Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Punktis 2.2.1. toodud põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse laekumiseni arvestab hageja alates 10.01.2017.a intressi vähendatud määras 0,75% kuus.

Punktis 2.2.2 toodud põhivõlgnevuselt kuni võlgnevuse laekumiseni arvestab

hageja alates 10.01.2017.a intressi vähendatud määras 1,5% kuus.

Kõik võlgnetavad summad kantakse üle igakuiselt esitatavate arvete alusel hageja AS XXXX arveldusarvele Swedbank AS-s.

Juhul, kui kostja teeb hagejale käesolevast kokkuleppest tulenevaid makseid viivituses olles ja need maksed ei kata täies ulatuses kogu kostja võlga hageja ees, loetakse kõigepealt makstuks viivised, intressid ja alles lõpuks põhivõlg. Kui laekuvad summad kõiki kohustusi ei kata, jätkub põhikohustuselt viivise arvestamine.

Juhul kui kostja ei tasu käesolevas kokkuleppes nimetatud võlgnevusi ja kõrvalnõudeid hiljemalt kokkulepitud tähtajaks on hagejal õigus ühepoolse avaldusega tühistada maksetähtaja pikendamine ning kogu võlgnevuse maksetähtaeg loetakse saabunuks. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagasiulatuvalt maksimaalmääras 0,2% (null koma kaks protsenti) päevas alates arvete maksetähtaegadest.

Käesoleva kompromissi allkirjastamisega loevad pooled kõik omavahelistest õigussuhetest tulenevad õigused ning kohustused täies ulatuses ja lõplikult asendatuks kompromissis fikseeritud õiguste ja kohustustega, kinnitades, et pooltel puuduvad üksteise suhtes lisaks kompromissis kokkulepitule mistahes muud (ning täiendavad) nõuded, ja selliste nõuete olemasolul loetakse need ilma täiendavate tahteavalduste tegemiseta lõppenuks.

Hageja õigusabikulud moodustavad tänase päeva seisuga 1087 eurot ning tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 350 eurot, so kokku 1437 eurot. Pooled lepivad kokku, et hageja kannab 50% nimetatud menetluskuludest ise ning 718,50 eurot jääb kostja kanda ning vastav summa kuulub hüvitamisele koos punktis 2.2.1 märgitud maksega kohtutäituri kontol olevatest vahenditest.

Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse 2 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused AS XXXX esitas 15.11.2016 hagi XXXX vastu võlgnevuse, viivise, leppetrahvi nõudes ja hagi tagamise avalduse. 16.01.2017 esitasid pooled kompromisslepingu, paludes kohtul selle kinnitada ning tsiviilasjas menetluse lõpetada. Hageja palub tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust ja hagi tagamise tagatise. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Hageja AS XXXX on tasunud 14.11.2016 riigilõivu 650 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole ja 50 eurot hagi tagamise avalduselt ja hagi tagamise tagatise 671 eurot (tl 44, 53-54). TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb talle seoses kompromissi sõlmimisega tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so 350 eurot. Kohus leiab, et hagi tagamise abinõu tuleb tühistada TsMS § 386 lg 4 alusel, mille kohaselt tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus leiab, et hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks osundatud arvele, kuulub rahuldamisele, kuivõrd pooled on niiviisi kompromissis kokku leppinud. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus jätab menetluskulud, mille jaotus pole poolte vahel kompromisslepingus kokku lepitud, poolte endi kanda. Pooled on avaldanud ja kinnitanud, hageja õigusabikulud moodustavad tänase päeva seisuga 1 087 eurot ning tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 350 eurot, kokku 1 437 eurot. Pooled lepivad kokku, et hageja kannab 50 % nimetatud menetluskuludest ise ning 718,50 eurot jääb kostja kanda, vastav summa kuulub hüvitamisele koos punktis 2.2.1 märgitud maksega kohtutäituri kontol olevatest vahenditest. Hageja on kandnud seoses 22.11.2016 hagi tagamise määrusega kohtutäituri tasu kulutusi summas 232 eurot. Pooled lepivad kokku, et hageja kannab 50% nimetatud menetluskuludest ise ning 116 eurot jääb kostja kanda, vastav summa kuulub hüvitamisele koos punktis 2.2.1 märgitud maksega kohtutäituri kontol olevatest vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.