Rahvastik › Välismaalased

3-23-2669

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Usbekistani kodanik X. X. saabus Eestisse passi ja Läti Vabariigi C-liiki viisa nr XXXXXXXXXXXX, kehtivusega 10.11.2023–20.12.2023 (lubatud viibimispäevi perioodi jooksul 26; sihtriik Eesti) alusel. Viisa oli väljastatud sugulaste ja sõprade külastamise eesmärgil.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 15.11.2023 otsusega kaebaja Läti C-liiki viisa kehtetuks ja tegi kaebajale ettekirjutuse nr 1052273880 Eestist lahkumiseks 10 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 25.11.2023. Ettekirjutusega kohaldati kaebaja suhtes sissesõidukeeldu Schengeni alale 3 aastaks.

Otsuses põhjendati sissesõidukeelu kohaldamist sellega, et väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 6 kohaselt on sissesõidukeeld tõkend, mille eesmärk on vältida ebasoovitava välismaalase Eestisse saabumist ja Eestis viibimist. VSS § 74 lg 1 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu Schengeni territooriumile 3 aastaks. X. X. on ebasoovitav välismaalane, kuna ta on väärkasutanud Läti Cliiki viisat ning on Eesti Vabariigis ebaseaduslikult tööle asunud, mille eest on isikule koostatud väärteoprotokoll. On alust arvata, et isiku edasine viibimine Eesti Vabariigis ja Schengeni alal võib kaasa tuua edaspidiseid rikkumisi. Lahkumisettekirjutuses võib kohaldada sissesõidukeeldu lühemaks ajaks, kui sissesõidukeelu kohaldamise tähtaeg on kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne. Antud kaasuses ei esine ühtegi asjaolu, mis tingiks sissesõidukeelu lühendamist.

Kaebaja saadeti 18.12.2023 lahkumiskohustuse sundtäitmise teel Eestist välja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

X. X. esitas 23.11.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, millest praeguseks on kohtu menetlusse jäänud nõue tühistada PPA 15.11.2023 otsus sissesõidukeelu kohaldamist puudutavas osas (täiendav põhjendus 28.11.2023). Kaebaja selgitusel ei teinud ta päris tööd, vaid käis vaatamas, kuidas Chemix bituumenit otse kivile kantakse, mida tema riigis veel tehtud ei ole. Ta tuli Eestisse lisanõu ja praktilist abi saama, tutvuma uute tehnoloogiatega. Ta tuli koos Y. Y.. Kaebaja ainult proovis, kuidas katet paigaldatakse. Seda tegi ta põhjusel, et tal on Usbekistanis ehitusmaterjalide kauplus ning ta tahab olla uuendusmeelne ja konkurentsivõimeline. Just siis, kui ta proovis rulliga Chemix kruntvärvi peale kanda, tulid ametnikud kontrollima ja väitsid, et ta teeb tööd. Kaebaja selgitas neile, et ei tööta, vaid viibib Eestis turistiviisaga oma onu juures, kes on raskelt haigestunud. Kaebaja palub mitte kohaldada 3-aastast keeldu Schengeni viisaruumi suhtes, sest tal on vaja külastada onu, kelle ainus sugulane ta on. Pole teada, kui kaua onu haigust põeb.

PPA palub 22.02.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides järgmist.

1) PA tunnistas 15.11.2023 otsusega kaebaja C-viisa kehtetuks, pärast mida puudus kaebajal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Seega tuli talle koostada ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Lahkumisettekirjutuses kohaldatakse välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks (VSS § 74 lg 1), kui lahkumiskohustus ei kuulu kohe sundtäitmisele. VSS § 74 lg-te 3 või 4 kohaldamiseks puudus alus. Kaebajale anti võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited

2(5)

3-23-2669 lahkumisettekirjutuse koostamise protsessis. Ta ei toonud välja ühtegi argumenti, miks oleks pidanud talle kohaldama sissesõidukeeldu lühemaks ajaks või jätma selle sootuks kohaldamata. 2) Kaebaja asus Eestis tööle, omamata selleks õiguslikku alust. Ta kasutas viisa saamiseks ära asjaolu, et tal elab Eestis onu. Töötamine ei olnud kooskõlas tema Eestisse saabumise eesmärgiga. Kaebaja ei märkinud viisa taotlemisel ära muid eesmärke. PPA vormikaamera salvestiselt nähtub, et kaebaja töötas, mitte ei olnud objektil enda väidetud eesmärgil. Kaebaja saabus Eestisse 11.11.2023 ja ta tabati objektil 15.11.2023. Sel hetkel töötas ta enda sõnade kohaselt teist päeva (salvestise 06:34). Kaebaja väitis tabamisel PPA-le, et tal on tööviisa (salvestise 05:58). Kaebaja eesmärk Eestisse saabumiseks oli töötamine. Kaebaja selgitused selles osas, miks ta Eestisse tuli, on muutunud. Kui 15.11.2023 küsitlusel selgitas kaebaja, et saabus Eestisse, et sõlmida lepingut Aleksandri-nimelise mehe ettevõttega (lisaks sellele, et oma onu külastada), siis kaebuses on juba selgitatud, et ta saabus Eestisse hoopis lisanõu ja praktilise abi saamise eesmärgil. Salvestiselt ilmneb, et kaebaja dokument oli tööandja käes (00:20), mistõttu on eluliselt usutav, et ta töötas objektil, vastasel juhul ei oleks mõistetav, miks ta oma dokumendi ära oli andnud. Salvestisega on üheselt tõendatud, et kaebaja töötas ehitusobjektil, kui PPA ametnikud saabusid. 3) 3-aastase sissesõidukeelu kohaldamine oli vajalik ja põhjendatud. Kaebaja on kasutanud Eestis elava onu olemasolu viisa saamiseks ning tema tegelik eesmärk Eestisse saabumiseks ei olnud sugulase külastamine. Seega on kaebaja ebasoovitav isik, kelle suhtes kohaldada tõkendit (VSS § 6 lg 1). Kui saabuda Eestisse ainuüksi sõprade ja sugulaste külastamise eesmärgil, ei saa välismaalane hakata Eestis tegutsema ärilisel vm eesmärgil. Kui kaebaja olnuks aus ning toonud välja ka teise(d) eesmärgid, saanuks Läti kontrollida ka muid asjaolusid ning otsustada viisa andmise üle tervikpilti omades, sest ilmselgelt olid kaebajal muud eesmärgid Eestisse saabumiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja ei vaidlusta Eesti Vabariigist lahkumise kohustust ning praeguseks on lahkumisettekirjutus ka täidetud. Asjas seisneb vaidlus üksnes selles, kas ettekirjutus on kaebajale kohaldatud sissesõidukeelu osas õiguspärane. Kaebaja on kohtumenetluses välja toonud, et ta ei teinud tegelikult tööd ehitusobjektil, kus ta tabati, vaid tuli üksnes proovima ja praktilist nõu saama selle kohta, kuidas paigaldatakse Chemix bituumenit otse kivile. Kaebaja peab 3-aastase sissesõidukeelu kohaldamist ebaproportsionaalseks, kuna tema onu põeb rasket haigust ja sissesõidukeelu tõttu ei saaks ta onu külastada.

VSS § 7 lg 2 kohaselt kohaldatakse lahkumisettekirjutuses vajaduse korral välismaalase suhtes sissesõidukeeldu. VSS § 74 lg-te 1 ja 3 järgi kohaldatakse vabatahtliku täitmise tähtajaga lahkumisettekirjutuses välismaalase suhtes sissesõidukeeldu 3 aastaks ettekirjutuse täitmise päevast arvates, kuid sissesõidukeeldu võidakse kohaldada ka lühemaks ajaks, kui kõiki tähtsust omavaid asjaolusid arvestades oleks 3-aastase tähtajaga sissesõidukeeld ebaproportsionaalne. VSS § 74 lg 4 võimaldab lisaks jätta sissesõidukeelu humaansetel kaalutlustel kohaldamata. 9. Sissesõidukeeld on viibimisaluse lõppemisel või lõpetamisel lahkumisettekirjutuse tegemisega kaasnev otsustus, mida tehes on

3(5)

3-23-2669 haldusorganil üldjuhul kaalutlusõigus. Keeld ja selle kestus peavad asjaolusid arvestades olema proportsionaalsed ning see eeldab isiku ärakuulamist. Kuna sissesõidukeelu kehtestamine on vastustaja kaalutlusotsus, on selle kohtulik kontroll HKMS § 158 lg 3 järgi piiratud. Vastava otsuse õiguspärasust tuleb hinnata ettekirjutuse tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

4(5)

3-23-2669 Kaebaja on tasunud kaebuselt riigilõivu kahel korral (29.11.2023 ja 18.12.2023) 20 eurot, kokku 40 eurot, kuid pole esitanud andmeid muude kulude kohta. Kuna kaebaja on tasunud riigilõivu 40 eurot, kuid tasuda tulnuks üksnes 20 eurot, tagastab kohus enamtasutud riigilõivu 20 eurot HKMS § 104 lg 5 p 1 alusel. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud (20 euro suurune riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.