Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Kostja võlgnevus sisaldab leppetrahvi. Vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Kostja vastus Tele 2 Eesti AS-ga sõlmitud lepingut ei ole kehtivalt üles öeldud ja Tele 2 Eesti AS on jätnud võlgnevuse tekkimisest kostja teavitamata. Võlgnevuse tekkimise asjaolust ja lepingu ülesütlemisest Tele 2 Eesti AS kostjat ei teavitanud. Kostja sai võlgnevuse olemasolust teada alles siis, kui nõue oli loovutatud hagejale. Nõude loovutamise teatist kostjale kättetoimetatud ei ole. Võlanõudest teada saamisel tasus kostja Tele 2 Eesti AS-le kokku 323,55 eurot. Asjaolu, et võlgnevuse puhul antakse leping üle inkassofirmale oli kliendi jaoks uudis. Kliendi sooviks oli teenusepakkujast operaatoriga kõik lepingud lõpetada ja tagastada tahvelarvuti, kuna ostetud toodet ei olnud ta jõudnud isegi kasutama hakata. Kostja on oma kohustused esialgse võlausaldaja ees täitnud ning alus leppetrahvi nõudmiseks puudub ja on kõiki asjaolusid kogumis hinnates ebamõistlik. Lisaks leiab kostja, et leppetrahvi määramine antud kontekstis on ebamõistlik ja kostjat kahjustav. Kuna kostja ei tunnista põhivõla olemasolu, ei ole põhjendatud ka viivisenõue. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Vaidlust ei ole järgnevates asjaoludes. Tele 2 Eesti AS ja kostja vahel olid 18.12.2014 sõlmitud liitumisleping nr XXXX (t lk 23-24) ja järelmaksuleping nr XXXX (t lk 21-22), mille osaks on teenuse kasutamise tingimused (t lk 37-49). Tele2 Eesti AS on esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest (t lk 25-36). Kostja on Tele2 Eesti AS-le tasunud kokku 323,55 eurot (t lk 80-85). Hageja on saatnud kostjale meeldetuletusi (t lk 51-55). Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Järelmaksulepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Lõike 2 järgi „krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel“. Lepingu esemeks oli seadme ostmine järelmaksuga kostja (tarbija) poolt. Seega on tegu tarbijakrediidilepinguga. Liitumisleping vastab käsunduslepingu tunnustele – VÕS § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hagiavalduse kohaselt on Tele 2 Eesti AS loovutanud 10.12.2015 nõude põhisummas 115,56 eurot kostja vastu hagejale (t lk 20). Kostja väitel ei ole talle kätte toimetatud nõude loovutamise teatist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule

(nõude loovutamine). Võlgnikule loovutusest mitteteatamine ei mõjuta loovutuse kehtivust – kui võlgnik loovutusest ei tea, siis on tal õigus täita kohustus esialgsele võlausaldajale ning selle saab lugeda õigele isikule täidetud kohustuseks (VÕS § 169 lg 1). See ei ole aga antud juhul lahendamist vajav küsimus, kuna kostja ei ole pärast nõude loovutamist teinud väljamakseid esialgsele võlausaldajale ega hagejale. Nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Kostja on tuginenud sellele, et lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud – võlgnevuse tekkimisest ja ülesütlemisest esialgne võlausaldaja kostjat ei teavitanud. VÕS § 195 lg 1 sätestab, et lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Tarbijakrediidilepingu osas kehtib rangem regulatsioon, nimelt VÕS § 416 lg 1 sätestab: „Krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.“ Selliseid avaldusi ei ole Tele2 Eesti AS kohtule teadaolevalt kostjale esitanud. Lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud. Lepingud saab lugeda lõppenuks alates 19.12.2016 seoses tähtaegade saabumisega – järelmaksulepingu järgi oli ostuhinna täieliku tasumise tähtaeg 18.12.2016 ning liitumislepingu järgi oli liitumisleping sõlmitud tähtajalisena 24 kuuks, seega samuti kuni 18.12.2016. Hageja nõudeks on 228,94 eurot (115,56 eurot põhivõlg, 30 eurot võla sissenõudmiskulud kohtueelses menetluses ja 83,38 eurot viivis). Arvete järgi on Tele 2 Eesti AS-i poolt nõutud kostjalt järgnevaid summasid: seadme ostuhind kokku 288 eurot, paketitasu kokku 20,33 eurot, viivis 3,83 eurot, leppetrahv 125,79 eurot ja kirja saatmise kulu 4,99 eurot. Kostja tasutud summa 323,55 eurot arvestab kohus tasumise hetkeks tekkinud võlgnevuse ning tulevikus tekkivate kohustuste katteks. Nõuete hulgast jääb välja viivis 3,83 eurot, kuna hageja ei ole seda nõudnud muudetud viivisearvestuse tõttu. Kirja saatmise kulu 4,99 eurot ei ole tõendatud, kuigi kostja on väitnud, et talle võlgnevusest ei teatatud. Leppetrahvi 125,79 eurot nõue on tühine. Hageja tugineb leppetrahvi põhjendamisel teenuspaketi tingimustele, mille kohaselt kohustus klient tähtajalise kohustuse ennetähtaegsel lõpetamisel tasuma leppetrahvi. Kuivõrd lepingud ei ole kehtivalt üles öeldud, puudus ka õigus nõuda leppetrahvi. Põhjendatud nõuded on seega seadme ostuhind 288 eurot ja paketitasu. Kostja poolt tasutud summa saab arvestada põhivõla katteks. Kostja tasutud summade arvelt tuleb lugeda hüvitatuks tahvelarvuti maksumus 288 eurot. Samuti on maksega tasutud enne väidetavat ülesütlemist tekkinud paketitasu ja teenuste maksumus 20,33 eurot. Kuigi liitumisleping formaalselt jätkus ülesütlemise tühisuse tõttu, ei osutanud Tele2 Eesti AS enam kostjale teenust pärast 2015.a märtsi – seda kinnitavad hiljem esitatud arved nagu 01.05.2015 koondarve (kajastab eelnenud arvete võlgnevusi kokku), 01.06.2015 ja 01.07.2015 arved (kajastavad võlgnevuse jääki ja kostja poolt tasutud summasid), millistest ei nähtu lisanduvat paketitasu. Seetõttu ei saa kostjalt välja mõista paketitasu kuni lepingu tähtaja lõppemiseni, kuna teenust ei ole kostjale osutatud. Eelnevast tulenevalt katsid kostja tasutud summad Tele2 Eesti AS-i kehtivad nõuded ja hagi jääb põhinõude osas rahuldamata.

Rahuldamata jäävad ka kõrvalnõuded. Hageja on viivist arvestanud alates 18.07.2015, kuid sel ajal puudus põhinõue ning seega on viivisenõue alusetu. Hageja poolt saadetud kirjade saatmise kulu on samuti põhjendamatu, kuna nõue puudus. Seega jääb hagi täies ulatuses rahuldamata. Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ning ka kohtutoimikust ei ilmne, et kostjal oleks olnud menetluskulusid. Kostja ei ole esitanud dokumente, millelt tuleks tasuda riigilõivu, samuti ei ole ta kasutanud õigusabi. Seetõttu jätab kohus menetluskulude suuruse rahaliselt kindlaks määramata. Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirja ja tõendite esitamiseks, ei saa kostja taotleda menetluskulude kindlaksmääramist pärast kohtulahendi jõustumist TsMS § 177 lg 2 järgi. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.