2-16-106212/5 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-16-106212 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank - EE062200221059223099, Danske Bank - EE513300333522160001, Nordea Bank - EE221700017003510302. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 2014. a detsembrikuust kasutas XXXX (kostja) üürnikuna XXXXle (hageja) kuuluvat eluruumi aadressil XXXX. 17.02.2016 ütles hageja üürilepingu üles ja kostja vabastas eluruumi 18.02.2016. Kokkulepitud üür oli summas 200 eurot ning antud asjaolu nähtub mh ka kostja ülekannete summadest. Kostja on omaks võtnud ja aktsepteerinud üürihinda 200 eurot kuus, millele lisanduvad kõrvalkuludena korteriühistu kommunaal- ning elektriarve. Üürilepingu sõlmimist kinnitab mh e-posti toimunud kirjavahetus, millises kostja kinnitab ja võtab omaks võlgnevuse hageja ees, lubades selle esimesel võimalusel ära tasuda. Kostja kasutas eluruumi perioodil detsember 2014 kuni 18.02.2016. Seega kokku 14 kuud ja 18 päeva. Antud perioodile vastav üürisumma on 2924,14 eurot. Kostja on tasunud kokku 1220 eurot. Seega on kostjal üürivõlgnevus summas 1704,14 eurot. Lisaks eeltoodule on kostja jätnud tasumata eluruumi kasutamise perioodi eest kommunaalarvetest tulenevad kõrvalkulud summas 380,46 eurot ja elektriarved summas 674,39 eurot. Kohtu selgitused TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi 2. lõike järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

2-16-106212 Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 88,10 eurot, hagimenetluses tasutud riigilõiv 186,90 eurot ja õigusabikulud 780 eurot (s.o 6 tundi x tunnihind 130 eurot), mille lisandub käibemaks 20%, kokku seega summas 936 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja 22.11.2016 kohtule esitatud menetluskulude avalduse koostamise eest menetluskulude väljamõistmine kostjalt. Kohus juhib tähelepanu, et Riigikohus on oma 11.11.2014 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-77-14 (p 12) leidnud, et põhjendamatu on panna menetlusosalisele kohustust hüvitada teisele poolele menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulusid. Riigikohtu hinnangul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleval juhul hageja lepingulise esindaja 22.11.2016 õigusabi toimingu, s.o avalduse koostamine ja edastamine, eest hageja menetluskulu kostjalt osaliselt (st milles see sisaldab menetlusekulude kindlaksmääramise avalduse koostamist) välja mõistmata. Kohtu hinnangul on seetõttu (22.11.2016) toimingu ajakulu põhjendatud üksnes 10 minuti ulatuses. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud 22.11.2016 toimingu eest kokku 21,67 eurot (s.o 10 minutit x tunnihind 130 eurot), käibemaksuga summas 26 eurot. Arvestades eeltoodut on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 671,68 eurot (s.o 86,67 + 32,50 + 21,67 + 498,33 + 10,84 + 21,67), millele lisandub käibemaks 20%, kõik kokku seega summas 806,02 eurot. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 806,02 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Lähtudes TsMS § 317 lg 1 p-dest 1 ja 2 ning lg-st 3, tuleb käesolev otsus kostjale avalikult kätte toimetada.