siinkohal Tallinna Ringkonnakohtu 22.10.2014 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-1219607, mis jõustus Riigikohtu 02.02.2015 lahendiga. Eeltoodud kohtulahendi punktis 38 leidis Tallinna Ringkonnakohus, et vara tagastamata jätmise memoga (tõend sõiduki otsimise kohta) on tõendatud, et hageja on püüdnud teha kahju vältimiseks rohkemat, kui leping või seadus teda oleks kohustanud. Hageja on koostööpartneri vahendusel püüdnud liisinguvõtja poolt sõiduki tagastamiskohustuse rikkumise järel vara valdust taastada, kuid tõendist nähtuvalt ei ole see õnnestunud liisinguvõtja soovimatuse tõttu hagejaga koostööd teha. Ka käesoleval juhul on Hageja püüdnud vara valdust taastada, vaatamata sellele, et ei lepingust ega seadusest ei tulene Hageja kohustust temale tagastamata jäetud liisingueset otsida. Liisinguleping nr 01117829L on lõppenud, kuid lepinguesemeks olnud sõidukit Hagejale tagastatud ei ole. Seega on Kostja 1 lepingust tulenevat kohustust rikkunud. Hageja on arvamusel, et sõiduki tagastamata jätmise kohustust võib pidada VÕS § 116 lg 2 p-d 1-3 järgi oluliseks lepingurikkumiseks ning seetõttu on Hagejal õigus nõuda VÕS § 115 lg 3 järgi kahju hüvitamist lepingu täitmiseks täiendavat tähtaega andmata. Kohustuse täpse täitmise tähtsus Kostja 1 jaoks tuleneb liisingulepingu üldtingimuste p-st 7.5, millega lepingute sõlmimise ajal olid tutvunud nii Kostja 1 kui ka Kostja 2. Seetõttu võib tekkinud kahju hüvitamise nõuet pidada nii kotja 1 kui Kostja 2 jaoks eesmärgipäraseks ja ettenähtavaks tagajärjeks. Kostjad pidid aru saama, et lepingu lõppedes sõiduki tagastamata jätmise korral tekib Kostjal 1 kohustus hüvitada Hagejale sõiduki tagasisaamata jäämisest tekkiv kahju ning et sellise kahju hüvitamise eest on Kostjad solidaarselt vastutavad. Vastavalt hagile lisatud tõendile (hagiavalduse Lisa 13) ei õnnestunud vara tagastusteenuse pakkujal vara Hagejale tagastada. Seega on vara Hageja jaoks kaotsi läinud. Vastavalt VÕS § 128 lg 3 hõlmab otsene varaline kahju mh kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse. Kuivõrd osaliselt oli Hageja vara väärtuse Hagejale osamaksetena hüvitanud, on Hagejale tekkinud kahju lepingueseme väärtuse hüvitamata osas. Hagejatele tekkinud kahju on VÕS § 127 lg 4 järgi põhjuslikus seoses Kostjatepoolse lepingurikkumisega, kuna juhul kui Kostja 1 oleks lepingulist kohustust täitnud ja Hagejale vara tagastanud, siis ei oleks vara Hageja jaoks kaotsi läinud (VÕS § 124 lg 4). Sarnasele seisukohale on tsiviilasjas nr 2-12-19607 jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus. 8(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Kostja 2 väidab, et vaidlusaluse liisingueseme tagastamise osas on vasturääkivaid fakte. Kostja 2 hinnangul on Kostja 1 väitnud, et vaidlusalune liisinguese on Hagejale tagastatud. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas on Kostja 2 säärasele arusaamisele on jõudnud, kuna Hagejale teadaolevalt ei ole Kostja 1 menetluse jooksul avaldanud, et ta on Hagejale vaidlusaluse liisingueseme tagastanud. Hageja kinnitab, et liisingueset Hagejale tagastatud ei ole ning vastupidist ei ole tõendatud. Hageja nõude kujunemine Kostja 2 on asunud arvamusele, et kuivõrd vara on Hagejale tagastatud, ei vasta hagisumma tõele. Samuti leiab Kostja 2, et Hageja ei ole nõude arvestuse kohta esitanud ühtegi tõendit. Hageja Kostjaga ei nõustu. 12.02.2014 hagiavalduse punktis 1.1.18 on Hageja välja toonud Hageja nõude kujunemise. Hagiavalduses toodud arvutuskäigust nähtub selgelt, millest Hageja nõue koosneb. Täiendavalt on Hageja lisanud hagiavaldusele tõendi nõude arvestuse kohta. Kui Kostja 2 on arvamusel, et vaidlusaluse liisingulepingu katteks on tehtud rohkem makseid, kui seda väidab Hageja, on tal võimalus oma väiteid vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendada. Käenduslepingu tühisus Kostja 2 leiab muuhulgas, et põhilepingu tühiseks tunnistamisel on tühine ka Kostjaga 2 sõlmitud käendusleping, kuna käenduslepinguga oli tagatud konkreetne kehtiv kohustus, mitte kohustused, mis tekivad tühisest lepingust. Hageja Kostja 2 käsitlusega ei nõustu. Esiteks jääb Hageja oma varasemate seisukohtade juurde, et vaidlusalune liisinguleping ei ole tühine. On leidnud tuvastamist asjaolu, et Kostjale 1 on määratud eestkostja alates 09.09.2011, mis tähendab, et liisingulepingu sõlmimise ajal ei olnud Kostja 1 puhul tegemist piiratud teovõimega isikuga. Samuti on tõendamata, et Kostjal 1 esines 28.05.2009 ajutine vaimutegevuse häire. Teiseks sätestab 28.05.2009 Kostja 2 poolt allkirjastatud käenduslepingu nr 01117829L punkt 2 selgelt, et pooled on kokku leppinud, et käendaja vastutab liisingulepingust tulenevate ostja kohustuste täitmise eest ka juhul, kui ostja esitab liisingufirma nõudele vastuväite, sealhulgas kohustuste lõppemise või vähenemise vastuväite ostja pankroti korral või liisingulepingu kehtetuse vastuväite või ostja surma korral. Punktis 3 käendaja täiendavalt kinnitab, et on liisingulepinguga tutvunud ning on selle sisust ja endale käenduslepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud. Käenduslepingu punkt 10 järgi on käendusleping kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. Liisingulepingust tulenevad kohustused ei ole tänaseks Hagejale täidetud, mistõttu on Hageja nõue Kostjate vastu põhjendatud. Hageja on seisukohal, et Hageja nõud Kostjate vastu on põhjendatud ning tõendatud ning puudub alus hagi rahuldamata jätmiseks.
18.11.2015 (kd 2, tl 136-139), 15.12.2015 (kd 2, tl 151-157) ja 26.05.2016 (kd 3, tl 48-49) kohtuistungitel jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. 15.12.2015 kohtuistungil kuulas kohus kostja N. Zi seaduslikku esindajat D. K üle vande all ning kuulas kostja N. Zi seletused ära teda vannutamata. Kohus kuulas ka kostja N. Si selgitused. 9(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Viru Maakohus 18.01.2016 määrusega (kd 2, tl 180-182) rahuldas kostja N Zi esindaja taotlus ekspertiisi määramisest ning määras teostada N Zi suhtes kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille käigus teha kindlaks, kas N Z oli tema poolt 28. mail 2009 liisingulepingu sõlmimise ajal otsustusvõimeline. Kohtule on esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi 8.03.2016 akt nr 9 (kd 2, tl 197-200), mille kohaselt ekspert tuli järeldusele, et Swedbank Liising AS-ga 28. mail 2009 liisingulepingu nr 01117829L sõlmimisel ei osanud N. Z, lähtudes oma vaimsest seisundist, täielikult hinnata selle tehingu mõju oma huvidele. Dokumentides puuduvad andmed N. Zi vaimse seisundi kohta eelnimetatud tehingu tegemise ajal. On teada, et tema haigus algas ammu enne tehingu tegemist ja temal esinevad psüühilised häired (oma võimete ülehindamine ja tahteaktiivsuse langus) ei võimaldanud tal adekvaatselt oma huve hinnata.
Kohus edastas 16.03.2016 ekspertiisiakt pooltele ning andis neile aega arvamuste, küsimuste ja taotluste esitamiseks (kd 2, tl 202-204) ja hageja esindajale teistkordselt (kd 2, tl 212). Kostja N. S esindaja arvamuse kohaselt (3 kd, tl 2) akt toetab varem esitatud Kostja I ja Kostja II esindajate arvamusi selle kohta, et Kostja I oli Hagejaga tehingu tegemisel teovõimetu ja ei suuda mõista lepingu tagajärgi. Seega tuleb antud leping tunnistada tühiseks. Põhitehingu tühistamisega muutub tühiseks ka Kostjaga II sõlmitud aktsessoorne leping. Kostja N. Zi esindaja arvamuse kohaselt (3 kd, tl 5) tuginedes 08.03.2016 koostatud eksperdi arvamusele ja tsiviilasja materjalidele peab esindaja tõendatuks, et N Z oli hagejaga 28. mail 2009 järelmaksuga müügilepingu nr. 01117829L tegemise ajal kehtinud TsÜS § 13 lg 1 kohaselt otsusevõimetu. Otsusevõimetu isiku tehtud tehing on tühine (TsÜS § 13 lg 1, § 84). Lähtudes ülaltoodust palub esindaja jätta hagi N Zi suhtes rahuldamata ning TsMS § 162 lg 1 alusel jätta N Zi kõik menetluskulud hageja Swedbank Liising Aktsiaseltsi kanda. Hageja esindaja oma seisukoha tähtaegselt ei esitanud ja tähtaja pikendamist ei taotlenud. Kohtule 23.05.2016 esitatud täiendavad selgitused ja tõendid jättis kohus tähelepanuta ja luges tagastatuks 26.05.2016 kohtuistungi protokolli kantud protokollilise määrusega (3 kd, tl 49).
Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele täies ulatuses. TsMS § 5 lg 1 järgi lahendab kohus tsiviilasja poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti.
10(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Hageja nõudeks on mõista kostjatelt solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks välja liisingulepingust nr 01117829L tuleneva võlgnevuse 6 101.13 EUR; mõista kostjatelt solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis protsendina põhinõudelt (s.o 0.019% päevas summalt 5 736.27 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni; mõista kostjatelt solidaarselt Swedbank Liising AS-i kasuks välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kostjad hagi õigeks ei võta. Vaidlust ei ole selle üle, et: 1) 28.05.2009 sõlmisid hageja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja kostja N Z liisingulepingu nr XXXL, mille esemeks oli maastur Ford Maverick 3.0, ehitusaasta 2003 2) Hageja kohustus andma vara kostja N. Zi valdusesse ja kasutusse, kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) 3) kostja N. Zi poolt valitud vara andis hageja kostjale N. Zile üle 28.05.2009 4) 28.05.2009 sõlmisid hageja Swedbank Liising AS (endise ärinimega AS Hansa Liising Eesti) ja N S käenduslepingu nr 01117829L, mille kohaselt kohustus kostja N. S tagama solidaarselt kostjaga N. Ziga hageja ja kostja N. Zi vahel 28.05.2009 sõlmitud liisingulepingust nr 01117829L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja N. Zi kohustuste kohase ja täieliku täitmise 5) kostja N. Si vastutuse piirmääraks lepiti kokku 10 183,47 eurot 6) kostja N. Zi ei täitnud lepingukohustusi nõuetekohaselt 7) kostja N. Z ega kostja N. S ei tasunud lepingujärgset võlgnevust 8) hageja ütles lepingu erakorraliselt üles 15.07.2011. Kostjate põhilised vastuväited hagile seisnevad selles, et kostja N. Z on piiratud teovõimega isik, kes lepingu sõlmimisel oli otsusevõimetu, mistõttu leping on tühine. Kuna põhileping on tühine, tühine on ka käendusleping. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (lühend TsÜS) § 8 lg-le 1 füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Sama paragrahvi lg 2 ja lg 3 kohaselt täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud. TsÜS § 13 lg-st 1 tulenevalt tehing, mille isik tegi vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus), on tühine välja arvatud, kui isik kiidab tehingu pärast vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu lõppemist heaks. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Viru Maakohtu 9.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-21394 oli piiratud teovõimega isiku N. Zi üle seatud eestkoste ja eestkostjaks määratud D K (kd 2, tl 45-47). Määruse resolutsiooni p 4 kohaselt N. Z võib teha pisitehingud kuni 100 euro ulatuses kuus.
11(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Kohus leiab ekslikuks hageja seisukoht, et isikul on piiratud teovõime alates ajast, kui talle on eestkostja määratud. Eeldused, millal on isik piiratud teovõimega, on sätestatud TsÜS § 8 lg 2 teises lauses. Asjaolu, et isikule määrati eestkoste pärast hagis nimetatud tehingute tegemist, ei oma tähendust. Piiratud teovõime on nn faktiline seisund, mille olemasolu või puudumist saab kindlaks teha ka tagantjärgi, st tehingute tegemise aja seisuga. Samas tehing on tühine TsÜS § 13 lg-st 1 lähtudes vaid juhul, kui isik tegi selle vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve (otsusevõimetus). Piiratud teovõimet kui püsivat seisundit tuleb eristada otsusevõimetusest kui ajutisest seisundist. Seega kohus peab tuvastama kas vaidlusaluse tehingu tegemise ajal oli N. Z seisundis vaimutegevuse ajutise häire või muu asjaolu tõttu, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. N. Zile eestkoste seadmise menetluse käigus teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi 08.07.2011 akti nr 101 kohaselt (kd 2, tl 39) on isik psüühiliselt haige alates 1995, olnud korduvalt statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil Narva haigla psühhiaatriaosakonnas, diagnoositud paranoidset skisofreeniat. Ekspert-psühhiaater I. Kalugina jõudis järeldusele, et N. Z kannatab paranoidse skisofreenia ja tunde-tahteelu defekti all. Ekspertiisi ajal N. Zi teadvus oli selge, orienteeritud igakülgselt õigesti, luulumõtteid, meelepettelisi elamusi eitas. Seisundi ägenemise ajal esinevad persekutoorse sisuga luulumõtted, rahutus, käitub ebaadekvaatselt, allub võõraste mõjutustele. Eksperdi küsimustele vastas adekvaatselt. Põhimeeleolu kergelt alanenud, emotsionaalselt tuimenenud. Anamneesist on teada, et N. Z 2001 .aastast kuni käesoleva ajani (ekspertiis on tehtud 2011 juulis) töötab Kreenholmi Muusikakoolis õpetajana, töökoormus väike (alla 0,5 koha). Kohus kuulas kostjat N. Zit ära lähtudes TsMS § 271 lg-st 2 teda vannutamata 15.12.2015 kohtuistungil (kd 2, tl 151-157). Kostja N. Z seletas (kd 2, tl 152-154 pöördel), et raskustega mäletab aastal 2009 lepingu sõlmimist Swedbank Liisinguga, vist oli mingi auto. Mäletab, et tol ajal tuli T a Tallinnasse, kirjutas mingid paberid alla, millised paberid ei mäleta. R T oli kostja tuttav, kelle ettepanekul toimuski antud lepingu sõlmimine. Ta veenis kostjat, et on vaja sõita Tallinnasse vormistada auto, vormistada vist kostja nimele. Kostja ei mäleta, kas küsis R. T miks ta ei saa vormistada auto oma nimele. R. T ei lubanud vist kostjale mitte midagi selle eest, et ta vormistab auto oma nimele. Kostjal oli haiguse ägenemine, tal oli halb enesetunne ja oli ükskõik, ta ei andnud oma tegevusest aru. Kostja N. Z ei küsinud kes saab ja kes kasutab autot. Milline kostja roll oli kostjal raske vastata. R T ütles kostjale, et ta peab autole dokumendid allkirjastama, et kostja peab oma dokumendid kaasa võtma. Kostja sõitis Tallinnasse R. T koos, millega – ei mäleta. Tallinnasse tulles läksid vist panka, kus see asus – ei mäleta, kuskil kesklinnas. Kostja oli koguaeg R. T koos. Pangakontoris nendega rääkis mingi naisterahvas, kas olid eraldi ruumis – ei mäleta. Naisega rääkis R. T , kostjaga ta ei rääkinud. Kostjale anti mingid dokumendid allkirjastamiseks, kuid millised ta ei mäleta. Kostjal ei tekkinud mingeid küsimusi, mille eest ta annab oma allkirja, tal oli halb seisund ja ta ei tundnud isegi huvi dokumentide vastu. Mis ruumis olid, kuidas see naine välja nägi kostja ei mäleta. 12(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Kostja N. Z nägi autot peale seda kui kirjutas mingid paberid alla panga juures. Tuleb välja, et kostja vist kostja sai autot, aga rooli taga istus R. T ja sõitis selle autoga ära kostja ei tea kuhu. Kostja istus bussi peale ja tuli Narva tagasi. Kostja N. Zil olid R. T sõbralikud suhted. Kostja ei saanud aru, et lepingule allkirjastamisega ta võttis enda peale mingid kohustused. Tuleb välja nii, et kõik kes palub ta midagi alla kirjutama, ta teeb seda. Kus R praegu on ja kus see auto on kostja ei tea. Peale dokumentide allkirjastamist kostja autot enam ei näinud. Võib-olla R nägi, kuna ta sõitis selle autoga. Pärast R ei suhelnud. Milles kostja N. Zi haigus seisneb ta ei osanud seletada. Kostja halb seisund seisnes selles, et tal oli apaatia, ükskõiksus, ta oli surutud seisundis. See seisund on seotud kostja haigusega. R on juhuslik inimene, kes ole kostja perekonna tuttav, kostja N. S nägi teda. Kostja N. Z palus kostjat Nadežda Sit olla käendajaks, tegelikult rääkis käendamisest T. Kus kohas lepingu vajadusest kostja N. Z oma õega kostja N. Siga räägiti N. Z ei mäleta. Lepingu sõlmimas olid neljakesi: N. Z, R, N. S ja liisingutöötaja. R rääkis midagi, aga mida kostja N. Z ei mäleta. Kostja N. Z sai R. Telt teada, et on vaja käendajat ja kostja leidis, et käendajaks saaks olla N. S. N. Siga rääkis R. T, kostja vist ütles R. Tele N. Sist. N. S tuli pangakontorisse iseseisvalt. Auto seisis panga juures, kes ja kellele andis võtmed kostja ei mäleta, see võiks pangatöötaja olla. Millised dokumendid kostja allkirjastas pangas ta ei mäleta, nad olid vist eesti keeles. Kas pangatöötaja tõlkis kostjale dokumentide sisu ta ei mäleta. Kas tõlgiti N. Sile ka ei mäleta. Pank ei püüdnud kuidagi kostjaga ühendust võtta, et välja selgitada kus asub see auto. Kostja lõpuni ei saa aru mis tähendab liisinguleping, kohustustest ei oska öelda. Arvatavasti kostja N. Z andis N. Sile teada, et T hakkab temaga rääkima käenduslepingust. Kostja ütles N. Sile, et temaga võtab ühendust T ja pärast T võttis temaga ühendust. Tol ajal kostja suhtles N. Siga mitte tihti. Kostja ei rääkinud N. Sile, et tunneb ennast halvasti. Kostjal on praegu ja olid ka lepingu sõlmimise ajal autojuhiload. Pärast lepingu sõlmimist autot kostja rohkem ei näinud. Kostja sõnul tol ajal tal oli haiguse ägenemine, kuid ei osanud sellist seisundit väljendada. Haiguse ägenemisel kostjale reaalsus on ükskõikne, see seisund kestab erinevalt, on nädalaid, kuud. Tol ajal see kestis vist 2 kuud, millal algas kostja ei mäleta, aga mäletab, et see oli kevadel ning hakkas enne Tallinnasse sõitmist. Kui pikalt kestis kostja ei osanud öelda. Kostja ei mäleta, kas viibis tol perioodil haiglas või pöördus arsti poole, samuti ei mäleta kas tarvitas tabletid. Tulenevalt TsMS § 271 lg-st 1 vande all ülekuulatud kostja N. Zi seaduslik esindaja – eestkostja D. K seletas 15.12.2015 kohtuistungil (kd 2, tl 156-157), et 2009 aastal kostja N. Z elas temaga koos. Tol ajal neil korterit ei olnud ja oma elamispinda andis neile sugulane. D. K nägi N. Zit praktiliselt iga päev. 2009 mai kohta mäletab D. K , et õues oli hea ilm ning tol ajal N lamas voodis, ilma liikumisteta, ükskõiksusega.
13(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
N. Zi diagnoosiks on skisofreenia, see on pärilik haigus, nende ema kannatas sama haigust. N. Zi seisund muutub agressiivsusest täieliku passiivsuseni. Ja isegi praegu olles teadlik, et kohus toimub 15.kuupäeval, olid sunnitud teda paigutama kliinikusse. Agressiivses seisundis N praktiliselt juhtmetu, aga passiivsuses, kui öelda, et on vaja nt. haiglasse minna, siis ta läheb. Ta täielikult võõrandub reaalsusest ja soovib üksi jätta oma maailmas ja et keegi teda ei puutuks. Passiivses seisundis ta mitte midagi ei tee, ta võib lihtsalt voodis lamada ja ei tee mitte midagi. Käskustele ja palvetele ta ei allu. Ta nägemus võib olla selline, et ta ei maganud. Sellises seisundis ja situatsioonis ei saa ta mõistlikult tegutseda. Selline seisund tal tekib aasta jooksul kas kevadel või sügisel. Haigus tekkis 16 aasta vanuses. R T tegeles oma huvide pärast, N oli tema eest vastu. N. Z lõpetas muusikakooli ja kutsekooli ka, töötas ka muusikaõpetajana. N. Z ei töötanud viimased 3 aastat, aga hiljuti ta sai jälle tööle, töötab ametlikult õpetajana muusikakoolis. Passiivses seisundis N. Z oma seisukohta argumenteerida ei saa. Argumendid tal tekkivad agressiivses seisundis, aga passiivses seisundis just teda juhendavad. Raske öelda, mis seisundis N. Z oli tol ajal, kui võttis ühendust oma õega, N. Siga, selgitas korduvalt lepingu sõlmimise vajadust, tal muutub käitumine päris tihti. Haiguse ägenemised kestavad erinevalt, on kuu, on nädal. Peterburis oli ta ravil 3 kuud, see oli ammu, kui ta oli 16aastane. Kostja N S seletas kohtuistungil (kd 2, tl 154 pöördel-155 pöördel), et N Z on tema vend. Lepingu sõlmimise kohta seletas N. S, et paar või kolm korda N. Z helistas talle ja ütles, et tahab autot võtta mingi äri või ettevõtte jaoks. Pärast küsis, kas N. S saaks tema käendajaks olla. N. S nõustus. N. S ei ole kunagi selliseid lepinguid sõlminud, see oli tema esimene leping. Ta ei kujutanud põhjalikult ette tagajärjed, kuna sellist lepingut kunagi pole näinud. Aga juttudest teadis, et vastutab niisamuti nagu see, kes võtab liisingu. Lepingu sõlmimine toimus Tallinna keskel, Liivalaia tn-l, oli N Z, R ja panga esindaja. Panga esindaja ei tõlkinud lepingu teksti, ise N. S eesti keelt ei valda ja ei palunud tõlkida talle. N. S mäletab, et tulid N ja panga esindaja andis lepingu N. Sile ja ütles, et kirjutage alla. Nagu alati nad rääkivad, et kannate samasugust vastutust, nagu isik, kes võtab liisingu. See oli kõik mida pangatöötaja selgitas. Peale lepingu sõlmimist N. S läks koju. Kuidas vend Tega võtavad autot N. S ei näinud, kuna nad olid veel pangas ja tema lihtsalt läks ära. Tolleks ajaks N. S mitte tihti suhtles vennaga, elasid erinevates linnades. Sel ajal, kui sõlmiti leping, märkas N. S, et N. Z oli natuke uimane, imelik. N. Si küsimusele mis juhtus, ta vastas, et vähe magas. Kui N. S oleks teadlik, et vend on haige, ei kirjutaks ta lepingule alla. Lepingu sõlmimise vajadusest teatas N. Sile N. Z, ta selgitas, et temale on vaja autot mingi äri jaoks. N. Sil oli aega mõelda ja veel kord küsida, kas temale on tõesti see autot vaja. Ta ütles, et on tõesti vaja ja on vaja töötegemise jaoks. Tema viitas oma sõbrale, et tal on hea sõber, kes aitab selles asjas, ta tegeleb mingisuguste lepingutega ja autodega.
14(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Pikalt N. S vennaga ei rääkinud, aga tundus depressiivse inimese jutt. Vend ütles, et auto on vaja just tema jaoks, et ta soovib hakkama tegelema äriga. Vend ütles automarki, aga kui palju auto maksab, N. S ei mäleta. N. S ei tundnud R Tt, aga kui N. Z tuli panka, siis ta tutvustas neid ja R. T ise hakkas juba vestelda, aga N. Z peaaegu vaikis. Kõik olid juba tehingul, R. T ütles N. Sile, et tuleb praegu esindaja välja, kellel on juba kõik dokumendid ettevalmistatud. N. S ise autot ei näinud. Lepingus ta vaatas automarki, maksumus ja mis ajaks. N. S sai pangatöötaja informatsioonist aru, et kui põhi liisinguvõtja ei maksa, siis tema peab maksma. Selle eest, et N. S kirjutas lepingule alla temale ei lubanud midagi. Kohtu määramisel teostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi käigus (8.03.2016 akt nr 9, kd 2, tl 197-200) tuli ekspert järeldusele, et N. Zi diagnoos – paranoidne skisofreenia ei tekita kahtlust. Kuna haigus algas teismeeas, siis kulges see ebasoodsalt. Praegusel ajal esineb tunde-tahteelu defekt. Haigusele on iseloomulikud hüpo- ja maniakaalsed episoodid koos oma isiksuse ülehindamisega ning mittekriitilisus oma rolli suhtes ühiskonnas. Arvestades seda, võib uuritav kergesti sattuda võõraste isikute mõju alla, mis on ühelt poolt tingitud haiguslikust ettekujutusest oma ülivõimetest ja teiselt poolt tahteaktiivsuse langusest. Kuna veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009 puuduvad andmed uuritava tervisliku seisundi kohta, siis ei ole võimalik kindlaks määrata tema psüühilist seisundit liisingulepingu sõlmimisel. Samal ajal võimaldab skisofreenia haiguse arengu dünaamika ja kulgemine konkreetsel isikul täpselt väita, et uuritava tegevus ei olnud adekvaatne ja ta ei mõistnud täielikult oma tegevust. Tema tegevus ei olnud mitte sihipärane, vaid oli tingitud psüühilisest häiretest. Eksperdi vastused kohtuküsimustele on: 1) Swedbank Liising AS-ga 28. mail 2009 liisingulepingu nr 01117829L sõlmimisel ei osanud N. Z, lähtudes oma vaimsest seisundist, täielikult hinnata selle tehingu mõju oma huvidele. 2) Dokumentides puuduvad andmed N. Zi vaimse seisundi kohta eelnimetatud tehingu tegemise ajal. On teada, et tema haigus algas ammu enne tehingu tegemist ja temal esinevad psüühilised häired (oma võimete ülehindamine ja tahteaktiivsuse langus) ei võimaldanud tal adekvaatselt oma huve hinnata. Hinnates kõik tõendid kogumis N. Zi seisundi kohta vaidlusaluse liisingulepingu sõlmimise ajal, leiab kohus, et N. Zi otsusevõimetus sel ajal ei leidnud tõendamist. 8.03.2016 ekspertiisiakti kohaselt (kd 2, tl 197-200) kuna veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009 puuduvad andmed uuritava (N. Zi) tervisliku seisundi kohta, siis ei ole võimalik kindlaks määrata tema psüühilist seisundit liisingulepingu sõlmimisel. N. Zi seletuste kohaselt sel perioodil oli tal haiguse ägenemine, tal oli halb enesetunne ja oli ükskõik, ta ei andnud oma tegevusest aru, ei tundnud isegi huvi dokumentide vastu. Kostja N. Zi halb seisund seisnes selles, et tal oli apaatia, ükskõiksus, ta oli surutud seisundis. See seisund on seotud kostja haigusega. N. Zi sõnul haiguse ägenemisel kostjale reaalsus on ükskõikne, see seisund kestab erinevalt, on nädalaid, kuud. Tol ajal see kestis vist 2 kuud, millal algas kostja ei mäleta, aga mäletab, et see oli kevadel ning hakkas enne Tallinnasse sõitmist. Kui pikalt kestis kostja ei osanud öelda. Lepingu sõlmimiseks N. Z sõitis Narvast Tallinnasse. Kostja N. Zi eestkostja D. Korsarenko vande all antud ütluste kohaselt 2009 aastal kostja N. Z elas temaga koos. D. K nägi N. Zit praktiliselt iga päev. 2009 mai kohta mäletab D. K , et õues oli hea ilm ning tol ajal N i lamas voodis, ilma liikumisteta, ükskõiksusega. N. Zi seisund muutub agressiivsusest täieliku passiivsuseni. Ja isegi praegu olles teadlik, et kohus toimub 15.kuupäeval, olid sunnitud teda paigutama kliinikusse. 15(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Agressiivses seisundis N praktiliselt juhtmetu, aga passiivsuses, kui öelda, et on vaja nt. haiglasse minna, siis ta läheb. Ta täielikult võõrandub reaalsusest ja soovib üksi jätta oma maailmas ja et keegi teda ei puutuks. Passiivses seisundis ta mitte midagi ei tee, ta võib lihtsalt voodis lamada ja ei tee mitte midagi. Käskustele ja palvetele ta ei allu. Ta nägemus võib olla selline, et ta ei maganud. Sellises seisundis ja situatsioonis ei saa ta mõistlikult tegutseda. Selline seisund tal tekib aasta jooksul kas kevadel või sügisel. Passiivses seisundis N. Z oma seisukohta argumenteerida ei saa. Argumendid tal tekkivad agressiivses seisundis, aga passiivses seisundis just teda juhendavad. Raske öelda, mis seisundis N. Z oli tol ajal, kui võttis ühendust oma õega, N. Siga, selgitas korduvalt lepingu sõlmimise vajadust, tal muutub käitumine päris tihti. Haiguse ägenemised kestavad erinevalt, on kuu, on nädal. Kostja N. S seletuste kohaselt N. Z paar või kolm korda N. Z helistas talle ja ütles, et tahab autot võtta mingi äri või ettevõtte jaoks. Pärast küsis, kas N. S saaks tema käendajaks olla. Tolleks ajaks N. S mitte tihti suhtles vennaga, elasid erinevates linnades. Sel ajal, kui sõlmiti leping, märkas N. S, et N. Z oli natuke uimane, imelik. N. Si küsimusele mis juhtus, ta vastas, et vähe magas. Lepingu sõlmimise vajadusest teatas N. Sile N. Z, ta selgitas, et temale on vaja autot mingi äri jaoks. N. Sil oli aega mõelda ja veel kord küsida, kas temale on tõesti see autot vaja. Ta ütles, et on tõesti vaja ja on vaja töötegemise jaoks. Tema viitas oma sõbrale, et tal on hea sõber, kes aitab selles asjas, ta tegeleb mingisuguste lepingutega ja autodega. Pikalt N. S vennaga ei rääkinud, aga tundus depressiivse inimese jutt. Vend ütles, et auto on vaja just tema jaoks, et ta soovib hakkama tegelema äriga. Vend ütles automarki, aga kui palju auto maksab, N. S ei mäleta. Peale N. Si R. Tega tutvustamist N. Z peaaegu vaikis, rääkis
Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi 08.07.2011 akti nr 101 kohaselt (kd 2, tl 39) ekspertiisi ajal N. Zi teadvus oli selge, orienteeritud igakülgselt õigesti, luulumõtteid, meelepettelisi elamusi eitas. Seisundi ägenemise ajal esinevad persekutoorse sisuga luulumõtted, rahutus, käitub ebaadekvaatselt, allub võõraste mõjutustele. Eksperdi küsimustele vastas adekvaatselt. Põhimeeleolu kergelt alanenud, emotsionaalselt tuimenenud. Anamneesist on teada, et N. Z 2001 .aastast kuni käesoleva ajani (ekspertiis on tehtud 2011 juulis) töötab Kreenholmi Muusikakoolis õpetajana, töökoormus väike (alla 0,5 koha). Arvestades, et 8.03.2016 ekspertiisiakti kohaselt veebruarist 2008 kuni detsembrini 2009 puuduvad andmed N. Zi tervisliku seisundi kohta ja ei ole võimalik kindlaks määrata tema psüühilist seisundit liisingulepingu sõlmimisel, leiab kohus, et tuleb lähtuda N. Zi, D. K ja N. Si antud seletustest N. Zi seisundist liisingulepingu sõlmimise ajal. N. Z seletas, et sel ajal tal oli seisundi (haiguse) ägenemine, mis seisnes selles, et tal oli halb enesetunne, ja oli ükskõik, ta ei andnud oma tegevusest aru, ei tundnud isegi huvi dokumentide vastu. N. Zil oli apaatia, ükskõiksus, ta oli surutud seisundis. N. Zi sõnul haiguse ägenemisel kostjale reaalsus on ükskõikne, see seisund kestab erinevalt, on nädalaid, kuud. Lepingu sõlmimiseks N. Z sõitis Narvast Tallinnasse. Kostja N. Zi eestkostja D. K , kes elas 2009 N. Ziga koos ja nägi teda iga päev mäletab, et 2009 mais Nikolai lamas voodis, ilma liikumisteta, ükskõiksusega. Passiivsuses ta täielikult võõrandub reaalsusest ja soovib üksi jätta oma maailmas ja et keegi teda ei puutuks. Passiivses seisundis ta mitte midagi ei tee, ta võib lihtsalt voodis lamada ja ei tee mitte midagi. Käskustele ja palvetele ta ei allu. Ta nägemus võib olla selline, et ta ei maganud. Sellises seisundis ja situatsioonis ei saa ta mõistlikult tegutseda. Selline seisund tal tekib aasta jooksul kas kevadel või sügisel. Passiivses seisundis N. Z oma seisukohta argumenteerida ei saa. Argumendid tal tekkivad agressiivses seisundis, aga passiivses seisundis just teda juhendavad. 16(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Kostja N. S seletuste kohaselt N. Z paar või kolm korda helistas talle ja ütles, et tahab autot võtta mingi äri või ettevõtte jaoks. Pärast küsis, kas N. S saaks tema käendajaks olla. Sel ajal, kui sõlmiti leping, märkas N. S, et N. Z oli natuke uimane, imelik. N. Si küsimusele mis juhtus, ta vastas, et vähe magas. Lepingu sõlmimise vajadusest teatas N. Sile N. Z, ta selgitas, et temale on vaja autot mingi äri jaoks. N. Sil oli aega mõelda ja veel kord küsida, kas temale on tõesti see autot vaja. Ta ütles, et on tõesti vaja ja on vaja töötegemise jaoks. Tema viitas oma sõbrale, et tal on hea sõber, kes aitab selles asjas, ta tegeleb mingisuguste lepingutega ja autodega. Pikalt N. S vennaga ei rääkinud, aga tundus depressiivse inimese jutt. Vend ütles, et auto on vaja just tema jaoks, et ta soovib hakkama tegelema äriga. Vend ütles automarki, aga kui palju auto maksab, N. S ei mäleta. N. Zi, D. enemine, tal oli apaatia, ükskõiksus, ta oli surutud seisundis, lamas voodis, ilma liikumisteta, ükskõiksusega. Passiivses seisundis ta mitte midagi ei tee, ta võib lihtsalt voodis lamada ja ei tee mitte midagi. Käskustele ja palvetele ta ei allu. Ta nägemus võib olla selline, et ta ei maganud. Sellises seisundis ja situatsioonis ei saa ta mõistlikult tegutseda. Kui N. S nägi N. Zit liisingulepingu sõlmimisel, N. Z oli natuke uimane, imelik. N. Si küsimusele mis juhtus, ta vastas, et vähe magas. Ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi 08.07.2011 akti nr 101 kohaselt aga seisundi ägenemise ajal esinevad N. Zil persekutoorse sisuga luulumõtted, rahutus, ta käitub ebaadekvaatselt, allub võõraste mõjutustele. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi 08.07.2011 akti alusel teeb kohus järelduse, et N. Zi, D. Kotsarenko ja N. Si poolt kirjeldatud N. Zi objektiivne seisund ei vasta seisundile mis viitaks haiguse ägenemisele. N. Z oli rahulik, luulumõtteid ei avaldanud. N. Z sõitis Narvast Tallinnasse lepingu sõlmimiseks ja üksi tuli tagasi Narva. Enne lepingu sõlmimist paar-kolm korda helistas kostjale N. S, rääkis, et tahab autot võtta ja selgitas mille jaoks; küsis, kas N. S saaks tema käendajaks olla. N. Z teatas N. Sile lepingu sõlmimise vajadusest, selgitas, et temale on vaja autot mingi äri jaoks. N. S veel kord küsis N. Zi käest kas temale on tõesti see autot vaja, ta vastas, et on tõesti vaja ja on vaja töötegemise jaoks. Vend ütles, et auto on vaja just tema jaoks, et ta soovib hakkama tegelema äriga. Vend ütles automarki. Kohus leiab, et N. Zi kirjeldatud käitumine viitab sellele, et ta oli enne liisingulepingu sõlmimist ja lepingu sõlmimise ajal aktiivne, sai oma tegudest aru ja juhtis neid. N. Z teadis mida ta soovib, mis selleks tuleb teha, ise leidis kes saaks olla käendajaks ja selgitas kostjale N. Sile mida ta soovib, milleks on vaja lepingut sõlmida, sõitis lepingu sõlmimiseks Narvast Tallinnasse ja tagasi. Samuti kohtupsühhiaatria ekspertiisi 08.07.2011 aktist nähtuvalt anamneesist on teada, et N. Z 2001 .aastast kuni käesoleva ajani (ekspertiis on tehtud 2011 juulis) töötab Kreenholmi Muusikakoolis õpetajana, töökoormus väike (alla 0,5 koha). Seega leiab kohus tõendamatuks, et 28.05.2009 liisingulepingu sõlmimisel N. Zil esines otsusevõimetus või muu ajutine vaimutegevuse häire, mis takistaks tal oma tegudest aru saada või neid juhtida, mistõttu tehing ei ole tühine. Kohus selgitas kostjatele (kd 1, tl 84-87) vastuhagi (kd 1, tl 78-79) käiguta jätmisel tehingu tühistamise ja tühisuse tuvastamise erinevused ning andis aega vastuhagi nõude täpsustamiseks, kuna vastuhagi avaldusest ei olnud näha, millisele tehingu kehtetuse tunnustamise alusele vastuhagi hagejad tuginevad. Vastuhagiga seonduvat selgitas kohus ka N. Zile ja N. Sile riigi õigusabi korras määratud esindajatele (kd 2, tl 20-21 ja 23-24). Vastuhagi hagejad puuduseid ei kõrvaldanud ning nendele riigi õigusabi korras määratud esindajad teatasid kohtule, et ei ole vastuhagi avalduse esitamine esindatavate huvidega kooskõlas. Viru Maakohus 9.10.2015 määrusega (kd 2, tl 106-107) keeldus N. Zi ja N. Si vastuhagi liisingulepingu ja käenduslepingu kehtetuks tunnistamise nõudes menetlusse võtmast. 17(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Edasi kohus kontrollib hagi põhjendatust. Võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ning VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hageja ja kostja N. Zi vahel puudub vaidlus, et pooled sõlmisid liisingulepingu (kd 1, tl 20-21), mille esemeks oli maastur Ford Maverick 3.0, ehitusaasta 2003 ja mille kohaselt pidi hageja omandama kostja N. Zi poolt valitud liisingueseme (kd 1, tl 25) ning andma selle liisinguperioodiks kostja valdusesse, kostja aga kohustus tasuma hagejale selle eest lepingus sätestatud makseid (s.h intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule (kd 1, tl 22) ning maksetega viivitamise korral tasuma viivist. 28.05.2009 sõlmiti kindlustusleping (kd 1, tl 26 pöördel), mille kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank P&C Insurance AS (endise nimega AS Hansa Varakindlustus) ja kindlustusvõtjaks kostja N. Z. Kindlustusleppe punkti 2.3 kohaselt kohustus kindlustusmakseid tasuma kostja N. Z. Hageja ja kostja N. S vahel puudub vaidlus, et 28.05.2009 nad sõlmisid käenduslepingu nr 01117829L (kd 1, tl 27), mille kohaselt kohustus kostja tagama solidaarselt kostja N. Ziga hageja ja kostja N. Zi vahel 28.05.2009 sõlmitud liisingulepingust nr 01117829L ja selle tulevikus sõlmitavatest lisadest tulenevate kostja N. Zi kohustuste kohase ja täieliku täitmise. Kostja N. S vastutuse piirmääraks lepiti kokku 10 183,47 eurot. Käenduslepingu p 4 kohaselt käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks on liisingulepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Liisingulepingu ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks liisinguvõtja kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik liisingulepingu alusel võlgnetavad summad. Käendusleping on kehtiv kuni liisingulepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni. 31.03.2010 sõlmisid kostja N. Z ja hageja liisingulepingu nr 01117829L lisa nr 2 (kd 1, tl 28), millise punkt 1 kohaselt ei ole kostjal eseme vabatahtliku kindlustuse kohustust. Lisa punkt 2 kohaselt tõstetakse liisingulepingu intressi. Uueks intressiks on Euro 6 kuu Euribor, millele lisandub marginaal 15.13% aastas. Lisa punkt 4 kohaselt kohustus kostja tasuma liisingulepingust tulenevaid makseid vastavalt lisas toodud uuele maksegraafikule (kd 1, tl 28 pöördel). Hageja ja kostja N. Zi vahel puudub vaidlus, et hageja täitis omapoolse kohustuse ning andis liisingueseme valduse kostjale üle (kd 1, tl 26). Kostja aga rikkus oma lepingujärgseid kohustusi ning jättis tasumata lepingu järgi tasumisele kuulunud liisingumaksed ja esitatud viivisearved (kd 1, tl 29-42). Kostja N. Zi poolt jäid hagejale tasumata lepingu alusel kostjale N. Zile esitatud arved (debitoorne võlgnevus - põhiosa- (405.15 eurot) ja intressivõlgnevus (361.24 eurot) kokku summas 766.39 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 0.019% päevas (Lepingu alajaotuses „Liisingulepingu tingimused“). Viivisvõlgnevus moodustab 3.62 eurot. Hagejal on kostja N. Zi vastu nõue hageja poolt tasutud kindlustusmakse summa ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 6.3.2 ja võlaõigusseaduse §-st 455. Hageja tasus kostja N. Zi eest liikluskindlustusmakseid summas 322.39 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgniku poolt lepingu rikkumisel nii kohustuse täitmist kui ka öelda leping üles. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. 18(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Vastavalt VÕS § 196 lg-le 1 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. VÕS § 455 lõike 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Kuna N. Z 17.06.2011 ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, saatis hageja 17.06.2011 kostjale N. Zile ja kostjale N. Sile kirjaliku teatise lepingu ülesütlemise kohta, andes neile täiendava tähtaja lepinguliste kohustuste täitmiseks (kd 1, tl 43, 44 pöördel), kuid kostja sellele vaatamata ei asunud lepingu nõuetekohasele täitmisele. Kuna ei N. Z ega N. S ei tasunud lepingujärgset võlgnevust, ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 15.07.2011. Tulenevalt VÕS § 193 lg 3 võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai. Ülesütlemisõiguse kasutamine on võlausaldaja otsustusõigus võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral. See tähendab, et kui täidetud on ülesütlemise materiaalõiguslikud ja formaalsed tingimused, võib võlausaldaja mõistliku aja jooksul otsustada, millal ta lepingu üles ütleb. Kohus leiab tõendatuks, et antud juhul olid täidetud kõik ülesütlemiseks vajalikud materiaalõiguslikud ja formaalsed tingimused: kostja N. Z rikkus jätkuvalt kohustusi; hageja oli VÕS § 196 lg 2 kohaselt andnud kostjatele täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks, mille jooksul kostjad oma kohustust ei täitnud, mistõttu oli hagejal õigus tulenevalt liisingulepingu üldtingimuste (kd 1, tl 22 pöördel – 24 pöördel) punktist 7.1.2 ja VÕS § 101 lg 1 p 4 lepingud üles öelda. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt TsMS §-st 367 viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Lähtudes viidatud sättest palub hageja kohtul välja mõista viivise 19(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
põhinõudelt (6 101.13 – viivised 3.62– intress 361.24 = 5 736.27 EUR) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on liisingulepingus kokku lepitud, et viivisemäär on 0.019% päevas. Sellest tulenevalt palub hageja TsMS § 367 alusel välja mõista viivis lepingus kokkulepitud määras (0.019% päevas). Kohus loeb tõendatuks hageja poolt esitatud tema koostööpartneri Credit Expert OÜ memoga (kd 1, tl 46), et liisinguese ei ole hagejale tagastatud ja hageja poolt tarvitusele võetud abinõud vara kätte saamiseks tulemusi ei andnud. Kostjat vastupidist ei tõendanud. Tagastusmenetluse memolt nähtuvalt on Credit Expert püüdnud kontakti saada N. Ziga, kuid ta on vältinud Credit Expert OÜ-ga suhtlemist. N. Zi isalt on saadud informatsioon, et temale teadaolevalt on vara viidud Venemaale. Kuna vara ei õnnestunud kätte saada, nõuab hageja kogu vara jääkväärtuse ja muude kulutuste ning tasumata arvete hüvitamist kogusummas 6 101,13 €, mis seisneb: vara jääkmaksumusest 5 008,73 € debitoorsest võlgnevusest 766,39 € kindlustusmaksete võlgnevusest 322,39 € viivismaksete võlgnevusest 3,62 €. Lähtudes kõigest ülaltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud täies ulatuses ja kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevus kokku summas 6 101,13 €.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Viru Maakohus 27.10.2014 määrusega andis kostjale N. Sile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (kd 1, tl 189-190). Viru Maakohus 27.10.2014 määrusega andis kostjale N. Zile riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud (kd 1, tl 192-193). Viru Maakohus 2.10.2015 määrusega (kd 2, tl 91-92) vabastas N. Z ekspertiisikulude ettemaksu summas 255 eurot tasumisest. TsMS § 180 lg 1 p 1 ja p 4 kohaselt menetlusabi on riigipoolne menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude 20(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
kandmisest; täidetavaks tunnistamisega tekkida võiva kahju katteks või ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 1 menetlusabi andmine ei välista ega piira menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Viru Maakohus 29.07.2015 (kd 2, tl 76) ja 14.06.2016 (kd 3, tl 79-80) määrustega määras kostja N. S esindajale A. Matvejevile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga kokku 504 €. Viru Maakohus 14.06.2016 määrusega (kd 3, tl 77) määras kostja N. Z esindajale A. Forstimanile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks koos käibemaksuga kokku 528 €. Kostja N. Z oli vabastatud Viru Maakohtu 2.10.2015 määrusega (kd 2, tl 91-92) ekspertiisikulude ettemaksu summas 255 eurot tasumisest. Tulenevalt TsMS § 190 lg 5 lausest 1 kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS 179 lg 1 menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostjate kahjuks. Lähtuvalt TsMS § 162 lg-st 1 ja § 190 lg-st 1, 2 ja 5 jätab kohus kõik menetluskulud tsiviilasjas nr 2-13-51524 kostjate kanda. Kohus leiab, et TsMS § 190 lg 7 kohaldamiseks alust ei ole. Seega kostja N. Zilt tuleb mõista riigi kasuks välja menetluskulud, mille tasumisest ta oli vabastatud kokku summas 783 € (255+528) ning kostja N. Silt 504 €. TsMS § 179 lg 5 alusel määrab kohus kostjatele menetluskulude tasumiseks tähtaja kuni 31.12.2017. TsMS § 179 lg 6 järgi võib menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel pöörata käesoleva lahendi sundtäitmisele. TsMS § 179 lg 9 järgi tuleb kulude tasumisega viivitamisel tasuda viivist. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 177 lg 1 p-st 1 tuleneb, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
21(22)
Tsiviilasi nr 2-13-51524
Kuna hageja ei esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotlust kohus määrab hageja menetluskulude rahalise suuruse TsMS 174 lg 1 alusel, võttes aluseks tsiviilasja materjalid. Hageja tasus riigilõivu maksekäsu avalduse esitamisel summas 183,03 € (kd 1, tl 50) ja täiendavalt hagi esitamisel summas 191,97 €, kokku 375 €. Seega tuleb kostjatelt mõista hageja kasuks välja menetluskulud summas 375 € ja viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, vastav taotlus oli esitatud hagiavalduses. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik
22(22)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.