Hageja OÜ XXXX (registrikood XXXX, asukoht XXXX), lepinguline esindaja Andrei XXXX (e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
vastu võlgnevuse
Kostja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX (e-post XXXX) Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista XXXX OÜ-lt OÜ XXXX kasuks hagi esitamise seisuga (09.06.2016) sissenõutavaks muutunud viivis ja edasiulatuv viivis alates 10.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni (13.07.2016) kogusummas 322,17 eurot.
3.Jätta menetluskulud kostja XXXX OÜ kanda.
4.Välja mõista XXXX OÜ-lt OÜ XXXX kasuks menetluskulu summas 300 eurot, s.o menetluses tasutud riigilõiv 150 eurot ja vajalikud ning põhjendatud õigusabikulud summas 150 eurot.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.OÜ XXXX esitas 12.05.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse 616,61 euro saamiseks. Kohus tegi 17.05.2016 kostjale makseettepaneku, millele kostja XXXX OÜ esitas vastuväite. Kohus lõpetas 06.06.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude kostja vastu menetluse jätkamiseks Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 09.06.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse kostjalt põhivõla 426,72 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 249,63 euro ja jooksva viivise nõudes. Menetluskulud palub
hageja jätta kostja kanda. Hageja nõude aluseks on poolte vahel 07.01.2016 sõlmitud müügileping (edaspidi leping), mille alusel müüs hageja kostjale lepingu lisas 1 märgitud kaubad (alkohoolsed joogid). Kostja allkirjastas lepingu digitaalselt 11.01.2016. Hageja esitas 22.01.2016 müüdud kaupade eest kostjale arve nr XXXX (hagis ekslikult märgitud nr XXXX) summas 426,72 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. Hageja nimetatud tähtajaks arvet ei tasunud. Lepingu p 7.2 kohaselt kohustus kostja tasuma tasumata summalt viivist 0,5% päevas.
3.Hageja täpsustas 13.07.2016 menetlusdokumendis oma nõuet seoses kostja poolt 13.07.2016 põhivõla tasumisega ja esitas menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude moodustuvad menetluses tasutud riigilõivust summas 200 eurot ja lepingulise esindaja tasust summas 270 eurot 6,75 h eest. Kokku 470 eurot. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis hagi esitamise seisuga summas 249,63 eurot ning viivis alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni 13.07.2016 summas 72,54 eurot. Kokku 322,17 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.Kohus võttis 15.12.2016 määrusega vastu hageja osalise loobumine hagist, s.o põhivõlgnevuse summas 426,72 euro osas ja lõpetas selles osas menetluse. Sama määrusega jättis kohus menetluskulud 426,72 euro nõude osas kostja kanda ja tagastas hagist osalise loobumise tõttu kostjale riigilõivu 50 eurot. Kohus jätkas menetlust OÜ XXXX hagis XXXX OÜ vastu viivise summas 322,17 euro nõudes.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja esitas hagile 21.10.2016 vastuse, millest nähtuvalt on hageja põhivõlgnevuse summa põhjendamatu. Hageja on 22.01.2016 kostjale tasumiseks esitanud arve nr XXXX summas 410,72 eurot. Valest põhivõlgnevuse summast lähtuvalt on hageja arvutatud viivisemäär ülemäärane. Kostja arvestuse kohaselt on viivis 310,10 eurot. Põhivõlgnevus 410,72 eurot on hagejale üle kantud 13.07.2016. Enne viivise arvestamise esitamist ei saa kostja nõustuda viivise väljamõistmisega nimetatud summades.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatuga ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Asjas puudub vaidlus, et hageja on poolte vahel 07.01.2016 sõlmitud müügilepingu alusel müünud kostjale lepingu lisas 1 märgitud kaubad, s.o alkohoolsed joogid. Kostja on lepingu 11.01.2016 digitaalselt allkirjastanud. Hageja esitas 22.01.2016 müüdud kaupade eest kostjale arve nr XXXX. Arve tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. Kostja ei ole arvet mõistliku aja jooksul vaidlustanud. Kostja tasus hagejale põhivõlgnevuse 13.07.2016, so maksetähtaega ületades. Hageja nõudeks kostja vastu on viivisenõue summas 322,17 eurot.
8.Hageja nõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel, mille kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Hageja esitatud arvest nr XXXX nähtub, et arve tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. Seega muutus kostja kohustus sissenõutavaks 13.02.2016. Kostjaga sõlmitud lepingu punkti 7.2 kohaselt on müüjal
maksmisega viivitamise korral õigus nõuda ostjalt viivist 0,5% müüjale tähtajaks tasumata summast iga maksmisega viivitatud päeva eest.
9.Kostja on vastuses hagile märkinud, et hageja esitas 22.01.2016 kostjale tasumiseks arve nr XXXX summas 410,72 eurot. Kostja arvestuse kohaselt on viivis 310,10 eurot. Enne viivise arvestuse esitamist ei saa kostja nõustuda viivise väljamõistmisega nimetatud summades. Hageja esitas 14.11.2016 kohtule täpsustatud viivise arvestuse, millele kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei vaidlusta kostja hageja õigust viivist nõuda, vaid vaidlus on nõutava viivise suuruses. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid, mille kohaselt tulnuks kostjal 22.01.2016 esitatud arve XXXX alusel tasuda 410,72 eurot. Hageja on kohtule teatanud, et kostja tasus hagejale põhivõla summa. Seega on kostja nõustunud põhivõla summaga 426,72 eurot ning kostja esitatud vastuväited ei anna alust lähtuda viivise nõude menetlemisel põhivõla summast 410,72 eurot.
10.Vaidlusaluse arve tasumise tähtaeg oli 12.02.2016. Puudub vaidlus, et kostja on põhivõla hagejale tasunud 13.07.2017. Seega on kostja oma kohustust rikkunud ja hagejal on õigus tasumisega viivitatud aja eest viivist nõuda. Hagiavalduse kohaselt on kostja nimetatud arve tasumisega olnud viivituses perioodil 13.02.2016-09.06.2016 kokku 117 päeva kogusummas 249,63 eurot. Alates 10.06.2016 kuni põhivõla tasumiseni 13.07.2016 on kostja viivituses olnud 34 päeva kogusummas 72,54 eurot. Hageja nõutav viivisesumma ei ületa põhivõlgnevust. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja arve nr XXXX tasumisega viivitamise eest viivise alates arve sissenõutavaks muutumisest 13.02.2016 kuni hagi esitamiseni 09.06.2016 ja edasi 10.06.2016 kuni põhinõude tasumiseni 13.07.2016 kogusummas 322,17 eurot.
MENETLUSKULUD
11.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kostja tasus hageja nõude põhivõla osas menetluse kestel pärast hagi menetlusse võtmist, jättis kohus hageja menetluskulud põhinõude osas 15.12.2016 määrusega kostja kanda. Käesolevaga rahuldab kohus hageja nõude ka viise väljamõistmise osas, mistõttu tuleb menetluskulud jätta tervikuna kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskuludeks on nõudelt tasutud riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 270 eurot, kokku 470 eurot. Kohus tagastas 15.12.2016 määrusega hagejale hagist osalise loobumise tõttu loobutud nõudelt tasumisele kuulunud riigilõivust pool, so 50 eurot. Seega on hageja menetluskulude suuruseks käesoleval ajal 420 eurot (470-50=420).
13.Riigilõivu tasumine on olnud seadusest tulenevalt vajalik ja põhjendatud, mistõttu kuulub hagejale hüvitamisele riigilõiv summas 150 eurot. Hageja esitas kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja õigusabikulud 270 eurot ilma käibemaksuta. Lepingulise esindaja poolt on hagejale osutatud õigusabi 6,75 h eest järgmiselt: -
mai 2016 kohtumine kliendiga ja tegevuskava kooskõlastamine, tõendite kogumine ja analüüs, õiguslik analüüs, maksekäsu kiirmenetluse koostamine ja esitamine, võlgniku vastuväidetega tutvumine – 2,5 tundi;
-
juuni 2016 kirjavahetus Pärnu Maakohtuga, läbirääkimised kliendiga, hagi koostamine, täiendamine ja koos tõenditega Harju Maakohtule esitamine, riigilõivu tasumise korraldamine. Kohtumäärusega tutvumine – 3 tundi;
-
13.07.2016 – telefoni teel suhtlemine kliendiga (seoses kostja poolt põhivõla
tasumisega) ja menetluskulude nimekirja koostamine – 1,25 tundi. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud ülepaisutatud.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kohus kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
15.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ja p 7 alusel maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kostja lepinguline esindaja vastab lepingulisele esindajale TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulu summas 270 eurot põhjendatud. Arvestades, et hageja on menetlusdokumente kohtule korduvalt esitanud ja nende sisu täpsustanud osaliselt hagejast tulenevalt ning seda, et esitatud menetlusdokumendid on oma põhisisult suures osas kattuvad, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 150 eurot (ilma käibemaksuta). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja kohtukulude rahalise suuruse 300 eurot (riigilõiv 150 eurot + õigusabikulud 150) ja mõistab nimetatud summa kostjalt hageja kasuks välja.
16.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja sellekohast taotluse esitanud ei ole. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.