Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
14.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 15.11.2024 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) kontrollis Tallinna Sadamas 13.09.2024 laevareisilt saabujaid, mh X (sünd. xx xx xxxx), kes esitas Maroko Kuningriigi passi kehtivusega kuni 19.07.2029 ja Šveitsi elamisloakaardi kehtivusega 20.11.2024. Isik selgitas, et saabus Eestisse Šveitsist läbi Itaalia, Poola ja Soome. Ta soovis viibida Eestis 3 päeva turismi eesmärgil ning seejärel Soome ja Itaalia kaudu Šveitsi tagasi minna, kus elavad tema abikaasa koos tütrega. Andmebaasist selgus, et isikule oli tehtud lahkumisettekirjutus Schengeni alalt lahkumiseks. PPA tegi päringu Šveitsi. Saadud vastuse kohaselt oli isiku elamisluba alates 15.02.2024 kehtetuks tunnistatud, see tuleb ära võtta ja tagastada Šveitsile. Isik pidi lahkuma Schengeni alalt hiljemalt 15.04.2024.
2.PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel kinni ja ta toimetati kinnipidamiskeskusesse. Isiku suhtes alustati menetlustoiminguid eesmärgiga saata ta tagasi kodakondsusjärgsesse riiki Marokosse. Isikule selgitati, et talle koostatakse koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus koos sissesõidukeeluga Schengeni
3-24-2590
alale. Isikule pakuti võimalust lahkuda koheselt Schengeni alalt temale sobivasse riiki, nt Türki. Isik ei soovinud Marokosse ega Türki minna, sest Türgist saadetakse ta Marokosse. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, kuigi selgitas, et soovib perekondlikel põhjustel rahvusvahelist kaitset pigem Belgias või Itaalias.
3.Isik peeti välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4 ja 5 alusel kuni 48 tunniks kinni ning temaga viidi läbi vestlus. Isik selgitas, et saabus viimati Schengeni alale 2023. a suvel Marokost Šveitsi elamisloaga. Isik polnud teadlik lahkumisettekirjutusest ega selle täitmistähtajast, kuna ta viibis alates 2024. a jaanuarist Itaalias. Tema sugulased elavad Prantsusmaal, abikaasa ja laps Šveitsis. Marokosse ta ei saa minna, kuna kardab oma elu pärast. Seepärast taotleb ta rahvusvahelist kaitset. Tal ei ole Eestis elukohta, kuid on ligi 700 eurot. Isik selgitas, et Šveitsis kinnipidamisel kasutati tema suhtes füüsilist jõudu. Väljaspool vestlust selgitas isik, et ta ei ela koos abikaasaga ja lahutusprotsess on pooleli. Ta oli ühenduses oma juristiga ja ootas, kuni elamisluba tühistatakse, et siis Itaalias rahvusvahelist kaitset taotleda. Itaalias oli ta psüühikahäirete pärast, mis tekkisid pärast Šveitsi politsei poolset jõukasutust. Lisaks lahkus Šveitsist, kuna tekkis tüli naabriga, kes oli ka marokolane. Kartis, et naaber võib ta tappa.
4.PPA esitas 14.09.2024 Tallinna Halduskohtule VRKS § 361 lg 1, lg 2 p-de 4, 5 ja § 362 lg 2 alusel taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
4.1.Asjaolusid kogumis arvestades käsitleb PPA isikut kolmanda riigi kodanikuna, kuna isik ei ela Euroopa Liidu kodanikuga pereelu, nad ei reisinud koos ega polnud ka ühinemas ning tema Šveitsi elamisluba on kehtetuks tunnistatud ja isikule on määratud lahkumiskohustus. Sellest lähtuvalt kohalduvad isiku suhtes VSS-i ja VRKS-i sätted.
4.2.Isikul puudub seaduslik alus Eesti ja Schengeni alal viibimiseks ja tema lahkumiskohustus tuli sundtäita. Seetõttu peeti ta kinni ja selgitati talle tema väljasaatmist. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles pärast seda.
4.3.Isiku suhtes esineb põgenemisoht (VSS § 68 p-d 1 ja 6), sest ta lahkus teisest Schengeni konventsiooni liikmesriigist pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Ta ei täitnud lahkumiskohustust. Ei ole usutav isiku väide, et ta ei olnud otsusest teadlik, arvestades, et ta elas Šveitsis alates 2019. a-st, lahkus sealt 2024. a jaanuaris Itaaliasse elama ega ole Šveitsi tagasi pöördunud. Isik tunnistas, et on oma juristiga suhelnud ja planeeris pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist Itaalias rahvusvahelist kaitset taotleda. Isik pidi olema teadlik, et tema suhtes on elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlus algatatud, asudes Itaalias end varjama. See annab aluse arvata, et isik teadlikult ja tahtlikult üritab vältida lahkumiskohustuse täitmist. Seda enam, et väidetavalt elavad Šveitsis tema tütar ja abikaasa ning isik külastaks Šveitsi kasvõi lapsega kokkusaamise eesmärgil. Isik on öelnud, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita, ja esitas selle vältimiseks rahvusvahelise kaitse taotluse.
4.4.Isik on elanud Euroopas alates 2019. a-st ja pidi olema teadlik, et teises liikmesriigis võib ta 180-päevase perioodi jooksul viibida vaid 90 päeva. Isik on viibinud Itaalias alates 2024. a jaanuarist. Seega ei ole ta olnud pikema perioodi jooksul õiguskuulekas. Isik peab olema rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks PPA-le kättesaadav. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides ei oleks isik kättesaadav ega asuks PPA-ga koostööle, vaid lahkuks temale sobivasse liikmesriiki.
4.5.Isiku suhtes ei ole võimalik leebemaid järelevalvemeetmeid tõhusalt kohaldada, kuna esineb põgenemisoht. Põgenemisohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat 2(6)
3-24-2590
järelevalvemeedet samaaegselt, kuna leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Põgenemisohu tuvastamiseks ei suuda isiku paigutamine majutuskeskusesse ja leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine põgenemist eelduslikult ära hoida. Isik ei pruugi vabaduses viibides talle kohaldatud järelevalvemeetmeid järgida ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki, seda enam, et Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud.
4.6.Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud meditsiiniline abi ja psühholoogiline nõustamine. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise või tema turvalisuse kaalutlustega.
5.PPA selgitas taotluse täienduses, et Šveitsi ametivõimudelt 14.09.2024 saadud vastuse kohaselt tunnistati isiku elamisluba kehtetuks juba 15.09.2022, kuid isik vaidlustas seda otsust kohtus korduvalt. Isik ja tema advokaat oma Šveitsi Ülemkohtu otsusest teadlikult. Andmebaasi andmetel on isiku abielu lahutatud. Pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist ei olnud isikul õigus viibida väljapool Šveitsi, kuid isik kasutas oma kehtetuks tunnistatud elamisluba ära, et luua mulje, nagu oleks tal Schengeni alal viibimisõigus olemas. Seeläbi proovis ta vältida enda väljasaatmist Marokosse. Isiku ütlused abielu, elamisloa kehtetuks tunnistamise ja lahkumiskohustuse kohta olid valed. PPA ei pea isikut usaldusväärseks ja esineb põgenemisoht. On ilmne, et rahvusvahelise kaitse taotlus esitati väljasaatmise vältimiseks.
6.PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde. Isikule väljastatud Šveitsi elamisluba on kehtetu juba alates 15.09.2022, kohtuotsus selle kohta jõustus 12.02.2024 ja isik pidi lahkuma hiljemalt 04.05.2024. Ei ole lahkumiskohustust täitnud ning PPA järeldab isiku poolt öeldust ja käitumisest, et ta ei kavatse lahkuda. Esitas selle asemel rahvusvahelise kaitse taotluse. Ta on lahkunud loata Schengeni liikmesriigist. Pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist ei olnud lubatud elada väljapool Šveitsi. Kuid isik kasutas ära elamisloa kaardi, jätmaks mulje, nagu oleks tal Schengeni alal viibimise õigus. Seeläbi proovis vältida enda väljasaatmist Marokosse. Isiku antud ütlused elamisloa, abielu ja lahkumiskohustuse kohta olid valed. Isik on ebausaldusväärne ja on tõenäoline, et vabaduses viibides ei oleks ta PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses kättesaadav. Isik ei asuks koostööle, vaid lahkuks Itaaliasse. Leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Ei aitaks ka dokumendi hoiulevõtmine, kuna Schengeni alal puudub piirikontroll ja dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Isiku ütlused kohtuistungil on vastuolulised. Ei ole teinud midagi selleks, et saada advokaadiga kontakti. Selle asemel läinud Itaaliasse ja olnud seal jaanaurist saati. Võib-olla end tahtlikult varjanud, et ta ei saaks kohtuotsuseid kätte. Seal elamine on vastuolus elamisloaga, sest võõras riigis on lubatud elada 90 päeva, seega ei ole ta olnud õiguskuulekas.
7.X selgitas kohtuistungil, et PPA taotlus on talle arusaadav. Ta selgitas, et tema advokaat ei teavitanud teda kohtuotsusest. Tal puudus advokaadiga usaldussuhe ja ta üritas korduvalt advokaati vahetada. Tema abielulahutus on pooleli, ei ole jõudnud kohtu arutada. Tema teada ei ole ühtegi otsust sellega kohta langetatud. Lisaks puudub tal Šveitsi ametivõimudega igasugune kontakt. Talle ei ole infot saadetud. Isik selgitas, et naaber, kelle juures ta mõnda aega elas, kavandas Marokos võimupööret ja soovis teda sellesse kaasata. Isik lubas naabri peale Maroko saatkonnale teatada. Pärast seda kardab ta naabri kättemaksu ja ka enda sidumist riigipöördekatsega. Isik selgitas, et kui ta oleks teadnud, et tema elamisluba on kehtivuse kaotanud, ei oleks ta reisi ette võtnud. Tema plaan oli Šveitsi lõplik otsus ära oodata. Kui otsus on negatiivne, saaks taotleda rahvusvahelist kaitset. Marokosse tagasi minna ei saa, sest tema endise naabri sugulased ja lähedased maksaksid talle kätte. Reis oli vajalik, sest tal olid psühholoogilised probleemid ja ta vajas puhkust. Piletid ja hotell olid olemas, kavatses hiljem 3(6)
3-24-2590
Milanosse tagasi sõita. Ta ei ole Euroopas ühegi seaduse vastu eksinud. On veendunud patsifist. Otsus vangi panna mõjub tema vaimsele tervisele halvasti. Usub seadusesse. Väärib enda arvates rahvusvahelist kaitset. Kinnitas, et ta saab aru, et tal puudub Schengeni alal viibimise õigus, et tal puudub õigus reisida, et ta peab jääma PPA-le varjupaigamenetluses kättesaadavaks ja on valmis seda tegema.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.VRKS § 361 lg 1 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lg-s 2 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS § 361 lg 2 järgi võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada järgmistel alustel: 4) rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamine, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; 5) kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. VRKS § 361 lg 21 järgi käsitatakse sama paragrahvi lg 2 p-des 4 ja 7 nimetatud põgenemisohuna seda, kui esineb VSS §-s 68 nimetatud asjaolu või isik on loata lahkunud teisest Euroopa Liidu liikmesriigist. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega; 6) välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.
9.Praegusel juhul esinevad isiku suhtes kõik eeltoodud alused tema kinnipidamiseks. Ta ei ole pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist täitnud lahkumisettekirjutust vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, vaid asunud elama Šveitsi asemel Itaaliasse. Kuna ka Itaalia kuulub Schengeni alale, siis ei saa seda pidada Schengeni alalt lahkumise kohustuse täitmiseks. Isiku suhtes tehtud lahkumiskohustus on muutunud sundtäidetavalt ja isik tulnuks Schengeni alalt välja saata ja teda teavitati sellest, kuid ta esitas varjupaigataotluse. Kohtu arvates on usutav, et varjupaigataotlus esitati väljasaatmise vältimiseks. Isik on avaldanud soovimatust lahkumiskohustust täita ja Marokosse naasta. Isiku selgitused selle kohta, miks ta rahvusvahelist kaitset vajab, on esialgu üsna ebamäärased ja ebausutavad, kuid vajavad siiski menetluse käigus põhjalikumat kontrolli. PPA-l on vaja isik menetluse käigus üle kuulata, tema väidete usaldusväärsust kontrollida, päritolumaa kohta infot koguda. See kõik võtab aega ja isik peab olema sellel ajal PPA-le menetluses tähtsust omavate asjaolude jaoks kättesaadav. Kohtu arvates on põhjendatud PPA kartus, et isik ei jää varjupaigamenetluse tulemust ära ootama, vaid lahkub kinnipidamiskeskusest vabanedes oma senisesse elukohta Itaalias või siis Prantsusmaale oma sugulaste juurde. Isikul puudub Eestis elukoht, lähedased, majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed ning ilmselt ka igasugune põhjus jääda Eestisse, et siin rahvusvahelist kaitse menetluse tulemus ära oodata. Isik on väitnud, et sooviks saada varjupaika Belgias või Itaalias, et olla oma sugulastele lähemal.
4(6)
3-24-2590
10.Kohtu hinnangul saab põgenemisohtu järeldada ka sellest, et isik lahkus ilma loata Šveitsist ja asus ilma õiguslikku alust omamata elama Itaaliasse. Isik ei ole väitnud, et ta oleks teinud midagi selleks, et enda elamist Itaalias seadustada. Kohtu arvates on usutav, et isik teadis enda elamisloa kehtetuks tunnistamisest Šveitsis, sest vaidlustas selle otsuse kohtus. Ei ole ka usutav, et isik ei teadnud ülemkohtu lahendist. Advokaadiga on võimalik suhelda telefoni ja e-kirja teel ning isegi kui uskuda isiku selgitusi usalduse kaotuse kohta, ei ole eriti usutav, et advokaat ei oleks menetluse lõppemisest püüdnud isikut kuidagi teavitada. Igal juhul pidanuks isik ka ise huvi tundma enda algatatud menetluse lõpptulemuse vastu. Pigem näitab Itaaliasse kolimine ja Šveitsi tagasiminemise vältimine seda, et isik oli teadlik lahkumiskohustusest, kuid ei soovinud seda täita ja asus seetõttu end Itaalias varjama. Seega ei ole isik käitunud õiguskuulekalt, nagu ta väitis.
11.Lisaks selgitab kohus, et kui isikul on tõepoolest rahvusvahelise kaitse vajadus, siis ta taotleb seda esimeses turvalises riigis. Elamisloa kehtetuks tunnistamise vaidlus ei saanud seda takistada. Isik saanuks taotleda rahvusvahelist kaitset nii Šveitsis kui Itaalias, mis on mõlemad turvalised riigid. Lisaks on isik läbinud reisil Eestisse mitmeid turvalisi Euroopa riike (Poola, Soome), kuid ei ole ka neis rahvusvahelist kaitset taotlenud. Ka Eestis ei olnud tal plaanis rahvusvahelist kaitset taotleda, vaid tegi seda alles siis, kui selgus, et ta saadetakse välja Marokosse. Seega on alust kahelda isiku tegelikus soovis rahvusvahelist kaitset taotleda. Pigem on isiku käitumise järgi usutav, et ta ei soovi Schengeni alalt lahkuda ja püüab rahvusvahelise kaitse menetlust ära kasutades Schengeni alale jääda. Seega on usutav, et kui isikule peaks rahvusvahelise kaitse menetluses selguma, et tema taotlus jäetakse rahuldamata ja teda ootab ees väljasaatmine Marokosse, siis ei jää ta PPA-le kättesaadavaks ja püüaks end varjata, et väljasaatmist vältida.
12.Põgenemisohu hindamine on prognoosotsus. See tähendab, et nii PPA-l kui kohtul puudub kindel teadmine, kuidas isik hakkaks kinnipidamiskeskusest vabanemisel tegelikult käituma. Kohus saab isiku oletatavat käitumist hinnata tema varasema käitumise põhjal. Isik on oma varasema käitumisega näidanud, et ei hooli kehtivate õigusnormide järgimisest, vaid väldib lahkumiskohustuse täitmist, varjab end teises riigis ning elab ja liigub Schengeni alal ilma õigusliku aluseta. Isik on andnud vestluste käigus PPA-le ebaõiget ja ebausutavat teavet enda kohta. Kohus ei sea iseenesest kahtluse alla, et isiku eesmärk Eestisse saabumisel oli reisida ja tal oli kavatsus Itaaliasse naasta, kuid ei saa lubada isikul ilma õigusliku aluseta Euroopas ringi liikuda ja riigipiire ületada. Isik peab jääma kuni varjupaigamenetluse lõpuni Eestisse või lahkuma Marokosse. Marokosse on isik keeldunud minemast ja võib arvata, et ta ei ole huvitatud ka Eestisse jääma, et siin rahvusvahelist kaitset saada. Seega võib arvata, et isiku osas esineb põgenemisoht.
13.Põgenemisohu korral ei ole leebemate järelevalvemeetmete (kindlas elukohas elamine, PPA-sse registreerimisele ilmumine, passi hoiulevõtmine – VRKS § 29 lg 1) kohaldamine tõhus ega suuda tõenäoliselt isiku omavolilist Eestist lahkumist välistada. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust, ei ole ilma dokumentideta reisimiseks ka erilisi takistusi.
14.Kohtu hinnangul ei saa isiku kinnipidamist kinnipidamiskeskuses pidada tema õigusi ebaproportsionaalselt riivavaks. Tegemist on küll vabadusõiguse riivega, kuid selleks esineb seaduslik alus, takistamaks isikul ebaseaduslikult riigist lahkuda ja loata Schengeni alal ringi liikuda. Sellega kaitstakse olulisi avalikke huve. Isikul on võimalik kiiremini vabaneda, kui ta teeb PPA-ga varjupaigamenetluses koostööd.
15.Isiku kinnipidamiseks esinevad seadusest tulenevad alused ja see on põhjendatud isikust endast tulenevatel põhjustel. Kohus selgitab, et isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise põhjuseks ei ole see, nagu süüdistataks teda mõne kuriteo toimepanemises või et
5(6)
3-24-2590
teda tuleks karistada vangistusega, vaid selle eesmärgiks on tagada, et isik oleks PPA-le rahvusvahelise kaitse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks menetluse lõpuni kättesaadav.
16.Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Vajadusel tagatakse isikule kinnipidamiskeskuses meditsiiniline ja psühholoogiline abi. Samuti võimaldatakse suhelda lähedastega.
17.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ning annab PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks.
18.PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.