3-24-1486/5 - Rahvastik - PPA taotlus isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

kes võttis tema passi Valgevenes ära. Piiriületuse eest maksis puudutatud isik 700 eurot. Piir ületati mitmekesi, kuid Riiga sõitis isik üksinda. Isiku eesmärk oli jõuda Kreekasse. Xile koostati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052278516. PPA tuvastas isiku tema ütluste ja passikoopia alusel. Võttes arvesse, et isik planeeris Schengeni alale ebaseaduslikku sisenemist ja kasutas teisele isikule kuuluvat passi, siis ei ole isik usaldusväärne. Isik võib oma isikusamasust varjata enda väljasaatmise takistamiseks. Isik kohtus India saatkonna ametnikuga, kuid seni ei ole saatkond kinnitanud, et tegu on passikoopias märgitud isikuga. Kuna PPA ei saa rahvusahelise kaitse menetluse ajal saatkonna poole enam pöörduda, siis tuleb isiku tuvastamiseks kasutada teisi kanaleid ja variante, mis võtavad rohkem aega. Põhjendatud on VSS § 68 p 6 kohane põgenemisoht, kuna välismaalane on PPA-le teada andnud ja PPA järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi isik soovis esialgu pöörduda tagasi Indiasse ja kohtus ka saatkonna töötajaga, siis esitas 09.05.24 taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks. Isik ei esitanud Lätis kaitse taotlust. Seega isik otsis endale sobivat riiki, kus seda teha. Tegelikkuses isikul puudub kaitsevajadus. Eelnevast lähtuvalt hindab PPA, et isik ei soovi lahkumiskohustust täita. Vabaduses viibides võib isik kasutada smuugeldajate või venna abi ja hankida endale uue passi ning elamisloa või jätkata teekonda sihtriigi suunas. Seega poleks isik vabaduses viibides menetlustoimingute jaoks kätte saadav. Isikul ei ole kaasas ühtegi reisidokumenti, mille PPA saaks järelevalvemeetmete täitmiseks hoiule võtta. Eluliselt on usutav, et vabaduses viibides isik jätkaks oma teekonda Saksamaale või Kreekasse. Isikul on olemas vastavad kontaktid ja kogemus, kuidas Schengeni alal ebaseaduslikult liikuda. Isikul puudub Eestiga igasugune side, tal ei ole siin tuttavaid, sugulasi ega majanduslikke sidemeid. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega ega isiku tervise ja tema turvalisuse kaalutlusega.

8.PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 p-des 3 ja 6 nimetatud asjaolude esinemisega. Nimetatud sätete järgi esineb välismaalase põgenemise oht, kui on põhjendatud kahtlus välismaalase isikusamasuses või tema kodakondsuses ja välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16). Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et Xi puhul esineb põgenemisoht. On tuvastatud isiku identiteet, kuna PPA tuvastas isiku tema ütluste ja passikoopia alusel, mis ei ole usaldusväärsed. Lisaks saabus X Eestisse ebaseaduslikult, omamata alust riigis viibimiseks. Ka isik ise kinnitas, et plaanis minna venna juurde Saksamaale, aga kuna polnud viisat ega muud alust Schengeni alale sisenemiseks, siis tegi ta seda ebaseaduslikult. Piiri ületamisel aitas teda vend ning Valgevene Läti piiri ületamiseks kasutas Pakistani kodaniku abi. Seega oli tegemist tahtliku ebaseadusliku tegevusega piiriületusel. Kirjeldatud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et tema eesmärk on jõuda Kreekasse sõbra juurde või Saksamaale venna juurde. Samuti ei ole välistatud, et isik üritab enda väljasaatmiseks identiteeti varjata. Ka rahvusvahelise kaitse taotluse esitas puudutatud isik peale saatkonna töötajaga vestlemist. Puudutatud isikul oli võimalik juba Lätis esitada rahvusvahelise kaitse taotlus, kuid ta ei teinud seda. Kuivõrd Schengeni alal puudub piirikontroll ning on liikumisvabadus, ei saa välistada, et X proovib Eestist lahkuda, kas Saksamaale või Kreekasse.