2-15-9983/20 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt sõlmis kostja 26. septembril 2014 AS-ga Uikala Prügila töövõtulepingu, millega kohustus ehitama AS-i Uikala Prügila territooriumile konteineri ja hoonete vahel välistrassi, mille rõhutaluvus on vähemalt 16 bari. Kostja oli õigussuhetes AS-ga Uikala Prügila. Kostjal ja alltöövõtjal koos hagejaga puudus omavaheline lepinguline suhe. Välistrass on ühenduses koostootmisjaamaga ning soovi korral saab välistrassi ja koostisjaama ühenduse sulgeda. Hageja tegi seda korduvalt, kuna kostja täitis välistrassi ja tegi surveproove korduvalt. Kostja täitis 17. detsembril 2014 soojustrassi veega. Kostja andmetel pidi rõhk trassis olema 3 bari. Süsteemi täitmisel kostja tööline jälgis trassi toimimist, va koostootmisjaam, mida pidi jälgima selle ehitaja ning kostjal puudus sinna juurdepääs. Vahetult enne trassi täitmise lõpetamist andsid koostootmisjaamas olnud töölised märku selle lõpetamise vajadusest, kuna ülerõhu reguleerimise klapp oli avanenud. Vesi oli hakanud ujutama koostootmisjaama põrandat, millele olid töötajate poolt jäetud seadmed. Kostjal puudub teave koostootmisjaama kohta, sh on teadmata, millised äriühingud peale hageja seal töid teostasid. Tõenäoliselt selle ehitas hageja ning selle ühendamine trassiga oli vastava ehitaja ülesanne. Kostjal puudus teave koostootmisjaama tehniliste tingimuste ja seal teostatavate tööde ja kasutatavate seadmete kohta. Kostjal puudus ülesanne jälgida koostootmisjaamas toimuvat, kuna see väljus tema kompetentsist. Märtsi 2015 nõudekirjale vastas kostja, et ta ei ole kahju eest vastutav, töötaja tegi trassi ülevaatust ning kahju saaja on olnud hooletu, kuna kõik kahjustatud seadmed lamasid põrandal. Väidetavate kahjustustega ei ole kostjat keegi tutvustanud ning see oli üllatav ja kontrollimatu. Kostjale on teadmata lepingutingimus või projektitingimus väidetava rõhu 2,5 bari kohta. Kostja täitis trassi rõhuni 3 bari ning saades teavet, et koostootmisjaamas on hagejale vajalik rõhk ületatud, lõpetas välistrassi täitmise. Jääb arusaamatuks, miks hageja või tema alltöövõtja ei sulgenud koostootmisjaama ühendust välistrassiga, mis oleks ajaliselt võtnud aega sekundeid. Trassi täitmine 2,5 barilt kuni 3 barini võtab 0,5 tundi. Seega klapist jooksis vesi 0,5 tundi ning kogu see aeg olid hageja vastutavad isikud tegevusetud. Eeltoodud tegevusetus on ebamõistlik ja viitab hageja ja alltöövõtja töötajate raskele hooletusele. Konteineri seadistus ei olnud nõuetekohane, kuna klapi toimimisel peab olema tagatud väljapaisatava aine äravool. Väljavool tehti alles peale vaidlusalust sündmust ja seetõttu vesi

4.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta menetluskulud kostja kanda. Juhul kui ringkonnakohus leiab, et asjas ei ole võimalik teha uut otsust, palub hageja tühistada maakohtu otsus ning saata asi tagasi maakohtule teises kohtukoosseisus uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt on tõendatud, missuguse rõhupiiri saavutamisel oli kostja kohustatud vee juurdevoolu peatama ja pumba välja lülitama. 19. märtsil 2015 edastas hageja kostjale e-kirja manusena alltöövõtja poolt hagejale saadetud kahjude arvestuse, millel on näha alltöövõtja logo ja äriühingu andmed, samuti viide, et tegemist on täiendavate kuludega seonduvalt küttetrassi ülerõhuga ning projektiks on Uikala prügila. Hageja poolt kostjale saadetud e-kirjast nähtub selgesõnaline viide lubatud töörõhule (2,5 bari) ja avarii ohutusklapi avanemise rõhu tasemele (3,0 bari). Kostja 31. märtsi 2015 vastuskirjast ei nähtu, et kostja ei olnud teadlik nimetatud rõhkudest ega sellest, et alltöövõtja teostas seadistustöid. Ebaõiged, otsitud ja tõendamata on kostja väited, nagu oleks ta alles märtsis 2015 esmakordselt saanud teada tekkinud kahjust, alltöövõtjast jms asjaoludest. Kostja 31. märtsi 2015 vastuskirjast nähtub, et kostja oli juba eelnevalt teadlik sellest, et alltöövõtja seadmed olid paigaldatud konteinerisse. Hageja e-kirjast ega manusest ei nähtu, kuhu täpselt olid seadmed paigaldatud, kuid kostja vastuskirjast nähtuvalt oli ta juba varasemalt teadlik sellest, et seadmed olid paigaldatud põrandale. Ebaõige ja tõenditega vastuolus on maakohtu järeldus, nagu ei oleks tõendatud, et alltöövõtja teostas Uikala prügilas hageja alltöövõtjana töid ning et alltöövõtja kahjude arvestusest ei nähtu, et tegemist on 17. detsembril 2014 toimunud veelekkest põhjustatud kahjudega. Kahjustused vaadati koha peal kostja, hageja ning alltöövõtja juuresolekul üle, kuid täpsustamist vajas kahju konkreetne suurus. 19. märtsi 2015 hageja e-kirjast ja selle manuseks olevast 11. veebruari 2015 kahju arvestusest nähtuvad viited nii alltöövõtjale, Uikala prügilale ning ülerõhu tekkest põhjustatud veelekkele kui alltöövõtjale põhjustatud kahju põhjusele. Kostja 31. märtsi 2016 vastuskirjast nähtub, et ta oli juba varasemalt teadlik seadmete kahjustumisest, kuid leidis et see ei ole tema süü ja kahju saaja vastutab ise. Kuna vastuskiri on saadetud just alltöövõtjale tekkinud kahju kohta, nähtub sellest konkludentselt, et kostja oli teadlik nii alltöövõtjast kui ka tema seadmetele tekkinud kahjust. Kostja 31. märtsi 2015 vastuskirjast nähtub, et ei vaielda vastu sellele, et alltöövõtja seadmed konteineris olid. Väljavõttest Uikala Prügila kodulehelt (tl 65) nähtuvalt on Uikala Prügilasse paigaldatud just alltöövõtja komplektlahendus ning viimane teostab vajadusel ka kaughooldust. Konteineritel olid suured alltöövõtja logod, mida kostja pidi kahtlemata märkama (tl 70). Kahjustada on saanud konkreetselt Uikala prügilas kasutatud seadmed, millised on kajastatud alltöövõtja kahjude kalkulatsioonis. Maakohtu järeldused seoses avariiklapi tehnilise olemuse, alltöövõtja poolt kostja üle järelevalve teostamise kohustuse ja soojatrassi rõhutaseme kujunemise osas on meelevaldsed ega tugine tõenditel. Koostootmisjaamale (sh kõnealustele seadmetele, konteinerile ja avariiohutusklapile) on väljastatud ehitusluba, kasutusluba ning tööd on Uikala Prügila poolt vastu võetud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis võiks kinnitada väidet, et projekteeritud ja ehitatud lahendused olid puudustega. Ebaõige on maakohtu järeldus, nagu ei tohiks avariiklapi avanemisel vesi pääseda konteinerisse. Vastupidi, just sinna see ohutusnõudeid arvestades voolama peabki. Avariiklapi avanemine ei sulge vee juurdevoolu ja seda saanuks teha vaid kostja juhul, kui ta oleks manomeetrit jälginud. Sise- ja välistrass moodustavad ühe ja sama terviku ning neid läbib üks ja sama vesi. Seetõttu ei ole sise- ja välistrassi rõhk eristatav, vaid on ühene kogu trassile. Rõhk nii välistrassis kui ka sisetrassis ja selle tõus sõltus üksnes ja ainult sellest, kui kiiresti kostja trassi veega täitis.

5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuse kohaselt on tõendamata, et väidetava kahju saanud isik oli hageja alltöövõtjaks. Väide, et hageja on teavitanud ehitusplatsil kostjat sellest, et alltöövõtja teostab seadmete programmeerimis- ja diagnostikatöid samal ajal, mil kostja teostab soojustrassi veega täitmise tööd, on vale. Väidetavast alltöövõtjast ja tema tegevustest sai kostja teada kohtumenetluses. Rõhu taset trassis mõõdetakse manomeetri abil, mis paiknes pumba juures, mida kostja kasutas trassi täitmiseks. Rõhu andmed on nähtavad ka koostootmisjaamas paikneval manomeetril. Eksitav on apellandi väide, et hageja rõhutas kostjale, et rõhk trassis ei tohi ületada 2,5 bari ja 3,0 bari piiri. Kostjal tellijalt saadud andmetel pidi rõhk trassis olema 3 bari. Kostja tellijalt saadud ülesandeks oli trassi täitmisel jälgida ja tagada, et torustikes olev rõhk ei ületaks 3 bari, mille saavutamisel pidi kostja sulgema vee juurdevoolu. Kostja oli määranud selleks vastutava isiku, kes teostas trassi täitmist. Kui hageja poolt avastati ülerõhu klapi avanemine ja ilmnes vajadus pumba välja lülitamiseks, ei viibinud vastutav isik mitte pumba juures manomeetrit jälgimas, vaid tegi trassi ülevaatust, st täitis oma ülesannet, s.o täita trass ja jälgida võimalikke lekkeid trassil. Koostootmisjaama valgus vesi ülerõhuklapist, mis seal ka asus. Selle üle puudus kostjal kontroll. Eksitav on väide, et pumba välja lülitamisel vaadati kahjustused koha peal kostja, hageja ning alltöövõtja juuresolekul üle. Väidetavatest kahjustustest sai kostja esmakordselt teada alles kohtumenetlusele eelnenud nõudekirjast. Kahjustatud asju ei ole kostjale ega tellijale tutvustatud ning puudub teave, kas sellised seadmed olid üldse olemas või sel hetkel töökorras, sh kellele need kuulusid, millal omandati ja millise hinnaga. Kahju saaja on olnud hooletu, kuna kõik kahjustatud seadmed lamasid põrandal. Välistrass on ühenduses koostootmisjaamaga ning soovi korral saab välistrassi ja koostootmisjaama ühenduse sulgeda sh koostootmisjaamas. Seda hageja tegigi korduvalt, kuna kostja täitis välistrassi ja tegi surveproove korduvalt. Kostjale on teadmata hageja ehitatud koostootmisjaama nõuetekohasus. Klapi toimimisel koostootmisjaama ujutamine ei saa olla nõuetekohase süsteemi puhul võimalik, kuna klapi toimimisel peab olema tagatud väljapaisatava aine äravool. Väide, et ohutusnõudeid arvestades peab voolama vesi just konteinerisse ja selle üle ujutama on üllatav ja vale. Ülerõhu klapi toimimine ei ole avarii- ega erandolukorraks. Klapp peab tagama ohutuse ja ohutu äravoolu.

seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja on põhjustanud õigusvastaselt kahju, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (Riigikohtu 25. aprilli 2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-07, p 10). Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama (Riigikohtu 10. novembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 10). Seega tuli hagejal TsMS § 230 lg 1 järgi menetluses esmalt tõendada, et kostja on toime pannud kahju tekitanud teo. Hageja väitel on kostja rikkunud kohustust jälgida trassi täitmisel rõhku ja tagada, et torustikes olev rõhk ei ületaks 2,5 bari ning sulgeda selle rõhu saavutamisel vee juurdevoolu. Kostja ei vaidle menetluses vastu sellele, et ta täitis trassi veega ning trassi täitmisel lekkis vesi läbi klapi (tl 17; vastus hagile tl 30). Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul oli kostja hoolsuskohustus veetrassi täitmisel veega tagada tööde ohutus, seega hoida ära kahju tekkimine kolmandate isikute õigushüvedele. Kostjal pidi juhul, kui ta täidab torustiku veega, olema teada, kui suur oli lubatud rõhk, et hoida ära kahju tekkimine torustike veega täitmise tõttu. Kostja väited selle kohta, et talle oli teadmata väidetav lubatud rõhk 2,5 bar, ei ole asjakohased, sest kostja möönis ka ise vastuses hagiavaldusele, et süsteemi ohutuse ja toimimise tagamiseks on olemas kohustuslik ülerõhu vältimise klapp. Seega oli kostjal üldine käibekohustus olla teadlik süsteemis lubatud rõhust juhul, kui ta seda veega täidab.

9.Hagejal tuleb tõendada kahju, mis tekkis vee lekkimise tõttu. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu käsitlus kolmanda isiku ja hageja vahelisest seosest puudutab vaidluse väliseid asjaolusid. Asjas ei oma tähtsust see, kas kolmas isik teostas töid hageja alltöövõtjana. Samas ei too maakohtu seisukoht kaasa ebaõiget lahendit. Hageja on saanud nõude omanikuks nõude loovutamise teel. Hagejal tuleb tõendada, et nõude esialgsele omanikule on tekkinud kostja õigusvastase käitumise tagajärjel kahju. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asunud põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole kahju ja selle suurust tõendanud. Kostja vaidles hageja nõudele vastu, seega tuleb hagejal tõendada tekkinud kahju ja selle suurus. Ekslik on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt nähtub kostja vastuskirjast hagejale, et ta on teadlik seadmete kahjustamisest. Hageja ja kostja kohtueelne kirjavahetus ei tõenda varalise kahju tekkimist. Hagiavaldusele lisatud kostja vastuses viitab kostja üheselt ja selgelt (tl 17), et „meid ei ole keegi isegi kurssi viinud väidetavate kahjustustega“. Ühestki tõendist ei nähtu apellatsioonkaebuse p-s 20 väidetud kostja konkludentne teadmine kolmandast isikust ja temale tekitatud kahjust. Iseenesest ei oma kahjunõude põhjendatuse juures praegusel juhul tähendust see, et hageja saatis kostjale teate kolm kuud pärast kahju tekitamist, kuid apellatsioonkaebuse väide, et kostja oli algselt sündmuse järgselt nõus põhimõtteliselt kahju hüvitama (p 16b), kuid otsustas sellest hiljem pahatahtlikult keelduda, ei ole tõendatud. Õige ei ole hageja apellatsioonkaebuse väide, et kostja 31. märtsi 2015 vastuskirjas ei vaielda vastu sellele, et kolmanda isiku seadmed olid konteineris. Apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt on kohe pärast kahju tekkimist kolmanda isiku, hageja ja kostja juuresolekul kahju üle vaadatud (kaebuse p 6), ei ole tõendatud. See, et kostja ei vaielnud 31. märtsi 2015 vastuses vastu kõikidele hageja 19. märtsi 2015 seisukohtadele, ei tähenda nendega nõustumist või omaksvõttu.

10.Ringkonnakohus on täiendavalt seisukohal, et isegi juhul, kui leida, et kolmanda isiku varale on tekkinud kahju ja see on põhjuslikus seoses kostja kohustuse rikkumisega, kuna vaidlust ei ole selles, et ülerõhu tõttu avanes ohutusklapp ja paiskus välja vesi, mille tõttu saab eeldada ka põhjuslikku seost rikkumise ja tagajärje vahel, on praegusel juhul põhjendatud hageja kahjunõude välistamine VÕS § 139 alusel. Hageja ei ole esitanud menetluses ühtegi sisulist selgitust, miks hageja või kolmas isik ei sulgenud koostootmisjaama ühendust välistrassiga. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja väidetele, et trassi täitmine 2,5 barilt kuni 3 barini võtab aega pool tundi. Seega jooksis klapist vesi läbi poole tunni jooksul ning hageja ja kolmas isik ei võtnud selle aja jooksul ette meetmeid esemete kaitseks. Kostja väitel puudus tal ka pääs ruumi, et klappi sulgeda. Hageja ei ole kostja seisukohtadele vastuväiteid esitanud. Hageja leidis küll apellatsioonkaebuses, et kolmas isik ega ka keegi muu isik ei olnud kohustatud teostama järelevalvet kostja tegevuse üle, kuid hagiavalduse järgi toimusid seadmete programmeerimis- ja diagnostikatööd samal ajal, mil kostja täitis soojustrassi veega. Seega jääb arusaamatuks hageja seisukoht, et keegi ei olnud kohustatud seisma tundide viisi seadmestiku kõrval „nii-öelda igaks juhuks“. Hageja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid kostja seisukohale, et järelevalve klapi toimimise suhtes on seadistamisel vältimatult vajalik. Maakohus on põhjendatult võtnud asja materjalide juurde AS Uikala Prügila esindajate ja kostja koostatud konteineri hooldusruumi ülevaatuse akti (tl 34). Tegemist on dokumentaalse tõendiga TsMS § 229 lg 2 mõttes. Põhimõtteliselt oleks kolmandal isikul olnud võimalik asetada esemed ka lauale. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et praeguses asjas esitatule ei põhine kohtu seisukoht, mille kohaselt on üldjuhul avariiklapi eesmärk lasta ületatav õhk välja ja see ei tohiks kindlasti ruumi üle ujutada, kuid see ei mõjuta kohtuotsuse lõppjärelduse õigsust.