Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Tiina Pappel 09.07.2024, Tartu 3-24-1872 Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks Tartu Halduskohtu 25.06.2024. a määrus X määruskaebus Kirjalik menetlus Taotluse esitaja Politsei- ja Piirivalveamet Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja X
RESOLUTSIOON
1.Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.06.2024. a määrus muutmata.
2.Jätta X taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
3.Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses X nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p-i 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) ametnikud tabasid 23.06.2024 Võru maakonnas Setomaa vallas Pattina külas Ulitinas kaks isikut, kellel puudusid seaduslikud viibimisalused Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks. Isikud ületasid 23.06.2024 kl 8.40-9.00 Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise ajutise kontrolljoone suunaga Venemaa Föderatsioonist Eesti Vabariiki. Puudutatud isik esitas suuliselt soovi taotleda rahvusvahelist kaitset.
2.PPA esitas 24.06.2024 Tartu Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, sest isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. Taotluse põhjendused: Puudutatud isiku näol on tegemist võimaliku Venemaa Föderatsiooni kodaniku (kodakondsust tõendavad dokumendid puuduvad) Xga. Isik on tuvastatud tema enda ütluste, Venemaa sisepassi ja juhiloa alusel. PPA-l ei olnud võimalik tuvastada isikut mõne muu dokumendi või tõendi alusel. Isik kinnitas, et ebaseaduslik piiriületus oli teadlik ja tahtlik tegevus. Isiku
käitumine ja ütlused kinnitavad, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. Väljaselgitamist vajab isiku kodumaalt lahkumise tegelik põhjus ja motiivid ning kaitse taotlemise asjaolud. X sõnade kohaselt oli riigist lahkumine spontaanne otsus, kuigi on seda pikemat aega planeerinud. Realiseerinud on vara ja üritanud liigutada raha Portugalis elavatele sugulastele. Lahkumise motiivina toob isik välja algatatud kriminaalmenetluse ja varade arestimise ning töölt eemaldamise. Kaasas ei ole tõendeid ega pabereid, mis tõendaksid probleeme ja vajadust kaitse järele. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseni. VRKS §-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Isiku käitumine annab aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib lahkuda Eestist või muudmoodi kõrvale hoida ja mitte olla kättesaadav ametivõimudele. PPA tugines põgenemisohu sisustamisel väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 68 p-le 8.
3.PPA täpsustas kohtuistungil, et tugineb ka VSS § 68 p-le 3.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 25.06.2024. a määrusega PPA taotluse ning andis loa X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.08.2024 (k.a). Määruse põhjendused: 1) Vajalik on täpsustada isiku kodakondsust. Ka on rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks vajalik välja selgitada täiendavaid asjaolusid, s.h isikul kodumaal esinevate ohtude ning tema tegelike eesmärkide osas. Lahkumise motiiviks toob isik välja algatatud kriminaalmenetluse ja varade arestimise ning töölt eemaldamise. Samas ei ole isikul kaasas mingeid tõendeid ega pabereid, mis tõendaksid probleeme ja vajadust kaitse järele. Olemasolev teave ei ole rahvusvahelise kaitse taotluse lahendamiseks piisav. Sellises olukorras on vältimatult vajalik täiendava teabe kogumine, mis on aeganõudev. PPA ei ole intervjuu ega muude toimingute tegemisega põhjendamatult viivitanud. VRKS § 181 lg-s 1 sätestatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise tähtaega ei ole ületatud. Põhjendatud on PPA kartus, et arvestades isiku ütlusi ning senist tegevust, ei pruugi isik teda kinni pidamata olla enam rahvusvahelise kaitse menetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks kättesaadav. Esinevad isiku kinnipidamist õigustavad VRKS § 361 lg-s 2 sätestatud alused ning VSS §-s 68 nimetatud põgenemisohu tunnused. 2) Puudub veendumus, et VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed täidaks isiku puhul eesmärki samaväärselt kinnipidamisega. Isikul puuduvad dokumendid, mida võiks hoiule võtta ning elukoht, kus elamiseks kohustamiseks või kust regulaarselt registreerimisele ilmumiseks teda kohustada saaks (p-d 1, 2 ja 4). Tõenäoline on, et kui isik on kasutanud ebaseaduslikke vahendeid Euroopa Liitu tulemiseks, ei pruugi ta vabaduses olla PPA-le enda taotluse menetlemiseks kättesaadav ja võib hakata ennast varjama. Isikuga seotud asjaolude põhjal on usutav, et ta ei jääks kinnipidamiskeskusest vabastamise korral ootama ära menetluse tulemust, vaid lahkuks Eestist mujale Euroopasse (nt on ta eelnevalt liigutanud raha oma Portugalis elavatele sugulastele). Isiku puhul ei ole ilmnenud asjaolusid, s.h tema terviseseisundiga seoses, mis annaks alust pidada tema kinnipidamiskeskusesse paigutamist ebaproportsionaalseks. Valitud abinõu ei ülemäärane, sest leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.X esitas 01.07.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.06.2024. a määruse peale ning ta palub end vabastada kinnipidamiskeskusest ja lubada tal viibida majutuskeskuses. Määruskaebuse põhjendused: Piiriületuse eesmärgiks oli paluda rahvusvahelist poliitilist varjupaika Eestis. Isiku paigutamine kinnipidamiskeskusesse ei ole proportsionaalne, s.h seoses terviseseisundiga. Tal on raske onkoloogiline haigus, mida tõendavad tõend III grupi invaliidsuse kohta ja korduvate operatsioonide tulemused, s.h vasaku rinna eemaldamine. Ebakorrektne on määruses välja toodud fakt, et ta kandis rahasid Portugali, kuna ta ei ole seda teinud.
6.X esitas 03.07.2024. a taotluse, milles ta palus arutada asja tema juuresolekul.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lg 4 lausest 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades eeltoodut ja puudutatud isiku määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et puudutatud isik taotleb Tartu Halduskohtu 25.06.2024. a määruse tühistamist.
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohus on 25.06.2024. a määruses piisaval määral põhjendanud, miks PPA taotluses nimetatud isiku kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud VRKS § 361 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud alustel, mille kohaselt on lubatud rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku kodakondsuse kontrollimiseks ja väljaselgitamiseks ning taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Ringkonnakohtu hinnangul märkis halduskohus asjakohaselt, et rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on vajalik selgitada täiendavalt asjaolusid, s.h isiku kodumaal esinevate ohtude ja tema tegelike eesmärkide osas. Isikul ei ole kaasas mingeid tõendeid ega pabereid, mis tõendaksid probleeme ja vajadust kaitse järele. Ka määruskaebuses ei ole isik viidanud sellekohaste tõendite olemasolule, märkides üksnes, et piiriületuse eesmärgiks oli paluda rahvusvahelist poliitilist varjupaika Eestis.
10.Kohtupraktikas on sedastatud, et esmakordse kinnipidamiskeskusesse paigutamise taotluse ja antud loa puhul kinnipidamise aluseks olevate asjaolude tõendatuse nõuded ei saa olla alati nii kõrged kui võimalike järgnevate taotluste ja lubade puhul, sest esmakordsel loa taotlemisel tuleb sageli tegutseda kasutades piiratud aega ning vallates piiratud, puudulikku ja kontrollimata informatsiooni. Tegemist on prognoosotsusega – seda nii kinnipidamise võimaliku kestuse kui ka isikust lähtuvate ohtude osas, kui viimasega põhjendatakse kinnipidamist (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 14). Seega põgenemise ohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mille aluseks on nii objektiivsed asjaolud kui ka menetleva asutuse subjektiivne hinnang. Halduskohus põhjendas määruses, miks ta nõustub PPA-ga põgenemisohu olemasolu osas. Määruskaebuses toodud väited seonduvalt isiku terviseseisundiga ja rahade ülekandmise teemaga ei anna alust põgenemise ohtu ümber hinnata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebuse esitaja ümber lükanud halduskohtu seisukohta põgenemisohu esinemise kohta. Seega on isiku kinnipidamine õiguspärane.
11.Kohtupraktikas on ka sedastatud, et põgenemise ohu tuvastamisel ei suuda põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusesse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemise ohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18). Kinnipidamiskeskusesse paigutamine aitab tagada, et isik ei lahkuks Eestist rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse kestel. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitaja kinnipidamine ja tema paigutamine kinnipidamiskeskusesse käesolevas asjas nii kohane kui ka proportsionaalne meede.
12.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.06.2024. a määruse muutmata.
13.X 03.07.2024. a taotlust arutada asja tema juuresolekul tõlgendab ringkonnakohus taotlusena kohtuistungi korraldamiseks määruskaebuse läbivaatamisel. HKMS § 210 lg 4 lause 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ühtegi põhjust asjas kohtuistungi korraldamiseks. Eeltoodust tulenevalt jääb taotlus kohtuistungi korraldamiseks rahuldamata.
14.Lähtudes VRKS § 13 lg-st 1, mis sätestab, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud, asendab ringkonnakohus käesolevas määruses selle avaldamisel määruskaebuse esitaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.