lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1866/3

Rahvastik › Kodakondsus

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 26.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1866/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Rahvastik › Kodakondsus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
966
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus Ragne Piir

Määruse tegemise aeg ja koht

26.06.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1866

Haldusasi

Xi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 14.06.2024 kirjale nr 15.2-15/1158-1

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Kaebuse tagastamine

Tagastada kaebus selle esitajale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1.X esitas 04.01.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras.
2.PPA 14.06.2024 kirjas nr 15.2-15/1158-1 selgitati taotlejale, et selleks, et kaaluda erandina Eesti kodakondsuse andmist, peavad kõik kohustused riigi ees olema täidetud, karistused kustunud ning kantud karistusregistri arhiivi. Vabariigi Valitsus peab kodakondsuse erandina andmise otsustamisel olema veendunud, et taotleja on õiguskuulekas. Kuivõrd taotlejal on kaks kehtivat väärtegu ja tema karistatus ei ole kustunud, ei pea PPA praegu võimalikuks esitada Eesti kodakondsuse saamise taotlust Vabariigi Valitsusele erandina andmise otsustamiseks ning peab põhjendatuks pikendada taotluse menetlemise tähtaega. Kuna taotleja ei ole 11.06.2016 väärteo eest mõistetud rahatrahvi tasunud, ei ole teada, millal see karistus kustub ja väärteo andmed karistusregistri arhiivi kantakse. Eeltoodust tulenevalt pikendab PPA taotluse menetlemise tähtaega kuni 14.07.2025. Kui taotleja väärteokaristused on kustunud ja ta ei pane toime uusi õigusrikkumisi, esitab PPA taotluse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks. PPA andis taotlejale võimaluse kõnealuses asjas esitada oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 14.07.2024.

Sarnased lahendid

Rahvastik
  • 06.07.20263-26-1127/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-25-2126/93Riigikohtu halduskolleegium
  • 02.07.20263-26-1026/46Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3298/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-24-3396/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1162/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
3.X esitas 22.06.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 14.06.2024 kirja 15.215/11581 peale. Kaebuse kohaselt tõendab menetlus nr a-aa-aaaa, et kaebaja ei pannud kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja on täitnud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ning kohustused. Viimased kuusteist aastat pole kaebaja tahtlikke kuritegusid toime pannud.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib kaebuse selle esitajale tagastada kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
5.Kaebus on esitatud seoses PPA tegevusega kaebaja esitatud Eesti kodakondsuse saamise taotluse menetlemisel. Kohtule nähtuvalt tugineb kaebus PPA 14.06.2024 kirjale, millega pikendati kaebaja Eesti kodakondsuse saamise taotluse menetlemise tähtaega kuni 14.07.2025. PPA selgitas, et erandina Eesti kodakondsuse andmise kaalumiseks peavad taotlejal kõik kohustused riigi ees olema täidetud, karistused kustunud ning kantud karistusregistri arhiivi. Kuivõrd kaebajal on kaks kehtivat väärtegu ja tema karistatus ei ole kustunud (sh pole kõikide väärtegude andmed karistusregistri arhiivi kantud), ei pidanud PPA võimalikuks taotlust Vabariigi Valitsusele kodakondsuse andmise üle otsustamiseks veel esitada ja pidas põhjendatuks pikendada taotluse menetlemise tähtaega. Kaebajale anti muu hulgas võimalus esitada selles osas PPA-le oma arvamus ja vastuväited hiljemalt 14.07.2024.
6.PPA 14.06.2024 kirja näol on tegemist menetlustoiminguga kaebaja Eesti kodakondsuse saamise taotluse menetluses. Sellega ei ole ei ole määratud kindlaks menetluses tehtava sisulise otsustuse lõpptulemust, vaid pikendatud taotluse menetlemise tähtaega. Eesti kodakondsuse andmise üle otsustab Vabariigi Valitsus, kellele PPA reeglina edastab Eesti kodakondsuse saamise taotluse koos põhjendatud ettepanekuga Eesti kodakondsuse andmise otsustamiseks kuue kuu jooksul taotluse registreerimisest ja menetlusse võtmisest arvates. Praegusel juhul tuvastas PPA, et kaebaja puhul ei ole täidetud eeldused erandina Eesti kodakondsuse andmise kaalumiseks (kaebajal on väärteokaristused, mis pole kustunud ega karistusregistri arhiivi kantud) ega pidanud seetõttu veel põhjendatuks kaebaja taotlust lõppotsuse tegemiseks Vabariigi Valitsusele edastada. PPA pole seejuures võtnud seisukohta selles osas, kas kaebajale Eesti kodakondsuse andmine oleks hiljem põhjendatud või mitte.
7.Kui isik soovib tegelikult õiguskaitset menetluse eeldatava lõpptulemuse vastu, tuleb reeglina lõpptulemus ära oodata (nt Riigikohtu 19.03.2014 otsus nr 3-3-1-73-13, p 15; 08.10.2012 määrus nr 3-3-1-30-12, p 11). Halduskohus sekkub haldusmenetlusse ennetavalt üksnes seaduses sätestatud erandlikel juhtudel ning reeglina kontrollib halduskohus halduse tegevuse lõpptulemuse (haldusakti või toimingu) õiguspärasust tagantjärele. Sel eesmärgil on HKMS-s sätestatud kaebeõiguse piirangud menetlustoimingute vaidlustamiseks. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohtupraktika järgi on menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine lubatav vaid erandlikel juhtudel: kui menetlustoiming rikub isiku õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest, või kui menetluses on tehtud sedavõrd oluline ja ilmne viga, et juba menetluse käigus on võimalik jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane (nt Riigikohtu 21.06.2010 otsus nr 3-3-1-39-10, p 21; 17.11.2011 määrus nr 3-3-164-11, p 9).
8.Kohtu hinnangul ei ole HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud tingimused menetlustoimingu iseseisvaks vaidlustamiseks täidetud. Kaebaja ei ole ka ise põhjendanud, miks on praegusel juhul vajalik PPA 14.06.2024 kirja vaidlustada. Kaebaja väidetest, sh viitest menetlusele nr a-aa-aaaa, ei ole kuidagi välja loetav see, et menetlustähtaja pikendamine iseseisvalt mingil viisil kaebaja subjektiivseid õigusi rikuks või tooks vältimatult kaasa Vabariigi Valitsuse poolt kodakondsuse andmisest keeldumise. Praegusel juhul on taotluse menetlemise tähtaega pikendatud sisuliselt

2(3)

selleks, et tekiks üldse võimalus kaebajale erandina Eesti kodakondsuse andmist kaaluda. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas kaebaja taotluse kiirem menetlemine (st menetlustähtaja pikendamise asemel taotluse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks edastamine) oleks kaebaja õiguste kaitse seisukohast soodsam. Kui kaebaja hinnangul on PPA ilmselgelt meelevaldselt pikendanud tema taotluse menetlemise tähtaega ja tema arvates tuleks taotlus koheselt edastada otsuse tegemiseks Vabariigi Valitsusele, on tal võimalus oma põhistatud vastuväited esitada vaidlusaluses kirjas määratud tähtajaks (s.o hiljemalt 14.07.2024) PPA-le. Sellisel juhul saab PPA vajadusel uuesti kaaluda menetlustähtaja pikendamise vajalikkuse üle, arvestades muu hulgas kaebaja poolt esile toodud asjaolusid.

9.Kokkuvõttes ei saa halduskohus sekkuda ennetavalt ilma kaaluka vajaduseta haldusmenetlusse ega hakata haldusorganile ettekirjutusi tegema. Halduskohtu ülesanne on teostada haldusmenetluse üle järelkontrolli. Kui PPA edastab kaebaja taotluse otsuse tegemiseks Vabariigi Valitsusele ja viimane teeb kaebaja taotluse suhtes negatiivse otsuse, saab kaebaja oma õiguste kaitseks halduskohtus vaidlustada selle konkreetse haldusakti.
10.Kuna menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole praegusel juhul täidetud, tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
11.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti seadusega ettenähtud korras kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 24.06.20263-26-1875/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 24.06.20263-26-1878/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja