Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2017 Tartu
Tsiviilasja number
2-16-9238
Tsiviilasi
OÜ Mark Oil hagi E.K. Partner Grupp OÜ vastu võlgnevuse 2080 euro 64 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 13. detsembri 2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Mark Oil määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Mark Oil (registrikood: 10643397); esindaja Johannes Moor Vastustaja (kostja): E.K. Partner Grupp OÜ (registrikood: 11812669); esindaja Janne Kivistik
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 13. detsembri 2016 määrus osaliselt õigusabikulude kindlaksmääramise osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista välja E.K. Partner Grupp OÜ-lt OÜ Mark Oil õigusabikulude katteks 300 (kolmsada) eurot ilma käibemaksuta.
2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 13. detsembri 2016 määrus muutmata.
Lugeda Viru Maakohtu 13. detsembri 2016 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-9238, OÜ Mark Oil hagis E.K. Partner Grupp OÜ vastu võlgnevuse 2080 euro 64 sendi ja lisanduva viivise väljamõistmiseks, menetlus seoses hageja loobumisega hagist.
Edasikaebamise kord
4.2.Jätta hageja menetluskulud nende õigustatud ulatuses E.K. Partner Grupp OÜ kanda ja välja mõista E.K. Partner Grupp OÜ-lt hageja OÜ Mark Oil kasuks menetluskulud (1⁄2 riigilõivust) summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot.
4.3.Mõista E.K. Partner Grupp OÜ-lt OÜ Mark Oil kasuks välja õigusabikulud summas 300 (kolmsada) eurot käibemaksuta.“
5.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud poolte endi kanda. Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Mark Oil (hageja) esitas 14. juunil 2016 hagi E.K. Partner Grupp OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Lisaks võlgnevusele palus hageja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 550 eurot, sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 300 eurot. Pärast hagiavalduse esitamist pidasid pooled kompromissläbirääkimisi. 25. oktoobri 2016 nõudekirjaga kohustas maakohus pooli esitama poolte sõlmitud kompromissleping või kompromissi mittesaavutamise korral seisukoht menetluse edasise käigu suhtes. Kostja teatas 29. oktoobril 2016, et on võlgnevuse hagejale tasunud ja palus menetluse lõpetada ning jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Hageja menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud, kuna kostja nõustus koheselt hagiga ning kompromiss jäi sõlmimata hagejast tulenevatel põhjustel. Hageja esindaja esitas 17. novembril 2016 avalduse menetluse lõpetamiseks seoses hagist loobumisega, kuna kostja on võlgnevuse tasunud. Koos avaldusega esitas hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Hageja palub kostjalt TsMS § 168 lg 5 alusel välja mõista menetluskulud kogusummas 600 eurot, sh riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 350 eurot.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus lõpetas 13. detsembri 2016 määrusega tsiviilasja menetluse seoses hageja loobumisega hagist, jättis hageja menetluskulud õigustatud ulatuses kostja kanda, mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (1⁄2 riigilõivust) summas 125 eurot ning jättis poolte õigusabikulud poolte endi kanda.
Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 võttis maakohus loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja menetluse. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Maakohus leidis, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Maakohus rahuldas riigilõivu väljamõistmise osas hageja taotluse osaliselt summas 125 eurot (1⁄2 riigilõivust), kuna ülejäänud osas on hagejal õigus esitada kohtule avaldus 1⁄2 riigilõivu tagastamiseks vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 2 ja lg-le 4. Õigusabikulude osas jättis maakohus hageja taotluse rahuldamata, kuna hageja märgitud õigusabikulude summas, s.o 300 eurot ja 350 eurot, esineb erinevus, kohtule ei ole teada õigusabikulude tegelik suurus. Samuti ei ole hageja põhjendanud, millist õigusabi on osutatud. 21. juuni 2016 arve on väljastatud Magis Õigusbüroo OÜ poolt, hageja esindaja J. Silm on märkinud büroona, mille kaudu ta õigusabi osutab, Moor & Silm Law Firm. Seega jääb ebaselgeks, miks on arve esitatud Magis Õigusbüroo OÜ poolt. Sellest tulenevalt jättis maakohus hageja õigusabikulud hageja enda kanda. Kostja õigusabikulud jättis maakohus kostja enda kanda.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni p 3, jätta hageja õigusabikulud summas 350 eurot kostja kanda ning jätta määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot kostja kanda. Määruskaebuse kohaselt on hageja 17. novembri 2016 avalduses üheselt arusaadavalt nimetanud õigusabikulude suuruseks 350 eurot. Hagejale on 21. juunil 2016 esitatud arve nr 2016059 summas 350 eurot (ilma käibemaksuta) selgitusega: „Hagiavalduse koostamine EK Partner Grupp“. Seega on ilmne, mille eest ja kui suures ulatuses oli arve esitatud. Moor & Silm Law Firm on registreeritud kaubamärk, mis kuulub ja mida kasutades müüb OÜ Magis Õigusbüroo õigusteenuseid. Sellepärast ongi hageja esindaja märkinud bürooks Moor & Silm Law Firm. Viide OÜ Magis Õigusbüroole on ka 17. novembri 2016 avaldusel. Kostja on kohustatud kandma TsMS § 168 lg 5 järgi hageja menetluskulud, kui hageja loobub nõudest või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist hageja nõude rahuldanud. Hageja esitas hagiavalduse kostja vastu 14. juunil 2016. Kostja täitis kohustuse pärast hagiavalduse esitamist, s.o 8. novembril 2016, ehk pea 5 kuud hiljem.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Kostja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta menetluskulud poolte endi kanda ning määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv hageja kanda. Vastuse kohaselt oleks asja saanud lahendada kohtuväliselt, ilma hagi esitamata, kui hageja või hageja lepinguline esindaja oleks andnud enne hagiavalduse esitamist täiendava võimaluse taasesitavas vormis võlgnevuse likvideerimiseks, mida aga ei tehtud. Arve tasumine oli tingitud inimlikust eksitusest. Hagiavalduse esitamise järgselt kontakteerus kostja koheselt hageja esindajaga ning lepiti kokku kohtumine. Kohtumisel leppisid pooled kokku, et hageja esindaja koostab kompromissi mustandi, mida aga ei ole tehtud, kuigi kostja esindaja küsis seda korduvalt. Kompromissi allkirjastamine on jäänud hageja esindaja taha. Kompromissi allkirjastamisega oleks olnud võimalik menetluskulusid vähendada. Kuna aga hageja lepinguline esindaja ei pidanud kokkulepetest kinni, siis selleks, et vältida menetluse edasist viibimist, tasus kostja oma võlgnevuse.
Ka kostjal on olnud esinduskulud, kuivõrd nõue esitati kohtule kohe, ilma, et oleks pöördutud kostja poole küsimusega võimaliku kohtuvälise kompromissi sõlmimiseks. Määruskaebuse esitamine ei tulene kostja tegevusest või tegevusetusest, mistõttu tuleb määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv summas 50 eurot jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Viru Maakohtu
13.detsembri 2016. a määrus menetluskulude väljamõistmise osas tühistada osaliselt, teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. Muus osas tuleb Viru Maakohtu 13. detsembri 2016. a määrus jätta muutmata.
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ja TsMS §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt on määruskaebuse esitaja vaidlustanud maakohtu määrust osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata hageja lepingulise esindaja kulud summas 350 eurot. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja hageja poolt tasutud 1⁄2 riigilõivust summas 125 eurot. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määrust vaidlustatud osas.
8.Riigikohus on selgitanud, et hagi esitamisel peab hagejal olema mingi eesmärk, mida ta üritab hagiga saavutada, ning kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena selle eesmärgi saavutab, saab lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud (vt Riigikohtu 15. mai 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-55-13, p 13). Hageja on esitanud hagi eesmärgiga, et kostja tasuks hagejale oma võlgnevuse ning kostja on pärast hagi esitamist seda ka teinud. Seega on kostja TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud ning seetõttu tuleb hageja menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (TsMS § 428 lg 1 p 3, § 429 lg 1) (Riigikohtu
4.aprilli 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus hageja menetluskulude jätmine kostja kanda oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna kostja oli jätnud hagejale võlgnevuse tasumata, siis pidi kostja ette nägema, et hageja võib pöörduda kohtusse, millega kaasnevad kulud.
9.Maakohus on jätnud õigusabikulud summas 350 eurot kostjalt välja mõistmata, kuivõrd maakohus leidis, et hageja ei ole põhjendanud, millist õigusabi on osutatud. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule koos 14. novembri 2016 avaldusega arve nr 2016059 (tl 45), millelt kajastub osutatud õigusabi kirjeldus. Selle kohaselt on tegemist hagiavalduse koostamisega, mille peale on kulunud 3,5 tundi ning tunnihind käibemaksuta on 100 eurot. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või maksuta (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on tegemist mõistliku tunnitasuga. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õigusabikulude summa jääb ebaselgeks, sest hageja on märkinud 14. juuni 2016 hagiavalduses kulude summaks 300 eurot, nimetamata seejuures,
kas tegemist on käibemaksuga või- maksuta summaga, ning 14. november 2016 on hageja esitanud arve 350 euro ulatuses ning seda ilma käibemaksuta. Kolleegium leiab, et kostja kanda tuleb jätta hageja õigusabikulu summas 300 eurot käibemaksuta, sest arvelt nr 2016059 on näha, et tegemist on vaid hagi koostamisega, seega ei ole menetluse jooksul kulud suurenenud ning seetõttu tuleb lähtuda 14. juunil 2016 esitatud hagiavalduses märgitud summast.
10.Maakohus põhjendas, et õigusabikulud tuleb jätta kostjalt välja mõistmata, kuna jääb ebaselgeks, miks on arve esitatud Magis Õigusbüroo OÜ poolt, kuigi hageja esindaja J. Silm on märkinud büroona, mille kaudu ta õigusabi osutab, Moor & Silm Law Firm. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist ei ole õigusabikulude välja mõistmata jätmiseks asjakohase põhjendusega, kuivõrd 14. novembril 2016 esitatud avaldusel on märgitud nii Moor & Silm Law Firm kui ka OÜ Magis Õigusbüroo.
11.Hageja taotleb määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõivu 50 eurot kostja kanda jätmist. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise kulusid. Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.