Tartu Halduskohtusse laekus 14.06.2024 kinnipeetav Keimo Posti (kaebaja) poolt esitatud kaebus Tartu Vangla vastu kaebajale tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kaebuse põhjenduste kohaselt peab kaebaja õigusvastaseks: 1) võimaluse puudumist tasuda kolmandatel isikutel e-poest tellitud kauba eest; 2) kauba kohaletoimetamise tasu 5,08 eurot ja 3) kaupade juurdehindlust kuni 20%. Kaebaja on hõivatud vanglas majandustöödel ja tema tasu on ca 2 eurot kuus. Seega ei ole kaebaja võimeline tellima enda isiklikest vahenditest kaupa, mille hind on 20% turuhinnast suurem või kaupa, mille hind on ca 0,98 eurot, kuid selle kohaletoimetamise tasu on 5,08 eurot. Samas ei saa kaebaja leppida olukorraga, et piiratakse võimalust tasuda e-poest tellitud kauba eest kolmandatel isikutel nagu see on võimalik pikaajalistele kokkusaamisetele kauba ostmisel. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse paludes võimaldada tasuda e-poest tellitud kauba eest kolmandatel isikutel, peatada kaupade juurdehindluse 20% kehtivus, aga samuti tuua e-poest tellitud kaup kohale tasuta. Lisaks
taotles kaebaja riigi õigusabi määramist, kuna ta ei ole võimeline ise kaitsma enda õigusi kohtus ja menetlusabi taotluse kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega.
2.Tartu Halduskohus jättis 27.06.2024 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni punkt 2) ja kohustas tasuma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 50 eurot (resolutsiooni punkt 3). Ühtlasi selgitas kohus, et mõistab kaebust esitatud hüvitamiskaebusena. Muude nõude olemasolu korral palus kohus kaebajal täpsustada kaebust ja täiendada seda sõnaselgelt väljendatud nõuetega. Esialgse õiguskaitse taotluse osas kohustas kohus kaebajat välja tooma, milline on pöördumatult negatiivne või raskesti kõrvaldatav tagajärg võib talle saabuda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral. Kuna selliste põhjenduste kohtule esitamine ei saa olla tema jaoks väga keeruline, selgitas kohus, et vaatab riigi õigusabi taotluse hiljem.
3.Kaebaja esitas 5.07.2024 Tartu Halduskohtu 27.06.2024 määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule.
4.Kaebaja esitas 24.09.2024 kohtule riigi õigusabi taotluse. Kaebaja selgitas, et vajab tasuta advokaadi abi kaebuse täiendamiseks.
5.Tartu Halduskohus jättis 24.09.2024 määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse käiguta ja kohustas teda kõrvaldama taotluses esinenud puudused 10 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.
6.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.09.2024 määrusega kaebaja määruskaebuse ja tühistas Tartu Halduskohtu 27.06.2024 määruse. Ringkonnakohus tegi kindlaks, et arvestataval perioodil oli kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek negatiivne. Seega halduskohtu 27.06.2027 seisukoht selle kohta, et kaebaja on võimeline tasuma kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu summas 50 eurot ei ole õige. Ringkonnakohus tühistas selguse huvides Tartu Halduskohtu 27.06.2024 määruse tervikuna. Kohus seisukoht
7.Kohus selgitab esmalt, et tulenevalt haldusmenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg-st 3 ja lg-st 4 lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
8.Kohus on seisukohal, et kaebusest ja määruskaebusest on võimalik aru saada, et kaebaja ei ole rahul sellega, et Tartu Vanglas puudub võimalus tasuda kolmandatel isikutel e-poest tellitud kauba eest; võetakse kauba kohaletoimetamise eest tasu 5,08 eurot ja on kehtestatud kaupadele juurdehindlus 20-30%. Kaebaja soovib nimetatud piirangu, kohaletoimetamise tasu ja juurdehindluse kaotamist, muu hulgas ka halduskohtumenetluse ajaks. Ühtlasi soovib kaebaja eelpoolnimetatud piirangutega talle tekitatud kahju hüvitamist summas 1000 eurot (kaebuses nn tsiviilasja hind 1000 eurot). Seega, lähtub kohus kaebuse tõlgenduses eeldusest, et kaebaja sooviks on Tartu Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemine lubada tasuda kauba tellimise eest kolmandal isikul, kaotada kaupade juurdehindlus ja kohaletoimetamise tasu ning tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine sumas 1000 eurot. Arvestades 25.09.2024 määruses esitatud Tartu Ringkonnakohtu seisukohti vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lg 1 p 1
alusel täielikult riigilõivu 20 eurot tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest.
9.Tulenevalt HKMS § 249 lg-st 1 peab esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama selline tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema vaideotsusega või kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Kohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat praegu sellised tagajärjed ning ta ei pea taluma niivõrd ebamõistlikke piiranguid, mis õigustaksid esialgse õiguskaitse kohaldamist. Taotlusest on võimalik aru saada, et kaebaja vajab esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjusel, et transpordikulude tasumise ja juurdehindluse kehtestamise, aga samuti muudel isikutel kauba eest tasumise võimaluse puudumise tõttu on tal kauplusest sisseostude tegemine takistatud. Kohus märgib, et kinnipeetaval ei ole vanglas viibides ilmtingimata vaja sisseoste teha. Vanglas on tagatud kinnipeetava toitlustamine vähemalt kolm korda päevas. Samuti tagab vangla kinnipeetavale, kellel puuduvad rahalised vahendid, esmavajalikud hügieenitarbed. Vangla kindlustab kinnipeetava ka muu vältimatult vajalikuga, et tagada isiku inimväärikust austav kohtlemine. Vanglaga, kohtuga ja lähedastega on nüüdseks kirjavahetus võimalik elektroonilises vormis. Samuti ei saa vaidluse põhiasja perspektiivi pidada sedavõrd suureks, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleks rahuldada üksnes märkimisväärse eduväljavaate tõttu. Kohtupraktikas on sarnasele seisukohale asutud ka asjas nr 3-24-520. Esialgse õiguskaitse rakendamine tähendaks osaliselt ka põhivaidluse äraotsustamist, mida peab esialgse õiguskaitse menetluses vältima. Erakorralist ja tungivat esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust kohtu arvates kaebajal ei ole. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10.Keimo Post esitas 12.7.2024 Tartu Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Ringkonnakohus edastas 24.9.2024 taotluse lahendamiseks Tartu Halduskohtule, kuna see taotlus ei kuulu ringkonnakohtu menetlusse. Tartu Halduskohtu 24.9.2024 määrusega määrati: Jätta Keimo Posti riigi õigusabi taotlus käiguta ning anda talle 10 päeva määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks: esitada vormikohase taotluse ja majandusliku seisundi teatise; kirjeldada täpsemalt probleemi, mille lahendamiseks avaldaja riigi õigusabi taotleb; selgitada, miks riigi õigusabi saamine on vajalik avaldaja õiguste kaitseks; selgitada, milline on asjast tulenev võimalik kasu avaldajale. Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmata (TsMS § 3401 lg 2). Kaebaja sai määruse kätte 24.09.2024 18:01 AET-is kättetoimetamine (Keimo Post). Seega riigi õigusabi taotluse puuduste 10 päevane kõrvaldamise tähtaeg algas 25.9.2024 ja viimane päev oli 4.10.2024. Kaebaja riigi õigusabi taotluse puuduseid ei kõrvaldanud. Seetõttu jääb riigi õigusabi taotlus läbivaatamata.
11.Vangistusseaduse § 48 lg 1 kohaselt võib kinnipeetav oma isikuarvel oleva raha eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik, kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Müüdava kauba hind ja kauba kättetoimetamise kulu võivad olla turuhinnast kuni 20 protsenti kõrgemad. Avavangla kinnipeetav võib sisseoste teha ka väljaspool vanglat. Nimetatud sättest nähtuvalt lasub vanglal avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning vangla võib kaupu ise müüa või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule isikule (Riigikohtu 31.10.2013. a otsus nr 3-3-1-48-12, p 9). HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel võib
kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohus ei pea kaebuse sisulist läbivaatamist põhjendatuks ning tagastab K. Posti kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole kaebus tervikuna perspektiivikas: kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Halduskohus märgib ka, et Tartu Vangla kaupluses müüb kaupa eraõiguslik juriidiline isik Makro Trade Baltic OÜ. Käesoleval juhul on võrsunud vaidlus Makro Trade Baltic OÜ-lt tellitud kaupade ostuhinnale lisandunud transporditasust jj. Seega, kinnipeetava ja vangla kaupluse vahelist suhet ja sellest suhtest tekkinud vaidluste iseloomu ei saa pidada avalikõiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1). See tähendab, et kui kaebaja ei nõustu vangla kaupluse müügiarvel välja toodud transporditeenuse tasuga, siis tuleb tal pöörduda maakohtu poole. Kaebuses on kaebaja märkinudki hagi hinnaks 1000 eurot, mille välja mõistmist ta taotleb. Eeltoodust tulenevalt kuuluks kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
12.Vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
13.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks kaebuse esitamise eest ning kohus jätab taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.