Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number
2-15-111976
Tsiviilasi
XXXXAS-i hagi XXXX OÜ vastu võla saamiseks Hagihind 5 464,98 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja XXXXAS (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Krista Arraste (OÜ Julianuse Õigusbüroo, esindajad A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski (Kotka 3-70, 13914 Tallinn, e-post [email protected]) Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Välja mõista XXXX OÜ-lt põhinõue 4 562,50 (neli tuhat viissada kuuskümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot ja viivis 1 073,26 (üks tuhat seitsekümmend kolm eurot ja 26 senti) eurot XXXXAS-i kasuks.
3.Välja mõista XXXX OÜ-lt viivis põhinõudelt (4 562,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni XXXXAS-i kasuks. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud 100% ulatuses XXXX OÜ kanda.
Välja mõista XXXX OÜ-lt menetluskulud 837 (kaheksasada kolmkümmend seitse) eurot XXXXAS-i kasuks.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXX OÜ-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses XXXXAS-i kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
2-15-111976 jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.28.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja äriruumi üürilepingu nr 42 M (edaspidi ka üürileping nr 42 M), millega hageja andis kostja kasutusse hoone asukohaga XXXX, Maardu ning mille otstarve oli laopinna kasutamine. Kostja kohustus tasuma üüri 2 247 krooni kuus, millele lisandus käibemaks (tl 36-38).
2.12.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja Lisa 28.02.2007 üürilepingu juurde, mille kohaselt kinnitasid pooled, et üüripinnaks oli XXXX, Maardu asuv hoone suurusega 64,2m2 ning et pärast Lisa allkirjastamist kohustus kostja tasuma üüri 144 eurot kuus, millele lisandus käibemaks 28,80 eurot ehk kokku 172,80 eurot kuus (tl 39).
3.25.01.2013 sõlmisid pooled üürilepingu nr 42 M muudatuse, mille punktiga 1 muudeti üüripinda alates 01.01.2013 ja uueks üüripinna suuruseks oli 96 m2. Lisaks kohustus kostja alates 01.01.2013 tasuma üüri 216 eurot kuus, millele lisandus käibemaks (tl 40).
4.Hageja esitas kostjale perioodil 10.05.2013-17.10.2014 üüriarveid kogusummas 4 665,60 eurot käibemaksuga (tl 41-58). Hageja nõue ja põhjendused
5.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 4 562,50 eurot, viivise 535,20 eurot, viivised põhinõudelt (4 562,50 eurolt) 0,022% päevas alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni, menetluskulud ja viivise menetluskuludelt. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76, § 82, § 100, § 101 lg 1 p 6, § 271.
6.Hageja märgib, et: • kostja on jätnud tasumata üüriarved alates 10.05.2013 kuni 17.10.2014 summas 4 562,50 eurot; • kostja ei ole mõistliku aja jooksul esitanud arvetele vastuväiteid; • kostja vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata; • ei vasta tõele kostja väide, et üüripinda suurendati koridori arvelt ja et kostja pöördus vastava vastuväitega hageja poole. Tegemist on laopinna/angaariga, kus koridorid puuduvad; • tõele ei vasta kostja väide laoruumide lukuvahetuse kohta; • hageja ei ole laohoones remonti teostanud. Viimati teostati remonti ENSV ajal; • kostja poolt laohoonesse jäetud kummist materjalide koristamine ja utiliseerimine laohoonest tähendaks hagejale täiendavat kulu, mille kandmise kohustus ei lasu hagejal; • hageja on palunud kostjal korduvalt materjalid lauhoonest ära viia, kuid kostja ei ole seda senini teinud.
Kostja vastuväited
7.Kostja tunnistab hagi osaliselt.
2-15-111976
8.Kostja märgib, et: • hageja nõue on liialdatud ja esitatud faktilisi asjaolusid arvestamata; • kasutatava laopinna suurendamine toimus koridori arvelt, mida ei olnud kostjal võimalik kasutada ning kostja teavitas sellest viivitamata hagejat; • hageja vahetas lukud ning kostja ei saanud mõne aja jooksul (4 kuud) kasutada ladu ning sisenes oma lattu teise üürniku võtmete abil; • 2013 märtsist septembrini teostati laos remonti, mille tõttu ei saanud kostja ladu kasutada; • laos on ehitusmaterjalid väärtusega 8 000 eurot. Kohtuotsuse põhjendus
9.Kohus lahendab antud asja tulenevalt TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1 lihtsustatud kirjeldava osaga. Lihtsustatud kirjeldava osaga tehtud kohtuotsuse täiendamist ei saa mistahes asjaoludel nõuda. Kohus lahendab asja poolte nõusolekul juhinduvalt TsMS § 403 kirjalikus menetluses.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud neid kogumis on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.
11.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
12.Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
13.Kohus on tuvastanud ning puudub vaidlus, et 28.02.2007 sõlmisid hageja ja kostja äriruumi üürilepingu nr 42 M, millega hageja andis kostja kasutusse hoone asukohaga XXXX, Maardu, mille otstarve oli laopinna kasutamine. Kostja kohustus tasuma üüri 2 247 krooni kuus, millele lisandus käibemaks (tl 36-38). 12.06.2012 sõlmisid hageja ja kostja Lisa 28.02.2007 üürilepingu juurde, mille kohaselt kinnitasid pooled, et üüripinnaks oli XXXX, Maardu asuv hoone suurusega 64,2m2 ning et pärast Lisa allkirjastamist kohustus kostja tasuma üüri 144 eurot kuus, millele lisandus käibemaks 28,80 eurot ehk kokku 172,80 eurot kuus (tl 39). 25.01.2013 sõlmisid pooled üürilepingu nr 42 M muudatuse, mille punktiga 1 muudeti üüripinda alates 01.01.2013 ja uueks üüripinna suuruseks oli 96 m2. Lisaks kohustus kostja alates 01.01.2013 tasuma üüri 216 eurot kuus, millele lisandus käibemaks (tl 40). Hageja esitas kostjale perioodil 10.05.2013-17.10.2014 üüriarveid kogusummas 4 665,60 eurot (tl 41-58).
14.Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et alates 01.01.2013 pidi kostja tasuma üüri 216 eurot kuus, millele lisandus käibemaks, ehk 259,20 eurot kuus. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud perioodil 10.05.2013-17.10.2014 esitatud üüriarveid (tl 41-58) suuremas ulatuses kui hageja poolt hagis näidatud (tl 27), so rohkem kui 103,10 eurot. Kohus
2-15-111976 leiab, et kostja vastuväited hagile on paljasõnalised ja tõendamata. Tõendatud ei ole, et kostjal ei olnud võimalik hagejast tulenevatel põhjustel üüripinda kasutada. Asjas ei oma tähendust, et väidetavalt asub üüripinnal kostja ehitusmaterjali 8 000 euro väärtuses. See ei vabasta kostjat üüri tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata üüri summas 4 562,50 eurot.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Hageja on arvestanud arvete tasumisega viivist alates iga arve maksetähtpäevast kuni hagi esitamiseni seadusjärgse viivisemäära alusel kogusummas 535,20 eurot (tl 28). Kohus leiab, et hageja on õigustatult arvestanud viivist. Kostja, olles üüri tasumise kohustusega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega, mis tulenes seadusest.
17.Hageja on lisaks palunud kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt 0,022% päevas, so seadusjärgse viivisemäära alusel alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni. Eeltoodu tõttu mõistab kohus viivise välja kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindla summana ning edasi viivise protsendina. Hagi on esitatud 06.08.2015. Seadusjärgne viivisemäär oli ajavahemikus 07.08.2015-30.06.2016 aastas 8,05% ja alates 01.07.2016 on olnud see 8% aastas. Alates 07.08.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni, so 24.01.2017 (v.a) lisandub viivis 536 päeva eest summas 538,06 eurot, so (8,05/365/100x4562,50x329)+(8/365/4562,50x207). Seega kuulub kohtuotsuse tegemise seisuga kostjalt väljamõistmisele kokku viivis 1 073,26 eurot, so 535,20+538,06 ja edasi viivis põhinõuetelt (4 562,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni.
18.Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude 4 562,50 eurot, viivise 1 073,26 eurot ja viivise põhinõuetelt (4 562,50 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 24.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud
19.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud 100% ulatuses kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
21.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 kohaselt muuhulgas menetlusosaliste esindajate kulud.
22.Hageja esitas 02.02.2016 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas 837 eurot, millest 412 eurot on õigusabikulud ja 425 eurot on riigilõiv. Hageja lepingulisel esindajal kulus käesolevas asjas tehtud toimingutele kokku 5,9 tundi tunnitasuga 20 eurot ja 80 eurot käibemaksuta (tl 90). Lisaks palub hageja välja mõista viivise menetluskuludelt. Kostjad vastuväiteid ei esitanud.
2-15-111976
23.Kohus märgib, et riigilõivu tasumine nähtub toimikust (tl 2 ja 61). Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Arvestades käesoleva vaidluse keerukust ja esitatud menetlusdokumente on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu 412 eurot põhjendatud ja vajalik. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kogusummas 837 eurot, so 425+412.
24.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.