Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 27.11.2023 otsuse nr P72023-1275920 osaliselt (jaanuari 2023 ema vanemahüvitise arvutamise osas) ning 12.01.2024 vaideotsuse nr 5.23/41531-3 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes Kaebaja X Vastustaja Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle Magnus
Menetlusosalised
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
SELGITUSED
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 04.07.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184).
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). HKMS § 52 lg 1 kohaselt tuleb avaldus sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Sekretäril saata kohtuotsus menetlusosalistele (esindajate kaudu).
1.Sotsiaalkindlustusameti (SKA) 19.10.2023 otsusega nr P7-2023-876786 määrati Xile alates 28.10.2023 – 10.01.2024 ema vanemahüvitis. Otsuse kohaselt vanemahüvitise suuruse arvutamise alusperiood on 01.03.2022 – 28.02.2023. Sotsiaalmaksu suurus alusperioodil on 1245,62 eurot. Teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töötamise perioodid on 01.03.2022 – 31.05.2022 ja 01.07.2022 – 31.12.2023. Arvestatud kalendrikuude arv 12. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on 1290,01 eurot. Vanemahüvitise määramise aluseks olev kuumäär on 1290,01 eurot. Hüvitise ühe päeva suurus on 43,00 (bruto) eurot.
2.X esitas 15.11.2023 vaide SKA 19.10.2023 otsusele nr P7-2023-876786.
3.SKA 27.11.2023 otsusega nr P7-2023-1275920 määrati Xile alates 01.11.2023 – 10.01.2024 ema vanemahüvitis. Otsuse kohaselt on vanemahüvitise suuruse arvutamise alusperiood 01.03.2022 – 28.02.2023, sotsiaalmaksu suurus alusperioodil on 1228,50 eurot, teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töötamise periood on 01.03.2022 – 05.01.2023, ühe kalendrikuu keskmine tulu on 1919,20 (bruto) eurot ning vanemahüvitise määramise aluseks olev kuumäär on 1919,20 (bruto) eurot. Arvestatud kalendrikuude arv on 12. Hüvitise ühe päeva suuruseks on 63,97 (bruto) eurot. Lisaks märgiti, et perioodi 28.10.2023 – 31.10.2023 eest makstakse vaide esitajale lisahüvitis välja novembris 2023. SKA edastas 30.11.2023 Xile info, et tema vaie on rahuldatud osas, mis puudutab vanemahüvitise alusperioodil juunis 2022 töötamist.
4.X teatas 04.12.2023 pöördumises, et soovib jaanuarikuu 2023. a osas vaidemenetluse jätkamist.
5.SKA 12.01.2024 vaideotsusega nr 5.2-3/41531-3 jäeti Xi vaie jaanuarikuu 2023. a ema vanemahüvitise arvutamise alusandmete muutmise osas rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised. Vanemahüvitise arvutamine toimub perehüvitise seaduse (PHS) alusel. Vanemahüvitise arvutamisel võeti aluseks ajavahemik 01.03.2022-28.02.2023. X töötas Soome Vabariigis 01.03.2022-05.01.2023 ning Eestis 09.01.2023-28.02.2023. X sai Eestis tulu 2023. aasta jaanuaris 1622,73 eurot ning veebruaris 2100 eurot. Seega on vanemahüvitise arvestusperioodi 2023. aasta jaanuari ja veebruari ühe kuu Eesti keskmine tulu 1892,91 eurot (PHS § 39 lg-d 1, 2 ja 5; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 883/2004 lisa XI lause 1). Keskmiselt makstud sotsiaalmaksu all mõistetakse kuu keskmist, mitte päeva kohta makstud keskmist sotsiaalmaksu. Seega võetakse aluseks kuu keskmine Eestis sotsiaalmaksuga maksutatav tulu. Keskmiselt makstud sotsiaalmaksu all ei mõelda selle tulu säilimist, mis inimese töökoha palk on, vaid keskmine tulu arvutatakse keskmise sotsiaalmaksu järgi kuupõhiselt. Inimesel võivad arvestuse aluseks olevas kuus (ühes kuus) olla erinevad tegevused ja töötuna olemise perioodid, aga keskmine arvutatakse kogu kuu vaates. Kuna Eestis on keskmise tulu arvutamine kuupõhine, siis jaanuari ja veebruari Eesti keskmise kuu tulu alusel laiendatakse seda ülejäänud arvestusperioodi kalendrikuudele, mil isik töötas Soomes ning jaanuaris viie päevast töötamise perioodi Soomes ei arvestata. Ehk siis SKA loeb Soomes viie päeva töötamist 2023. a jaanuarikuusse ja laiendab Eesti jaanuarikuu keskmist sotsiaalmaksuga maksustatud tulu Soome töötamise perioodile. Seega on kuu vaates kaetud ka Soomes töötamise päevad (01.01.2023 – 05.01.2023) ja mittetöötamise päevad (06.01.2023 – 08.01.2023) Eesti jaanuarikuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tuluga. Määruse nr 883/2004 lisa XI lause 1 näeb ette, et lähtutakse Eestis keskmiselt makstud sotsiaalmaksust. Eelnimetatud määrust tõlgendades koos PHS § 39 lg-tes 1, 2 ja 5 sätestatuga mõistetakse keskmiselt makstud sotsiaalmaksu all kuu keskmist, mitte päeva kohta makstud keskmist sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
2(7)
3-24-283
SKA rahuldas jooksvalt vaide esitaja vaide 2022. a juunikuu osas. Vaide esitaja ema vanemahüvitise maksmiseks tehti uus otsus 27.11.2023 nr P7-2023-1275920, milles märgiti hüvitise kasutamise perioodiks 01.11.2023-10.01.2024 ja hüvitise ühe päeva suuruseks 63,97 eurot. Seega 27.11.2023 otsusega nr P7-2023-1275920 muudeti ära 19.10.2023 otsuse alusandmeid 2022. a juunikuu ema vanemahüvitise osas. 2023. a jaanuarikuu alusandmed jäid samaks. Perioodi 28.10.2023-31.10.2023 eest tehti 27.11.2023 otsuse kohaselt vaide esitajale lisahüvitis, mis maksti välja novembris 2023. Kuna 27.11.2023 otsuse nr P7-2023-1275920 tegemisel ei tunnistatud 19.10.2023 otsust kehtetuks, siis õigusselguse huvides loeti vaide esitaja SKA 19.10.2023 otsus nr P7-2023876786 kehtetuks tunnistatuks vaidemenetluse käigus tehtud uue otsuse tegemisega ning loeti vaie ema vanemahüvitise arvestamise aluseks oleva 2023. a jaanuarikuu osas esitatuks SKA 27.11.2023 otsusele nr P7-2023-1275920. Vaide esitaja vanemahüvitise määramises osas on kehtiv otsus SKA 27.11.2023 otsus nr P7-2023-1275920.
6.X esitas 30.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub SKA 12.01.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/41531-3 õigusvastasuse tuvastamist jaanuari 2023. a osas ning SKA kohustamist kaebaja vaide rahuldamiseks täies ulatuses. Kaebaja selgitab, et vaide rahuldamine täies ulatuses tähendaks vanemahüvitise määra arvutamisel kaebaja Soomes töötamise arvestamist kuni 05.01.2023 ning Eestis makstud sotsiaalmaksu arvestamist proportsionaalselt vastavalt töötatud ajale, mitte kuupõhiselt.
7.Tallinna Halduskohtu 19.02.2024 määrusega võeti X kaebus menetlusse SKA 27.11.2023 otsuse nr P7-2023-1275920 osaliselt (jaanuari 2023. a ema vanemahüvitise arvutamise osas) ning 12.01.2024 vaideotsuse nr 5.2-3/41531-3 tühistamise ning vastustaja kohustamise nõuetes.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on õigusvastased.
8.1.Vastustaja on ebaõigesti arvutanud vanemahüvitise jaanuar 2023 eest. Kaebaja soovib 2023. a jaanuarikuus Eestis makstud sotsiaalmaksu arvestamist proportsionaalselt, kuna kuu alguses töötas ta veel Soomes. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 48 sätestab, et sotsiaalkindlustuse koordinatsioonireeglid peavad tagama töötajate liikumisvabaduse. EL õigusega on vastuolus olukord, kus inimene, kes on liikunud ühest EL liikmesriigist teise, saab vähem toetust kui siis, kui ta oleks töötanud ja elanud ainult ühes liikmesriigis. Praeguse otsuse järgi oleneb hüvitise suurus sellest, mis päeval ühest riigist teise tööle asuti. Kui kaebaja oleks Eestisse tööle asunud 01.02.2023, oleks hüvitise suurus 75 eurot päevas, aga kui päev varem (31.01.2023), oleks hüvitise suurus 37,21 eurot päevas. Olukorras, kus töötajatel peaks olema liikumisvabadus ning võrdne kohtlemine, ei tohiks hüvitise suurus oleneda päevast, mil töökohta vahetati.
8.2.Kaebaja sissetulek seoses vanemapuhkusele jäämisega vähenes oluliselt, põhjuseks praegune SKA otsus arvestada jaanuar 2023 osas vanemahüvitise määr, nagu oleks osa kuust töötatud aja eest saadud tulu terve kuu eest, võtmata arvesse, et kaebaja oli kuu alguses veel tööl Soomes. Teises Euroopa Majanduslepingu piirkonnas töötamist tuleks arvestada nagu oleks kaebaja ka sel perioodil sama tulu teeninud nagu Eestis vanemahüvitise arvestusperioodil. Määruse nr 883/2004 artiklis 6 on öeldud, et vajadusel tuleb arvesse võtta teises liikmesriigis omandatud kindlustusperioode. Hüvitise määr oleks oluliselt suurem, kui kaebaja oleks Eestis asunud tööle 01.02.2023 ning väga palju väiksem kui näiteks päev varem. Samuti oleks veebruaris alustades vanemahüvitise määr oluliselt suurem praegusest määrast. Toetuse arvutamine, kus üks päev muudab hüvitise suurust pea poole väiksemaks ei saa olla õiguspärane. 3(7)
3-24-283
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
9.1.Vanemahüvitise suuruse arvutamise arvestusperioodist (01.03.2022 – 28.02.2023, PHS § 39 lg 3 p 1) sai kaebaja sotsiaalmaksuga maksustatud tulu Eestis 2023. aasta jaanuaris 1622,73 eurot ja veebruaris 2100 eurot. Kaebaja ühe kalendrikuu keskmiseks tuluks 27.11.2023 otsuse kohaselt saadi 1919,20 eurot.
9.2.Tulenevalt PHS §-s 39 sätestatud vanemahüvitise arvutamise alustest saab Eestis määratava vanemahüvitise suuruse arvutamisel aluseks võtta vaid arvestusperioodil isiku eest makstud sotsiaalmaksu, mille andmed on jõudnud sotsiaalkaitse infosüsteemi (PHS § 39 lg 2 ja lg 3). Vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei võeta arvesse teistes liikmesriikides makstud maksude või saadud tulu suurust. Seega näiteks juhul, kui Soomes 2000 euro suurust kuutasu saanud isik tuleb Eestisse tööle kuutasuga 1000 eurot, siis ei ole isikul võimalik Eestist saada vanemahüvitist 2000 euro suuruses igakuises summas. Seda kinnitab ka määruse nr 883/2004 lisa XI.
9.3.Seega võetakse vanemahüvitise arvutamisel aluseks Eestis arvestusperioodil isiku eest tasutud sotsiaalmaksu summad ning Soomes saadud tulu suurus Eestis määratava vanemahüvitise suurust ei mõjuta. Küll aga on oluline Soomes arvestusperioodil töötamise perioodid, sest nende eest tuleb arvestada keskmiselt sama palju sotsiaalmaksu, kui Eestis töötamise perioodil. Põhimäärus ega ka seadus ei sätesta, et perioode tuleks arvestada ühe päeva kaupa või ühe päeva lõikes. Vanemahüvitise määramiseks tuleb esmalt leida vanemahüvitise suurus, mille arvutamise alused on sätestatud eelnimetatud PHS §-s 39. PHS § 39 kohaselt toimub vanemahüvitise suuruse arvutus läbi ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel (PHS § 39 lg 2). Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suurus on arvestusperioodi isikustatud sotsiaalmaksu ja selle kalendrikuude arvu jagatis (PHS § 39 lg 5). Seejärel juba on võimalik arvutada ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurust. Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus arvutatakse vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks (PHS § 39 lg 1). Ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus on 100 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 1–6 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmisest tulust jagatuna 30-ga (PHS § 39 lg 7). Päevade arvestus on alates 01.04.2022 lisatud seadusesse seoses võimalusega peatada vanemahüvitise saamine ehk võimalus valida mitu päeva ühes kalendrikuus vanemahüvitist saada soovitakse. Juhul kui vanemahüvitise saaja avaldab soovi saada vanemahüvitist 1. – 15. aprill, siis makstakse talle vanemahüvitist suuruses 15 x isiku ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus.
9.4.Eestis on keskmise tulu arvutamine kalendrikuu põhine. Tulenevalt Euroopa Liidus kehtivatest reeglitest laiendatakse kaebaja jaanuari ja veebruari sotsiaalmaksu alusel arvutatud Eesti keskmine kalendrikuu tulu arvestusperioodi ülejäänud kalendrikuudele, mil töötati Soomes ning jaanuaris viie päevast töötamise perioodi Soomes töötamisena ei arvestata. Jaanuari- ja veebruarikuu, nii nagu ka Soomes aastal 2022 töötatud aeg on, kaetud kalendrikuu Eesti keskmise tuluga, st et ka Soomes töötamise päevad (01.01.2023 – 05.01.2023) ja mittetöötamise päevad (06.01.2023 – 08.01.2023) on tervikuna kaetud Eestis makstud keskmise sotsiaalmaksuga. Üksnes Eesti siseriikliku õiguse alusel arvutades kuuluks arvestusperioodi ehk terve aasta tuluna arvesse võtmisele vaid jaanuari ja veebruarikuu tulu, mis siis omakorda jagataks arvestusperioodi 12 kuuga. Eesmärgil, et isikud ei kaotaks oma õigustes ja õigustes hüvitistele liikudes ühest riigist teise, on sätestatud reegel Eesti keskmise sotsiaalmaksu laiendamise kohta Euroopa Liidus töötamise teistele perioodidele.
9.5.Vanemahüvitise suurus sõltub erinevatest asjaoludest tulenevalt sellest, mis valimisse kuuluvad – sotsiaalmaksu suurus, ajutise töövõimetuse aeg, millal maksti tulu välja ehk
4(7)
3-24-283
millisesse kuusse deklareeriti sotsiaalmaks, ühekordsed maksed (preemia, puhkuseraha, lõpparve jne), töökoha vahetusest tingitud mõjutused (kas töötasu makstakse jooksval kuul või järgmisel kuul), palgamuudatused jne. Vanemahüvitise suurus ei ole seetõttu alati vastavuses ühe kuu töötasuga.
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
11.Menetlusosaliste vahel on vaidlusaluseks küsimuseks, kas vastustaja on arvutanud vanemahüvitist õigesti 2023. a jaanuarikuu eest, mil kaebaja töötas nii Soomes kui ka Eestis.
12.Vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: 1) vanemahüvitise suuruse arvutamise alusperiood on 01.03.2022 – 28.02.2023; 2) Soomes töötamise periood on 01.03.2022 – 05.01.2023; 3) Eestis on arvestusperioodil tasutud kokku sotsiaalmaksu 1245,62 eurot.
13.Vanemahüvitise maksmist reguleerib PHS. Vastavalt PHS § 39 lg-le 1 arvutatakse ühe kalendripäeva vanemahüvitise suurus vanemahüvitise taotleja ühe kalendrikuu keskmisest tulust, millelt on tasutud sotsiaalmaks. Ühe kalendrikuu keskmine tulu on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu, mis arvutatakse sotsiaalkaitse infosüsteemi kantud ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel (PHS § 39 lg 2). Ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood on isikul, kellel on enne lapse sündi õigus ema vanemahüvitisele, lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud 21 kalendrikuud, millest on maha arvatud lapse eeldatavale sünnikuule eelnenud üheksa kalendrikuud (PHS § 39 lg 3 p 1). Eeltoodust tulenevalt on vastustaja õigesti selgitanud, et Eestis saab määratava vanemahüvitise suuruse arvutamisel aluseks võtta vaid arvestusperioodil isiku eest makstud sotsiaalmaksu, mille andmed on jõudnud sotsiaalkaitse infosüsteemi (PHS § 39 lg 2 ja lg 3). Vanemahüvitise suuruse arvutamisel ei võeta arvesse teistes liikmesriikides makstud maksude või saadud tulu suurust. Selline erand on ette nähtud määruse nr 883/2004 lisas XI Eesti kohta sätestatud erisuses: „Vanemahüvitise arvestamisel arvestatakse, et teistes liikmesriikides kui Eesti töötamise perioodidel maksti keskmiselt sama palju sotsiaalmaksu kui Eestis töötamise perioodil, millega need liidetakse. /.../“. Vastavalt määruse nr 883/2004 art 3 lõikele 2 kui XI lisas ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse määrust nr 883/2004 üld- ja erisotsiaalkindlustusskeemile, osamakseliste või mitte-osamakseliste ning tööandja või laevaomaniku kohustustega seotud skeemide suhtes. Seega ka määruse nr 883/2004 reguleerimisalas on sõnaselgelt määratletud IX lisas erandi kohaldamine.
14.SKA 27.11.2023 otsuse nr P7-2023-1275920 kohaselt on vanemahüvitise suuruse arvutamise alusperiood 01.03.2022 – 28.02.2023, sotsiaalmaksu suurus alusperioodil on 1228,50 eurot ning keskmine tulu on 1919,20 eurot.
15.Kaebaja hinnangul ei saa olla õiguspärane see, SKA on arvestanud jaanuari 2023 osas vanemahüvitise määra viisil, nagu oleks osa kuust töötatud aja eest saadud tulu terve kuu eest, võtmata arvesse, et kaebaja oli kuu alguses veel tööl Soomes.
16.Vastustaja on lähtunud vanemahüvitise arvutamisel PHS §-st 39 ning seadusandja on sidunud vanemahüvitise arvutamise isikustatud sotsiaalmaksu andmetega (PHS § 39 lg-d 1-2). See tähendab, et hüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks laekunud sotsiaalmaks ehk teisisõnu hüvitise arvutamise aluseks on kassapõhine arvestus. Kassapõhine arvestus lähtub tulu laekumise hetkest. Riigikohus on mitmes lahendis leidnud, et kassapõhise arvestuse korral on riigil võimalik hüvitise suurus kindlaks määrata hõlpsamini kui tekkepõhise arvestuse korral (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-23-11, p 64), kui arvesse võetakse tulu teenimise aega. Kassapõhine arvestus ja sellega kaasnev süsteemi haldamise lihtsus ning hüvitise suuruse arvutamise väiksemad halduskulud on eesmärgid, millega võib teatud määrani õigustada 5(7)
3-24-283
süsteemist tulenevat ebavõrdsust vanemahüvitise maksmisel (Riigikohtu otsus nr 3-3-186-15, p 56). Seetõttu ei tulnud SKA-l võtta arvesse Soomes töötamise eest saadud töötasu suurust.
17.Kaebaja leiab, et vaidlusalused otsused on vastuolu ELTL artikliga 48.
18.Euroopa Kohus on selgitanud seoses määrusega nr 883/2004, et see ei kehtesta ühist sotsiaalkindlustussüsteemi, vaid jätab kehtima erinevad riigisisesed süsteemid; liikmesriikidele jääb pädevus korraldada oma sotsiaalkindlustussüsteeme ning liidu tasandil ühtlustamise puudumise korral peab iga liikmesriik määrama oma õigusaktides kindlaks tingimused, mis annavad õiguse sotsiaalkindlustushüvitistele; kuid selle pädevuse teostamisel peavad liikmesriigid järgima liidu õigust (vt Euroopa Kohtu 12.10.2023 otsus C-45/22, p 49).
19.Kohus ei nõustu kaebajaga, et käesoleval juhul oleks PHS § 39 vastuolus ELTL artikliga
48.Viimati nimetatud artikkel reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu võetavaid seaduslikke meetmeid sotsiaalkindlustuse valdkonnas, mistõttu ei reguleeri see töötajate vabaliikumist. Töötajate vabaliikumist reguleerib ELTL art 45, kuid ka selle normi lõikega 2 vastuolu ei esine. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajale on kodakondsusjärgses riigis vanemahüvitist makstud. Seejuures ei esine ka ebavõrdset kohtlemist või töötajate liikumisvabaduse piirangut (ELTL artikkel 45 lg 2), kuivõrd vanemahüvitise määramisel on arvesse võetud töötamiseperioode Soomes, juhindudes määruse nr 883/2004 XI lisas Eesti kohta sätestatud erandi esimesest lausest.
20.Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 13.07.2017 otsuse C-89/16 punktis 35 on selgitatud, et määruse nr 883/2004 art 11 lõige 1 kehtestab ühe riigi õigusaktide kohaldamise põhimõtte, mille kohaselt kohaldatakse selle määruse kohaldamisalasse jäävate isikute suhtes ainult ühe liikmesriigi õigusakte; selle põhimõtte eesmärk on vältida probleeme, mis võivad tuleneda mitme liikmesriigi õigusaktide samaaegsest kohaldamisest, ja välistada liidu piires liikuvate isikute ebavõrdne kohtlemine, mis tuleneks kohaldatavate õigusaktide osalisest või täielikult samaaegsest kohalduvusest (vt Euroopa Kohtu otsus 09.03.2006, C-493/04, p 21). Käesoleval juhul ongi kohaldatud ühe liikmesriigi (Eesti) õigusakte ning tegemist on liikmesriigiga, kus isik elab ja viimati töötas. PHS §-s 39 on sätestatud põhimõte, et hüvitise arvutamisel lähtutakse isikustatud sotsiaalmaksust; küll aga on arvesse võetud ka teises liikmesriigis (Soomes) töötamise perioode (määrus nr 883/2004, XI lisa).
21.Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu otsuse C-134/18 punktis 32 on sätestatud järgmist: „/.../ Euroopa Liidu toimimise leping ei taga töötajale, et tema tegevuse laiendamine mitmesse liikmesriiki või tegevuse üleviimine teise liikmesriiki ei mõjuta tema sotsiaalkindlustust. Sõltuvalt erinevustest liikmesriikide sotsiaalkindlustusalaste õigusnormide vahel võib selline tegevuse laiendamine või üleviimine olla töötaja jaoks sotsiaalkindlustusega seoses erinevatel juhtudel enamal või vähemal määral soodsam või ebasoodsam. Sellest tulenevalt on ka ebasoodsamad liikmesriigi õigusnormid ELTL artiklite 45 ja 48 sätetega kooskõlas, kui need ei sea asjaomast töötajat halvemasse olukorda võrreldes nende töötajatega, kes tegutsevad ainult selles liikmesriigis, kus need normid kehtivad, või võrreldes nendega, kelle suhtes need normid kehtisid juba varem, ning kui need ei kohusta tasuma kasutuid sotsiaalkindlustuse makse.“ Vaidlust ei ole selles, et vanemahüvitise maksmine toimub ühetaoliselt Eestis isikustatud sotsiaalmaksu andmete alusel ning PHS §-s 39 sätestatu ei sea kaebajat võrreldes teiste hüvitisele õigust omavate isikutega halvemasse olukorda.
22.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et vaidlusalused otsused on jaanuari 2023. a osas õiguspärased ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.
23.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul on otsus tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust esitanud ei ole, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1). 6(7)
3-24-283
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.