Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Hannes Olev
Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2017, kell 17:00 Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-16-17555
Tsiviilasi
OÜ XXXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX, e-post XXXX); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige XXXX; ajutine pankrotihaldur Andres Hermet, e-post [email protected]).
esindajad; ajutine pankrotihaldur
2-16-17555
OÜ XXXX on esitanud Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kuna ei suuda tasuda kohustusi. Avaldaja palub välja kuulutada enda pankroti. 15.12.2016 on kohus võtnud pankrotiavalduse menetlusse ja määranud ajutiseks halduriks Andres Hermeti, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt ei ole võlgnikul piisavalt vara kõigi kohustuste katteks ja et tegemist on püsiva maksejõuetusega. Küll aga tuleks pankrot välja kuulutada, kuivõrd võlgnikul on piisavalt rahalisi vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Ajutine haldur pöördus võlgniku nimele registreeritud vara kohta andmete saamiseks ning vajadusel võlgnikule kuuluva vara arestimiseks ja muu vajaliku informatsiooni hankimiseks Eesti väärtpaberikeskuse ning kinnistus- ja ehitisregistri poole. Ajutine haldur teostas järelepärimisi vararegistritest kasutades selleks ka vastavaid elektroonilisi andmebaase. Võlgniku rahaliste vahendite teadasaamiseks tegi ajutine haldur järelepäringud pankadele. Selgitamaks võlgniku suhtes sundtäitmisel olevate nõuete suurust ja sissenõudjate isikuid või võlgniku poolt algatatud täitemenetlusi, tegi ajutine haldur järelepäringu Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale. Samuti on ajutine haldur pöördunud võlgniku kohustuste ja nõuete suuruse väljaselgitamiseks Maanteameti ning Maksu- ja Tolliameti poole. Ajutine haldur kontrollis võlgniku varaliste õiguste ja kohustuste seisukohalt kõiki kättesaadavaid ja tähtsust
2(5)
2-16-17555 omavaid dokumente. Ajutine pankrotihaldur saatis võlgniku juhatuse liikmele teabenõude eposti teel 19.12.2016.a. ning palus vastata hiljemalt 28.12.2016.a. Võlgniku juhatus edastas vastused teabenõudele 26.12.2016.a. Tuginedes saadud seletustele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt ajutisele haldurile esitatud dokumentidele ja selgitustele ning avalikult kättesaadavatele andmetele analüüsis ajutine haldur võlgniku maksevõimet ja koostas oma arvamuse selle kohta, kas võlgniku olemasolevate võlgade tasumine on tema maksevõime taset silmas pidades tõenäoline, samuti kas esineb võimalust ettevõtet tervendada. Arvamus võlgniku maksevõime kohta Käesoleva aruande koostamise seisuga moodustavad võlgniku teadaolevad varad kokku ca 20 000 eurot, teadaolevad kohustused seevastu aga enam kui 136 500 eurot. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid kõigi olemasolevate võlgnevuste tasumiseks. Eelnevast nähtuvalt on tänaseks saabunud olukord, kus võlgnikul ei ole võimalik oma kõiki kohustusi täita. Samuti ei ole ette näha, et võlgnikule võiksid nimetamisväärsed täiendavad rahalised vahendid tulevikus tekkida. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused, võlgniku tavapärane majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad ning ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu, tema vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja väljavaated ettevõtte tervendamisele Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid, vajalik personal ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused ajutisele haldurile teadaolevalt samuti puuduvad. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik tänaseks muutunud püsivalt maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse tekkimine on tingitud 10.04.2015.a. sõlmitud kommertspandi lepingust tuleneva kohustuse summas 125 000 eurot sissenõutavaks muutumisest 08.11.2016.a. Ajutine haldur on tutvunud OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihalduri aruandega, kus haldur asub seisukohale, et OÜ XXXX (pankrotis) maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks on ebaõnnestunud laienemine. Laienemiseks kaasatud rahalised vahendid ja nende kasutamise tingimused ei vastanud võlgniku tegelikele vajadustele. Tehti mitmeid ebaõnnestunud rahavoogude prognoose ja nende mittetäitumisest tulenevalt kaotati usaldus põhilise kreeditori AS SEB Pank ees. Võlgnik oli pikemaperioodiliseks kahjumiga tegutsemiseks liiga halvasti kapitaliseeritud. Pankrotihaldur on asunud seisukohale, et võlgnik OÜ XXXX (pankrotis) muutus maksejõuetuks 2014 aastal keskel, kui tekkisid raskused kohustuste tähtaegsel tasumisel kreeditoridele. Esialgu ületati makseraskused kohustuste tähtaja pikendamisega, kuid ka nendest tähtaegadest ei suudetud seoses müügitulu prognoositust aeglasema kasvuga kinni pidada. Ajutise halduri käsutuses oleva esialgse informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Küsimusi võib tekitada asjaolu, et võlgniku juhatus on ehk seadnud kolmanda isiku kohustuste katteks oma varale pandi olukorras, kus OÜ XXXX võis olla juba maksevõimetu. Ajutise halduri hinnangul võlgniku varalise seisundi teadvat kohustustevastast kahjustamist võlgniku juhatuse liikme poolt ei toimunud. Suurimaks võlausaldajaks käesolevas menetluses on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle kasuks ka eelpool nimetatud kommertspant seati. Kohtutäituri nõue tuleneb samuti sama nõude täitmises. Kuna antud menetluses seati
3(5)
2-16-17555 kommertspant võlgniku varale 10.04.2015.a. ja ajutine haldur määrati 15.12.2016.a., siis pankrotiseadusest tulenev otsene tagasivõitmise võimalus puudub. Võlgniku pangakonto analüüsi käigus ebaharilikke või tavapärasest majandustegevusest selgelt kõrvalekalduvaid ülekandeid ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutise halduri tasu taotlus Andres Hermet on kohtule esitanud ajutise pankrotihalduri töö aruande, millest nähtub, et ajutine haldur on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 13 tundi (tunnitasuga 96 eurot), s.h ajutise halduri toimiku koostamine, päringute teostamine ja vara arestimine, seniste kohtutoimiku materjalidega tutvumine, järelepäringute vastuste analüüs, teabenõude koostamine ja kättetoimetamine võlgnikule, täiendava info kogumine ja analüüs, jooksev suhtlus ja kirjavahetus võlgniku esindajaga, teabenõude koostamine ja edastamine OÜ-le XXXX ja vastuse analüüs, teabenõude koostamine ja edastamine OÜ XXXX (pankrotis) pankrotihaldurile, tutvumine esitatud dokumentidega, tagasivõitmise võimaluste analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, osalemine pankrotiavalduse läbivaatamise kohtuistungil. Samuti on ajutine haldur kandnud kulusid. Kulud koosnevad tasulistest päringutest registritesse ning büroo-, transpordi- ja sidekuludest. Ajutine haldur palub määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres Hermet ́ile ajutise halduri tasuks 1 497.60 eurot (sealhulgas käibemaks) ning vajalikud kulud summas 83 eurot (sealhulgas käibemaks). Halduri tasu ja hüvitatavad kulud palub haldur maksta välja büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ XXXX (registrikood XXXX, a/a EEXXXXXXXXXXXX).
Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 ja 3 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 27 lg 3 kohaselt ei või pankrotiavalduse menetlust peatada. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. PankrS § 31 lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 23 lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – pankrotiavaldus lisadega, ajutise pankrotihalduri aruanne ja selle lisad – on kindlaks tehtud, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga ja võlgniku püsiv maksejõuetus on välja
4(5)
2-16-17555 kujunenud. Võlgnikul puudub vara, mis kataks ära tema kohustused, võlgniku tavapärane majandustegevus on lõppenud, puuduvad töötajad ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevust jätkata ei ole võimalik – selleks puuduvad rahalised vahendid, vajalik personal ja ka võimalused täiendavate investeeringute saamiseks, et tasuda olemasolevad võlgnevused. Võlgniku tervendamise võimalused samuti puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS mõttes. Võlgnikul on piisavalt vara pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna olemasolevatel andmetel on võlgniku püsiv maksejõuetus välja kujunenud, tuleb pankrot välja kuulutada. Andres Hermet on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus leiab, et Andres Hermet tuleb nimetada võlgniku pankrotihalduriks. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viia läbi Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajas, Tartu mnt 85, Tallinnas, 14.02.2017, algusega kell 12:00. Pankrotihalduril tagada selleks ajaks täpne võlgniku varade ja võlgade nimekiri. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulud kuuluvad väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna need vastavad nii ajutise halduri poolt tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud, s.h ajutise pankrotihalduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Eeltoodust tulenevalt kuulub ajutise pankrotihalduri tasu rahuldamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 86 lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 86 lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Tuginedes eeltoodul, kohustab kohus võlgniku juhatuse liiget XXXX (isikukood XXXX) ilmuma võlgniku vande andmiseks Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumajja (Tartu mnt 85, Tallinn), I korruse, saali nr 1, 14.02.2017, kell 12:00.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.