Tallinna Ringkonnakohus Kristjan Siigur, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe
Määruse tegemise aeg ja koht
02.08.2024, Tallinn
Haldusasja number
3-24-1679
Haldusasi
X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo rändemenetlustalituse 22.05.2024 toimingu nr 15.210/87-1 keelamiseks Kaebaja – X, esindaja Natalja Kutepova Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja MS
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.06.2024 ja 07.06.2024 määrused
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebused
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse X 20.06.2024 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 määruse peale haldusasjas nr 3-24-1679.
2.Rahuldada X määruskaebus ning tühistada Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 määrus haldusasjas nr 3-24-1679 ja saata X kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule.
3.Võtta menetlusse X 20.06.2024 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 05.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-1679 resolutsiooni punkti 2 peale.
4.Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 05.06.2024 määruse haldusasjas nr 3-24-1679 resolutsiooni punkt 2 muutmata.
3-24-1679 Määruse resolutsiooni punktile 2 võib menetlusosaline 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates esitada Riigikohtule määruskaebuse (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg 1). Muus osas ei ole määrus vaidlustatav (HKMS § 235 lg 1, 252 lg 7).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSKAEBUSED
1.Kaebaja määratleti 2013. aastal esmakordse Eesti kodaniku passi väljastamisel Eesti kodanikuna, kes omandas kodakondsuse sünniga oma isa kaudu. Kaebaja põlvnemine tehti kindlaks 08.11.2012 väljastatud korduva sünnitunnistuse alusel, mille väljaandmise aluseks oli omakorda Venemaa Föderatsiooni perekonnaseisuasutuses 08.11.2012 välja antud isaduse tuvastamise tunnistus. Kaebaja elab Ühendkuningriigis.
2.Kaebaja esitas 2024. aasta mai alguses Londonis asuvas Eesti välisesinduses taotluse Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljaandmiseks.
3.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) saatis kaebajale 22.05.2024 kirja nr 15.2-10/87-1, milles esitas rea küsimusi tema isast põlvnemise tuvastamise asjaolude kohta ning palus kaebajal esitada sünniteatis. Kirjas selgitati kaebajale, et kui ta küsimustele ei vasta ja nõutud dokumenti tähtaegselt ei esita, jätab PPA dokumentide väljaandmise taotluse läbi vaatamata.
4.Kaebaja esitas 03.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles esitas nõude PPA 22.05.2024 kirjas nr 15.2-10/87-1 väljenduva toimingu keelamiseks. Kaebuse keskne argument on, et isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetluses ei või PPA asuda kontrollima kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumist, kuna kaebaja on eelnevalt Eesti kodanikuna määratletud. Kaebaja leiab ka, et PPA-l ei ole alust isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetlustähtaega pikendada ega jätta dokumentide väljaandmise taotlust läbi vaatamata, kui kaebaja PPA 22.05.2024 kirjas esitatud küsimustele ei vasta. Samuti palus kaebaja esialgse õiguskaitse korras PPA kohustamist kaebajale Eesti kodaniku passi ja isikutunnistuse väljastamiseks. Kaebaja põhjendas taotlust sooviga osaleda Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilisel hääletamisel. 04.06.2024 avalduses täpsustas kaebaja, et vajab uut passi selleks, et vältida kulutusi, mis kaasnevad Ühendkuningriigi elamisloa menetlusega.
5.Tallinna Halduskohus jättis 05.06.2024 määruse resolutsiooni punktiga 2 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus märkis esiteks, et kaebajal on Eesti kodaniku pass, mis kehtib kuni 02.02.2027 ning kaebaja pole põhjendanud vajadust passi kiireks vahetamiseks. Isikutunnistusega seoses leidis halduskohus esiteks, et kuna kaebajal ei ole isikutunnistust olnud vähemalt alates 2018. aastast, siis järelikult ei kasuta ta igapäevaselt neid elektroonilisi teenuseid, mis eeldavad isikutunnistuse olemasolu. Teiseks leidis halduskohus sisuliselt, et isikutunnistuse puudumisest tingitud võimatus osaleda Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilisel hääletamisel ei õigusta esialgse õiguskaitse kohaldamist, arvestades, et kaebajal on valimistest võimalik osa võtta muul viisil ning isikutunnistuse välja andmine enne elektroonilise hääletamise lõppemist ei oleks ühelgi juhul realistlik. Halduskohus osutas ka sellele, et kaebaja pidi juba isikut tõendavate dokumentide taotluse esitamise ajal möönma, et isikutunnustuse saamine enne Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilise hääletamise lõppemist ei ole tõenäoline.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 07.06.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 alusel, leides et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Halduskohus asus seisukohale, et HKMS § 45 lõikes 1 sätestatud keelamiskaebuse lubatavuse eeldused ei ole täidetud. PPA 22.05.2024 kiri on juba koostatud ja kaebajale teatavaks tehtud, mistõttu ei ole selle kirja keelamine mõeldav ehk kaebuse rahuldamise korral ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki ja kaebus tuleks tagastada ka HKMS § 121 lg 2 punkti 2 alusel. Samuti tõdes 2(6)
3-24-1679 halduskohus, et PPA 22.05.2024 kirja näol on tegemist menetlustoiminguga, mida kaebajal ei ole HKMS § 45 lõikest 3 tulenevalt lubatud vaidlustada lõplikust haldusaktist eraldiseisvalt. Lisaks märkis halduskohus, et kui kaebaja eesmärk on isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotluse lahendamiseks kohustamise nõude esitamine, siis on kaebus esitatud ennatlikult, kuna siseministri 18.12.2015 määruse nr 77 „Isikutunnistuse, elamisloakaardi, digitaalse isikutunnistuse, Eesti kodaniku passi, meremehe teenistusraamatu, välismaalase passi, ajutise reisidokumendi, pagulase reisidokumendi või meresõidutunnistuse väljaandmise taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu, väljastamise kord ning väljaandmise tähtajad“ (SimM 77/2015) § 34 lõikes 1 sätestatud tähtaeg, mille jooksul peab PPA isikut tõendava dokumendi välja andma või selle välja andmisest keelduma, ei ole veel lõppenud.
7.Kaebaja esitas 20.06.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebused Tallinna Halduskohtu 05.06.2024 määruse resolutsiooni punktile 2 ja Tallinna Halduskohtu 07.06.2024 määrusele, paludes halduskohtu määrused tühistada, rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning saata kaebus menetlusse võtmise otsustamiseks Tallinna Halduskohtule. Esiteks leiab kaebaja, et halduskohus ei ole esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist nõuetekohaselt põhjendanud. Teiseks on kaebaja seisukohal, et kaebuse tagastamine ei olnud õiguspärane, kuna toiminguks, mille keelamist kaebaja taotles, ei olnud mitte PPA kiri, vaid PPA poolt kaebajale adresseeritud küsimustik, millega PPA selgelt väljub isikut tõendavate dokumentide taotluse läbivaatamise piiridest. Kaebaja hinnangul rikub PPA toiming tema mittemenetluslikke õigusi, kuna dokumentide väljastamise menetluse käigus ei ole põlvnemise tuvastamise asjaolude kontroll lubatud. Juhul, kui tegemist on menetlustoiminguga, on menetlusviga sedavõrd oluline, et menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Kaebaja märgib, et ei kavatse PPA küsimustele vastata, mistõttu lõppeb menetlus õigusvastase haldusaktiga. Ringkonnakohtule 18.07.2024 esitatud täiendavas avalduses osutab kaebaja sellele, et PPA ametnik teatas kaebajale 15.07.2024 ja 18.07.2024 e-kirjades, et PPA kavatseb välja anda kaebajale üheaastase kehtivusega isikutunnistuse, jätta kehtima kaebaja praegu kehtiva Eesti kodaniku passi ning jätkata kaebaja Eesti kodakondsusesse kuulumise asjaolude kontrollimist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Määruskaebused tuleb võtta HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuste esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebused on tähtaegsed (HKMS § 204 lg 1) ning vastavad vajalikul määral HKMS §-des 52−54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuste esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus käsitleb esmalt määruskaebust halduskohtu 07.06.2024 määruse (kaebuse tagastamine) peale ning seejärel määruskaebust 05.06.2024 määruse (esialgne õiguskaitse) peale. Halduskohtu 07.06.2024 määrus
9.Halduskohtu 07.05.2024 määrusele esitatud määruskaebus tuleb rahuldada. Halduskohus on vääralt mõistnud kaebuse eesmärki ja seega ekslikult leidnud, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning kaebaja väiteid arvestades ei saa kaebeõigust ilmselgelt eitada. Kaebuses esitatud nõuete sõnastusest ja kaebuse põhjendustest nähtub selgelt, et kaebaja eesmärk on saada isikut tõendavad dokumendid põhjendamatu viivituseta ning eelkõige vältida seda, et PPA asub isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotluse lahendamisel kontrollima kaebaja Eesti kodakondsusesse
3(6)
3-24-1679 kuulumise asjaolusid ja pikendab nende asjaolude kontrollimise vajadusega seonduvalt isikut tõendavate dokumentide väljaandmise menetlustähtaega ja/või jätab isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotluse läbi vaatamata, kui kaebaja PPA 22.05.2024 kirjas esitatud (kaebaja hinnangul asjassepuutumatutele) küsimustele ei vasta. Ringkonnakohus möönab, et kaebuse nõue on sõnastatud ebaõnnestunult, ent kaebuse eelkirjeldatud eesmärgis ei saa olla mõistlikku kahtlust. Kaebust ei saa mõista selliselt, et kaebaja soovib keelamisnõudega vaidlustada PPA 22.05.2024 kirja. Ringkonnakohus tõdeb, et kaebajal ei ole õigust kaebusega vaidlustada eraldivõetuna PPA 22.05.2024 kirjas esitatud küsimusi, ent kaebajal on õigus pöörduda halduskohtusse nõudega kohustada PPA-d isikut tõendavate dokumentide õigeaegseks väljaandmiseks ning dokumendi väljaandmise menetlusega põhjendamatu viivitamise keelamiseks. Seejuures on isikul õigus halduskohtule esitatava kaebusega vaidlustada haldusorgani viivitust haldusmenetluse läbi viimisel.
10.Olukorras, kus haldusorgan on taotluse esitanud isikule teatanud või kui isik saab haldusorgani tegevusest mõistlikult järeldada, et haldusorgan seab taotluse menetluse kestuse ja/või menetluse lõpptulemusena antava haldusakti või lõpliku toimingu sõltuvusse mingisuguste selliste asjaolude tuvastamisest, mis kaebaja hinnangul õigusaktidest tulenevalt taotluse lahendamise seisukohast asjasse ei puutu, on tal õigus halduskohtule esitada keelamisja/või kohustamiskaebus. Siinsel juhul teatas PPA 22.05.2024 kirjas kaebajale, et kui viimane selles kirjas esitatud küsimustele ei vasta, jätab PPA isikut tõendavate dokumentide taotluse läbi vaatamata. Kaebaja, kes leiab, et eelviidatud küsimused ei ole isikut tõendavate dokumentide väljaandamise üle otsustamisel asjassepuutuvad (ehk et PPA peab õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul isikut tõendavad dokumendid välja andma sõltumata sellest, kas või mida kaebaja neile küsimustele vastab), võis pöörduda kohtusse selleks, et vältida põhjendamatut viivitamist dokumentide väljaandmisel. Kaebajal ei ole siiski subjektiivset õigust nõuda dokumentide väljaandmist kiirusega, mis ületab menetluseks üldiselt ette nähtud tähtaega. Kuivõrd PPA 22.05.2024 kirjast nähtuvalt võeti kaebaja taotlus menetlusse 13.05.2024, siis ei olnud kaebuse esitamise ajaks dokumentide väljaandmise taotluse menetlemiseks üldiselt ette nähtud 30-päevane tähtaeg veel möödunud. Kuigi kaebaja oleks saanud esitada PPA-le vastuväite, et viimase 22.05.2024 kirjas esitatud küsimused ei ole isikut tõendavate dokumentide taotluse menetluses asjassepuutuvad, võis kaebaja juba eelviidatud kirjast järeldada, et PPA seab talle dokumentide väljastamise igal juhul sõltuvusse tema Eesti kodakondsusesse kuulumisega seotud asjaolude tuvastamisest. PPA väljendas 22.05.2024 kirjas üheselt seisukohta, et peab vajalikuks kontrollida asjaolusid ning andmeid, mis seonduvad kaebaja põlvnemise tuvastamisega Eesti kodanikust. Seejuures ongi kaebaja ja vastustaja vahel põhimõtteline erimeelsus küsimuses, kas need asjaolud omavad isikut tõendavate dokumentide väljaandmisel tähtsust või mitte. Siinsel juhul ei olnud kaebajal mõistlikku põhjust eeldada, et PPA haldusmenetluse käigus, näiteks kaebaja vastuväite esitamise korral, oma seisukohta muudab. Seega oli kaebajal juba PPA 22.05.2024 kirja pinnalt piisavalt põhjust arvata, et PPA talle isikuid tõendavaid dokumente 30-päevase tähtaja jooksul välja ei anna. Seega oli täidetud oli HKMS § 45 lõikes 1 sätestatud tingimus ja kaebaja võis halduskohtusse pöörduda eelkõige isikut tõendavate dokumentide väljaandmise taotluse läbivaatamisega viivitamise keelamiseks.
11.Iseäranis on kaebusega halduskohtusse pöördumine lubatav sellisel juhul, nagu siinses asjas, kus kaebaja soovib kaitsta oma subjektiivset õigust saada isikut tõendavad dokumendid. Viivitus dokumentide saamisel, mille tingib kas dokumentide väljaandmise menetluse pikendamine või taotluse läbi vaatamata jätmine, piirab kaebaja õigusi kogu selle viivituse vältel. Kaebuse esitamise ajal, samuti halduskohtu määruse tegemise ajal ei olnud seejuures teada, kas või millal PPA kaebaja taotluse kohta mingisuguse otsuse teha kavatseb, küll aga
4(6)
3-24-1679 võis asjaoludest järeldada, et PPA ei anna dokumente välja selleks üldjuhul ette nähtud 30päevase tähtaja jooksul. Selles olukorras ei pidanud kaebaja, kelle eesmärk oli saada isikut tõendavad dokumendid õigeaegselt, jääma ootama PPA lõplikku otsust. Võimaliku tulevikus tehtava negatiivse lõppotsuse vaidlustamine ei oleks tõhus viis kaitseks viivitusest tingitud võimaliku õiguste rikkumise eest. Siinkohal tuleb tähele panna, et reaalselt pidi kaebaja selleks, et saavutada dokumentide väljaandmine 30-päevase tähtaja jooksul, esitama ka esialgse õiguskaitse taotluse. Esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ilma kaebust esitamata ei oleks aga lubatav. Eeltoodut silmas pidades leiab ringkonnakohus, et pöördudes halduskohtusse kaebusega selleks, et kohus keelaks PPA-l isikut tõendavate dokumentide väljaandmisega viivitamise seoses kaebaja kodakondsuse omandamise asjaolude välja selgitamisega ning kohustaks PPA-d dokumentide väljaandmiseks 30-päevase tähtaja jooksul, valis kaebaja oma õiguste kaitseks kohase viisi. Selles olukorras ei võinud halduskohus asuda seisukohale, et kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus. On küll ebausutav, et kaebuse menetlusse võtmise korral oleks kohtumenetlus jõustunud kohtulahendiga lõppenud enne kaebaja taotluse kohta PPA otsuse tegemist, ent see ei välista kaebeõigust ega anna alust väita, et kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
12.Arusaadavalt ei ole PPA käesoleva ajani kaebaja taotluses nimetatud isikut tõendavaid dokumente välja andnud ega kaebaja taotluse kohta muud otsust teinud. Kaebaja 18.07.2024 avaldusele lisatud e-kirjadest (dtl. 142, 144) ilmneb, et PPA on pikendanud kaebaja taotluse lahendamise tähtaega kuni 16.08.2024. Seega ei ole kaebuse aluseks olevad asjaolud ka käesolevaks ajaks muutunud sel määral, et kaebuse sisuks olev vaidlus oleks ammendunud. Vastupidi, PPA edasine tegevus kinnitab, et kaebuse esitamise ajal kaebajale ette nähtav stsenaarium realiseerus ehk PPA ei andnud dokumente välja 30-päevase tähtaja jooksul. Asjaolude sellist muutumist kaebuse tagastamise määruse peale esitatud määruskaebuse menetluse ajal tuleb kaebeõiguse hindamisel arvesse võtta. Kaebajal on õigus vaidlustada PPA viivitust. Kui PPA teeb kaebaja taotluse kohta lõpliku otsuse (nt keeldub dokumendi väljastamisest või annab kaebaja soovitust lühema kehtivustähtajaga dokumendi) kohtumenetluse ajal, on kaebajal võimalik kaebust muuta vastavalt HKMS § 49 lõikele 1. Halduskohtu 05.06.2024 määrus
13.Kaebaja määruskaebus halduskohtu 05.06.2024 määrusele tuleb jätta rahuldamata, kuna esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine oli kokkuvõttes õige ja põhjendatud. Halduskohus leidis õigesti, et uue Eesti kodaniku passi viivitamatu välja andmata jätmisega ei saa kaebajale kaasneda mingisugust pöördumatut tagajärge, kuna kaebajal on Eesti kodaniku pass, mis kehtib kuni 02.02.2027. Halduskohus leidis seega õigesti, et kaebaja puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebaja täiendavas avalduses esitatud põhjendus, et tal on uut passi vaja selleks, et vältida täiendavaid kulusid Ühendkuningriigi elamisloaga seotud menetluses, ei ole veenev. Isegi kui kaebaja peab uue passi saamise korral uuesti läbima Ühendkuningriigis elamisloaga seotud menetluse ja kandma sellega seoses kulusid, ei raskenda see kohtuotsuse täitmist. Mis puudutab esialgse õiguskaitse vajadust seoses isikutunnustusega, siis kuigi selline vajadus oli kaebajal kaebuse esitamise ning halduskohtu määruse tegemise ajal, siis määruskaebuse esitamise ajaks oli see ära langenud. Nimelt põhjendas kaebaja viivitamatut vajadust isikutunnustuse saamiseks sooviga osaleda Euroopa Parlamendi valimiste elektroonilisel hääletusel. Euroopa Parlamendi valimiste valimispäev oli 9. juunil 2024 ning elektrooniline hääletamine oli võimalik kuni 8. juunini 2024. Määruskaebuse esitamise ajal ei saanuks kaebaja enam nende valimiste elektroonilisel hääletamisel osaleda. Ühtki muud põhjust, millest saaks järeldada vajadust enne põhivaidluse lõppemist kaebajale isikutunnistuse väljastamiseks, ei ole kaebaja esile toonud. Selliseid põhjusi ei nähtu ringkonnakohtule ka
5(6)
3-24-1679 toimikust. Neil asjaoludel on esialgse õiguskaitse kohaldamine välistatud. Kuna esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei ole alust, ei pea ringkonnakohus otstarbekaks eraldi analüüsida kõiki määruskaebuses halduskohtu määrusele tehtud etteheiteid. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.