Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits, Tiina Pappel 07.10.2024, Tartu 3-24-1201 Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla vastu seoses teleri müügi ja müügihinnaga Tartu Halduskohtu 12.09.2024. a määrus Juri Kolesnikovi määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Kolesnikov
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJALE Ringkonnakohus käsitleb kaebaja määruskaebuses märgitud taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule, ka määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.