Politsei- ja Piirivalveameti taotlus Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Siiri Sepa Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
13.09.2024 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus ning anda luba Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.11.2024 (kaasa arvatud).
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1). Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.
ASJAOLUD
1.Usbekistani Vabariigi kodanik X (sünd. xx xx xxxx) saabus viimati Schengeni viisaruumi Türgi kaudu 24.01.2023, kasutades selleks Usbekistani Vabariigi passi (kehtivus 20.01.2021– 19.01.2031), milles oli Eesti Vabariigi väljastatud D-liiki viisa kehtivusega 07.12.2022– 01.12.2023. Isiku lühiajaline töötamine registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis (PPA) ettevõttesse Top Nord OÜ kui ehitustööline ajavahemikuks 05.09.2022–02.12.2023.
Isik osales liiklusõnnetuses, milles sai kannatada. Isik selgitas, et tal ei ole vigastusi ega pretensioone. Kuna isiku töösuhe Top Nord OÜ-s oli lõppenud ja tema töötamise kanne oli töötamise registris lõpetatud, tunnistas PPA tema lühiajalise tööregistreeringu kehtetuks. Samal päeval tunnistati etteulatuvalt kehtetuks ka isiku viisa, sest väidetud reisi eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile. Viimane viisa kehtivuse päev oli 29.08.2023 ning alates 30.08.2023 viibis isik Eestis ja Schengeni alal ilma seadusliku aluseta. PPA vestles isikuga 23.08.2023, et selgitada välja tema Eestis viibimise asjaolud ja anda talle võimalus esitada oma seisukohad. Isikule anti võimalus lahkuda Eestist hiljemalt 29.08.2023. Isik ei lahkunud ja 30.08.2023
3-24-2577
küsitluse käigus selgitas ta, et talle tegi muret avariis saadud vigastus ja ta pöördus EMO-sse. Kuna isik ei lahkunud vabatahtlikult, koostati talle 30.08.2023 lahkumisettekirjutus tähtajaga 09.09.2023.
3.PPA leidis 11.09.2024 kontrolli käigus isiku korterist Mustamäel, kus ta peitis end rõdul. PPA pidas isiku väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 alusel 11.09.2024 kl 23.30 kuni 48 tunniks kinni. Selgus, et ta ei olnud vabatahtlikult lahkumisettekirjutust täitnud. Isik selgitas 12.09.2024 vestlusel, et ta ei saanud lahkuda, kuna tal polnud raha. Ta ei soovi Eestist lahkuda, sest talle meeldib siin ja siin on võimalik tööd teha. Ta töötas Eestis ebaseaduslikult ja oli viibinud 12.09.2024 seisuga Schengeni alal ebaseaduslikult 370 päeva. Isikule koostati ebaseaduslikult Eestis viibimise eest väärteomenetluses kiirmenetluse otsus ja karistati rahatrahviga. Samuti koostati sundtäidetav lahkumisettekirjutus Eestist lahkumiseks.
4.PPA esitas 12.09.2024 Tallinna Halduskohtule VSS § 15 lg 1 ja § 23 lg 1 p 1 alusel taotluse Xi kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 2 kuuks. Põhjendused:
4.1.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. Isikul puudub selline alus Eestis viibimiseks. Talle tehti 30.08.2023 lahkumisettekirjutus, mis kuulus sundtäitmisele alates 10.09.2023. Isikule anti võimalus ettekirjutus vabatahtlikult täita. Selline otsustus põhines usaldusel, kuna isik kinnitas 30.08.2023, et on nõus lahkuma. Kuid ta ei lahkunud vabatahtlikult, vaid üritas end varjata. Isik ei ole usaldusväärne, sest tema huvi jääda Eestisse ja Schengeni alale on suurem kui huvi lahkumisettekirjutust täita.
4.2.Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend väljasaatmiseks, sest on alust arvata, et ta hakkab ka edaspidi väljasaatmismenetlusest kõrvale hoidma. Isiku suhtes esineb põgenemisoht, sest ta ei ole lahkunud vabatahtliku täitmistähtaja jooksul (VSS § 68 p 1) ning PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (VSS § 68 p 6). Vabaduses viibides puuduks tal ajend teha koostööd enda väljasaatmiseks. Seda ta on oma varasema käitumisega näidanud.
4.3.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei tagaks isiku lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine baseerub usaldusel, mida isik ei ole oma varasema käitumisega tekitanud. Isik hoidus lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale ja PPA arvates jätkaks ta seda vabadused viibides, sest tema soov on jääda Eestisse ja Schengeni alale.
4.4.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ega tervisekaitse kaalutlustega.
4.5.Eestil puudub otselend Usbekistani, mistõttu pole teada, millal on esimene võimalus isiku välja saatmiseks Usbekistani. Seega ei ole teda võimalik 48 tunni jooksul välja saata ja ta tuleb paigutada kinnipidamiskeskusesse. Väljasaatmine sõltub piletite olemasolust, lennu teekonna ettevalmistamisest ja lennufirmade kinnitusest, et nad võtavad väljasaadetava välismaalase lennule. PPA asub viivitamata väljasaatmist korraldama, ettenägematute takistuste vältimiseks taotleb PPA pikemat tähtaega, kuid kinnitab, et vabastab isiku kinnipidamisasjaolude äralangemisel.
PPA jäi kohtuistungil oma taotluse juurde.
2(4)
3-24-2577
6.X kinnitas kohtuistungil, et taotlus on talle arusaadav. Ta võib ise pileti osta ja koju sõita. Seni ei olnud tal raha ega tööd, et piletit osta. Nüüd ta saab raha sõprade käest küsida. Küsis ka varem, aga nad ei leidnud raha.
KOHTU PÕHJENDUSED
7.VMS § 43 lg 1 järgi peab välismaalasel olema Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks seaduslik alus. VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta.
8.Pooled ei vaidle asjaolu üle, et isikul puudub seaduslik alus nii Eesti kui Schengeni alal viibimiseks. Tema viisa on kehtetuks tunnistatud ja talle on tehtud lahkumisettekirjutus, mille vabatahtlikult täitmise tähtaeg on möödas. Seega on lahkumisettekirjutus muutunud sundtäidetavaks.
9.VSS § 23 lg 1 p 1 järgi taotleb PPA halduskohtult loa pidada Eestis viibimisaluseta viibiv välismaalane kinni ja paigutada ta kinnipidamiskeskusesse kuni 2 kuuks, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust. See on eelkõige lubatud juhul, kui esineb välismaalase põgenemise oht. VSS § 23 lg 11 järgi annab halduskohus loa välismaalase kinnipidamiseks kuni 2 kuuks sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud alusel, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 68 järgi hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Välismaalase põgenemise oht esineb, kui: 1) välismaalane ei ole Eestist või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega.
10.Kohus nõustub PPA hinnanguga, et isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isik teab, et tema viibimisalus Eestis on lõppenud ja tal on kohustus lahkuda. Ta on lubanud kahel korral PPA-le Eestist vabatahtlikult lahkuda, kuid ei ole seda teinud, vaid jäänud edasi Eestisse, elanud ja töötanud ebaseaduslikult Eestis ning enda sõnul ületanud ebaseaduslikult ka Eesti riigipiiri Lätiga. Isiku selgitustest nähtub, et ta andis teadlikult PPA-le valekinnitused ja tal polnud algusest peale kavatsust Eestist lahkuda. Isik on avaldanud PPA-le, et ta ei soovi lahkuda, vaid Eestisse jääda ja siin töötada. Isiku varasemat käitumist ja avaldatut arvestades on kohus sarnaselt PPA-ga veendunud, et kinnipidamiskeskusest vabanedes ei oleks isikul motivatsiooni Eestist lahkuda, vaid ta asuks end PPA eest varjama, et väljasaatmist vältida. Puudub usaldus, et isik oleks PPA-le tema väljasaatmise menetluses kättesaadav, teeks vajalikul määral koostööd ja lahkuks Eestist.
11.Kuna isiku suhtes puudub usaldus, siis ei ole põhjust tema suhtes leebemaid järelevalvemeetmeid kohaldada. Pole alust arvata, et need sunniksid teda lahkumisettekirjutust täitma ja PPA-ga koostööd tegema. Seega ei oleks nende kohaldamine tõhus.
12.Kohus on hinnanud kinnipidamise kaalumisel isiku endaga seotud asjaolusid. Kohtu hinnangul on isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vajalik ja proportsionaalne vahend tema väljasaatmise täideviimiseks. Puudub teave, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine oleks vastuolus tema turvalisuse või
3(4)
3-24-2577
tervisekaitse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Eelduslikult ei kujune kinnipidamine pikaajaliseks. PPA-ga koostöö tegemine muudab menetluse kiiremaks ja kinnipidamise aja lühemaks.
13.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab PPA-le loa paigutada isik kinnipidamiskeskusesse kuni tema kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 2 kuuks. PPA-l tuleb isik kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui tema kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub või tema väljasaatmine osutub perspektiivituks, samuti kui isikule antakse riigis viibimiseks viibimisalus (VSS § 24 lg-d 11 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.