Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
24.jaanuaril 2017, Võru kohtumaja
Hagi ese
Suomen Luottovalvonta OY hagi I. D. võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
1 472, 46 eurot
Pooled ja nende esindajad
Hageja Suomen Luottovalvonta OY, registrikood 2400904-2, asukoht Helsinki PL 311, 00181; lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann, Viru Platsi Õigusbüroo OÜ, e-post:[email protected]; Kostja I. D. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxx maakond; tegelik viibimiskoht teadmata.
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
2-16-119905 vastu
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Suomen Luottovalvonta OY hagi I. D. vastu osaliselt.
2.Välja mõista I. D. `lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks 1 256, 44 eurot; millest tagastamata põhivõlgnevus on 637,49 eurot; intress 63,25 eurot; võla sissenõudmiseks kantud kulu 20 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 535, 70 eurot.
3.Välja mõista I. D. `lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks viivis 27% aastas tasumata põhinõudelt alates 24.01.2017 kuni põhinõude, so 637,49 euro tasumiseni, kusjuures viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 535,70 eurot ei tohi ületada põhinõude 637, 49 euro suurust.
Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmiseks kantud kulu 43, 90 euro väljamõistmise nõudes.
5.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud 97 % ulatuses I. D. `lt kanda ja 3 % ulatuses Suomen Luottovalvonta OY kanda.
7.Välja mõista I. D. `lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks menetluskulu summas 281, 30 eurot.
8.Välja mõista I. D. `lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 281, 30 eurot. Edasikaebamise kord Suomen Luottovalvonta OY võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I. D. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1, 2). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,
TEHTUD JÄRELDUSED
1.Suomen Luottovalvonta OY esitas Tartu Maakohtusse hagi I. D. vastu, milles esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid Kaupmehe Järelmaks OÜ ja I. D. 07.05.2013 järelmaksulepingu nr 1307287/96ta, mille alusel omandas Kostja arvuti HP Envy 4-1020sn. Järelmaksusummaks oli lepingu järgi 637, 49 eurot ja lepingujärgseks intressimääraks 29,5306 % aasta kohta. Kostja kohustus tasuma järelmaksusumma ja intressi osamaksete kaupa vastavalt lepingus olevale maksegraafikule. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu ütles Kaupmehe Järelmaks OÜ 18.09.2013 lepingu kostjaga üles. Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas 07.07.2015 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga lepingust tuleneva nõude kostja vastu Suomen Luottovalvonta OY’le. Lepingu üldtingimuste p 7.1 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidisumma tagasimaksega viivitamisel tasuma viivist lepingujärgse krediidiintressiga võrdses määras, mis lepingu p 2.1 kohaselt on 27% aastas.
2 (5)
Hageja arvestab viivist perioodi eest 18.09.2013 kuni 28.10.2016 summas 535,70 eurot. Hageja taotleb välja mõista kostjalt võlgnevus 1300, 34 eurot; millest tagastamata järelmaksusumma 637,49 eurot; intressivõlgnevus 63,25 eurot; viivised 535,70 eurot ja võla sissenõudmiseks kantud kulud 63, 90 eurot. Samuti taotleb välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt summas 637,49 eurot viivisemääraga 27% aastas alates otsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni.
2.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale avalikult kätte toimetatud avaldamisega väljaandes Avalikud Teadaanded 02.11.2016. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
3.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa, põhjendab hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude kindlaksmääramist. Esialgne võlausaldaja on kostjaga järelmaksulepingu sõlmimisel tegutsenud oma majandustegevuse raames ja asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandusvõi kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 436 lg 7 ja TsMS § 438 lg 1 on kohtul kohustus tarbija vastu esitatud nõude puhul kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ei ole ise sellele tuginenud. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kohtu hinnangul tuleb kostja ja Kaupmehe Järelmaks OÜ vahel 07.05.2013 sõlmitud järelmaksuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol on tegemist tüüptingimustega. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimiseviisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 3 (5)
4.Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63, 90 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on Kaupmehe Järelmaks OÜ poolt kostjale saadetud võla sissenõudmisega seotud meeldetuletuskirjade (3 tk: 26.06.2013, 18.07.2013, 27.08.2013) ja lepingu ülesütlemise teate (18.09.2013) kulu, mille tasumist nõuab hageja lepingu alusel vastavalt Kaupmehe Järelmaks OÜ hinnakirjale. Kohus leiab, et lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Tarbijakrediidilepingu nr 1307287/96ta üldtingimuste p 7.5 kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hagiavaldusest p-st 2.4.1 ja kohtule esitatud hinnakirjast nähtub, et meeldetuletuskiri maksab 12,78 eurot ja teade lepingu ülesütlemisest maksab 25,56 eurot. Kohtu hinnangul peab hinnakirjas kindlaksmääratud tasu suurus mõistlikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus on ebamõistlikult suur, seejuures arvestades kulu tööajale ja tööjõule ning asjaolu, et kirjade, teadete näol on tegemist sisuliselt tüüpkirjadega. Kohtu hinnangul on sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üldtingimuste p-st 7.5 ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus 5 eurot. Kohus on sissenõudekulude hindamisel aluseks võtnud ka alates 01.10.2015 kehtima hakanud VÕS § 1132 lg 1, mille kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kostjalt välja võla sissenõudmiseks kantud kuluna 20 eurot (4x5 eurot). Ülejäänud 43, 90 euro osas jätab kohus nõude rahuldamata.
5.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt 1 256, 44 euro ulatuses, millest tagastamata põhivõlgnevus 637,49 eurot; intress 63,25 eurot, võla sissenõudmisega kantud kulu 20 eurot; sissenõutavaks muutunud viivis 535,70 eurot. TsMS § 367 alusel alates kohtuotsuse tegemise päevast, so 24.01.2017 tasumata põhinõudelt viivis 27% aastas kuni põhinõude, so 637,49 euro tasumiseni, kusjuures kohus peab mõistlikuks piirata, et viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega 535,70 eurot ei tohi ületada põhinõude 637, 49 euro suurust. Võla sissenõudmiseks kantud kulu 43, 90 euro väljamõistmise osas tuleb jätta hagi rahuldamata.
6.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
MENETLUSKULUD
7.Kohus jaotab menetluskulud tulenevalt TsMS § 163 lg 1 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et hagiavalduse järgi on hagihind 1472, 46 eurot, aga kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 1 428, 56 eurot, jätab kohus menetluskulud 97 % ulatuses kostja ning 3% ulatuses hageja kanda. Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv hagiavalduse esitamisel 200 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 225 eurot (ilma käibemaksuta, tunnihinnaga 90 eurot).
4 (5)
TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 200 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaks hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Antud hagi näol on tegemist hagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud õiguslikku vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 90 eurot. Seega on põhjendatud hageja menetluskulude suuruseks 290 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 281, 30 eurot. Hageja taotlusel tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 281, 30 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja ega taotlenud menetluskulude hüvitamist hagejalt. Seega ei määra kohus kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.