3-23-1137 17. mai 2024 Karin Jõks X kaebus Tartu Vallavalitsuse 20.04.2023.a korralduse nr L ja selle alusel ehitisregistrisse kantud projekteerimistingimuste nr Y tühistamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja: X, esindajad vandeadvokaat Angela Kase ja vandeadvokaadi abi Mariliis Timmermann Vastustaja: Tartu vald, esindaja Eve Kallas Kolmas isik: Holger Sarv, esindaja vandeadvokaat Grete Kirsimaa
1.Jätta rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotlused kaebuse läbi vaatamata jätmiseks.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kaebaja kanda. Jätta menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kasuks välja mõistmata.
4.Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 17.06.2024. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
5.Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 23).
Asjaolud ja menetluse käik
1.Kaebaja X on Tartu maakonnas Tartu vallas W külas asuva H kinnisasja kaasomanik. Kinnisasja katastritunnus on 00000:000:0000, pindala 0,00 ha, sihtotstarve maatulundusmaa (dtl 12-13). Kolmas isik Holger Sarv on kaebaja kinnisasja kõrval asuva Tammikumäe kinnisasja omanik.
2.Kolmas isik esitas 01.02.2023 ehitisregistris projekteerimistingimuste taotluse nr 2311002/00970 (dtl 16-20). Kolmas isik soovis ehitada Tammikumäe kinnisasjale ühe elamu ja kaks abihoonet ehitisealuse pinnaga kokku kuni 500 m2. Taotlusele oli lisatud asendiskeem (dtl 21) ja Keskkonnameti seisukoht ehitamise kohta.
3.Vastustaja Tartu vald kaasas 07.02.2023 menetlusse H kinnisasja omanikud (dtl 14). Menetlusosalised vahetasid haldusmenetluse käigus korduvalt seisukohti (dtl 22-25, 34-35, 4245, 47-49). Kaebaja oli haldusmenetluses seisukohal, et projekteerimistingimused tuleb jätta andmata, kuna need on vastuolus üldplaneeringuga ja Vooremaa maastikukaitseala nõuetega. Haldusmenetluse käigus vähenes taotletav ehitisealune pind, hoonestusala liikus kaebaja hoonetest kaugemale ja muutus juurdepääsutee asukoht.
4.Keskkonnaamet kooskõlastas 15.03.2023 täiendatud projekteerimistingimused (dtl 76-77). Keskkonnaamet selgitas, et Tammikumäe kinnisasi asub Vooremaa maastikukaitseala1 piiranguvööndis, mille kaitse-eesmärk on Vooremaa maastikule tüüpiliste suurvoorte ja nende vahel asuvate järvede, sealse elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud traditsioonilise pärandkultuurmaastiku ilme säilitamine ja taastamine. Kinnisasjale ei ole registreeritud kaitstavaid liike ega elupaiku. Kaitsekorralduskava kohaselt tuleb uue õueala rajamisel järgida olemasolevat asustusstruktuuri. Kinnisasi jääb kaitsekorralduskava alusel väärtuslikule alale (klass II). Väärtuslikule alale tohib uusi maju ehitada nii, et see ala väärtust ei vähenda, olles sarnased ehitusstiililt, mahult (õueala suurus, hoonepind ja kõrgus) ja väljanägemiselt. Uut õueala tohib rajada järgides juba olemasolevat ajaloolist asustusstruktuuri. Antud alal paiknevad hoonestusalad ridajalt aheküla vormis. Piirkonnale on omane ajalooliselt kujunenud ridaküla asustusstruktuur, millele on iseloomulikud pikad ristkülikukujulised krundid ning kõlvikute paiknemine selliselt, et hooned paiknevad Saadjärve voore harjal kulgeva Mõisaaida - Kalamäe tee ääres Soitsjärve poolsel küljel. Õuealad paiknevad enamasti ühel pool teed ning tee ja õueala vahele jäävad põllu- ja heinamaad. Väljakujunenud maastikulise väärtuse säilimiseks lubatakse kompaktsete hoonestusalade moodustamist põlluja metsamaal ainult vastavalt eraldatud vöönditele. Kaitsekorralduskava ehituslike soovituste lisas on välja toodud, et kahe õueala vahele tohib rajada uut, kui õuealade vahe on rohkem kui 50 m ning vahe peab jääma vähemalt 30 m. Ridakülas rohkem kui 100 m ja õuealade vahe peab jääma 50 m. Ehitusregistris näidatud õuealade vahe põhikaardi järgi tuleb ca 85 meetrit. Piirkonnas sarnane paiknemine on veel Piirivahe ja Kivistiku kinnisasjade vahel. Ka Tuulemäe ja H kinnisasjade õuealade vahe on ca 67 meetrit. Eelnevast tulenevalt esitatud kompaktne hoonestusala paiknemine ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärke, mistõttu kooskõlastab Keskkonnaamet esitatud projekteerimistingimuste taotluse. Keskkonnaamet viitas, et ta on ka 15.12.2022 esitanud seisukoha kinnistule ehitamise kohta ning 15.02.2023 kooskõlastanud varem esitatud projekteerimistingimused.
5.Vastustaja andis 20.04.2023.a korraldusega nr L (dtl 52-56) projekteerimistingimused Tammikumäe kinnisasjale üksikelamu, abihoonete ning hooneid teenindavate rajatiste projekteerimiseks. Projekteerimistingimused kanti ehitisregistrisse 25.04.2023 numbriga 2311802/00509 (dtl 58-73). Kohus selgitab, et korraldus ja ehitisregistrisse kantud
Vastustaja põhjendas, et üldplaneering on suure üldistusastmega dokument ning vastustaja pädevuses on üldplaneeringut täpsustavate otsuste tegemine, s.h projekteerimistingimuste andmine. Vastuoluks üldplaneeringuga loetakse vastuolu selle põhilahendusega. Ala, kuhu taotletakse ehitusõigust, ei ole kasutusel põllumajandusmaana, vaid sellele on laienenud puistu. Avatud maastikupilt taastatakse puistu mahavõtmisega õuealalt. Täiendavat põllumassiivide tükeldamist ehitistega (võrreldes olemasolevate teede ja kõlvikuliste piiridega) ei toimu. Projekteerimistingimused on kooskõlas üldplaneeringu põhilahendusega. Vastuolu Vooremaa maastikukaitseala nõuetega ei ole. Ajalooliselt on Tammikumäe kinnisasja piirkonnas hooned paiknenud. Ehitamine ei mõjuta oluliselt Tartu valla rohelise võrgustiku säilimist. Kaaludes kogumina projekteerimistingimuste eelnõule esitatud vastuväiteid puudub vajalik, kohane ja proportsionaalne põhjus projekteerimistingimuste andmisest keeldumiseks. Projekteerimistingimuste andmise vastu ei ole ülekaalukat avalikku huvi ning see ei ohusta kohaliku kogukonna heaolu. Projekteerimistingimustega ei rikuta naabermaaüksuse omaniku subjektiivseid õigusi. Soovimatus seni tühjale maatükile ehitise püstitamise osas ei saa olla kaalukaks argumendiks piirata Tammikumäe kinnisasja vaba kasutamise õigust. Vastustaja on menetluse käigus muutnud juurdepääsutee asukohta, vähendanud ehitisealust pinda 500 m2 pealt 400 m2-ni ning paigutanud hoonestusala naabermaaüksusel olevast majavaldusest võimalikult kaugele. Hoonete lubatud arvu ei ole põhjust muuta, kuna piirkonnas on laialt levinud mitmete abihoonete olemasolu õuealal. Uute hoonete ehitus ei ole välistatud. Uusi maju võib ehitada Vooremaa maastikukaitseala väärtusi kahjustamata ning need peavad olema olemasolevatega sarnased mahult ja stiililt. Projekteerimistingimustes toodu ei muuda Tartu Valla üldplaneeringu põhilahendust ehk on kooskõlas üldplaneeringu üldiste põhimõtetega.
6.Vastustaja teavitas kaebajat projekteerimistingimuste andmisest 25.04.2023 (dtl 50). Kaebaja esitas 24.05.2023 Tartu Halduskohtule kaebuse projekteerimistingimuste tühistamise nõudes. Poolte seisukohad kohtumenetluses
7.Kaebaja leidis, et projekteerimistingimused rikuvad tema subjektiivseid õigusi, kuna kavandatav hoonestusala paikneb kaebaja kinnisasjal paiknevale õuealale lähemal kui üldplaneeringuga lubatud. Üldplaneeringu kohaselt tuleb elamute püstitamisel arvestada hoone asukohas väljakujunenud keskkonda (külatüüpi) ning õuede omavahelised kaugused on ära määratud külatüüpide definitsiooni kaudu. Vastustaja on sellega andnud naabruses elavatele isikutele subjektiivse õiguse, et nende elamute lähedusse kavandatakse uut hoonestust üksnes kooskõlas üldplaneeringus sätestatud tingimustega. Projekteerimistingimuste andmisel tuleb arvestada kõigi üldplaneeringus määratud maakasutus- ja ehitustingimustega. Külatüübi järgimise nõue on üldplaneeringu põhilahendus. W küla on haguküla, mis tähendab, et õued paiknevad paari-kolmesaja meetri kaugusel nii teest kui üksteisest. Kaebajal on subjektiivne õigus sellele, et tema elamu lähedusse ei ehitata uut elamut lähemale kui 200 m, arvestades minimaalset vahemaad mitte elamute, vaid õuede vahel. Kavandatav uus hoonestusala seda nõuet ei täida. Tammikumäe kinnisasjal pole ajaloolist talukohta kunagi olnud ja sellel ei asu õuemaa kõlvikut. Uue eluasemekoha rajamisega võetakse Tammiku kinnisasja omanikult võimalus võtta elukohana kasutusele Tammiku kinnisasjal asunud endine talukoht (pärandkultuuriobjekt), sest täidetud ei oleks hagukülale omane õuede
vahelise vahemaa nõue. Kavandatav hoonestusala läheb vastuollu üldplaneeringu nõudega säilitada ja taastada LõunaVooremaa väärtuslikul maastikul ajalooline asustusstruktuur ja ajalooline ehitusjoon. Uus hoonestusala ei paikne külatüübile kohaselt ning selle asukoht hälbib selgelt üldisest W külas välja kujunenud ajaloolisest ehitusjoonest. Samuti esineb vastuolu nõudega säilitada maatulundusmaa põllu- ja metsamajanduslik kasutus, kuna uus hoonestusala hõlmab enamuse metsamaa kõlvikust. Vastustaja ei ole andnud hinnangut, et kavandatav hoonestus ei kahjusta Vooremaa maastikukaitseala väärtusi. Vastustaja ei saa tugineda üksnes Keskkonnaameti formaalsele kooskõlastusele. Vastustaja on rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi, jättes võtmata põhjendatud seisukoha kõigi kaebaja väidete kohta (kohustus säilitada ajalooline kõlvikuline jaotus, mitte paigutada ehitisi voorte lagedele, arvestada olemasolevate teede ja kõlvikute piire, tagada ulukite vaba liikumine, säilitada metsamaa arvestades selle tähtsust ökoloogilistes protsessides). Kuigi projekteerimistingimusi ei saa vaidlustada avalikes huvides, peab isikul olema võimalus avalike huvide rikkumisele tähelepanu juhtida, millele vastab haldusorgani kohustus vastuväiteid kirjalikult põhjendada. Kaebajale on väga tähtis privaatsus ja loodushoid. Sireli kinnisasja ostmisel sai määravaks selle asukoht Vooremaa maastikukaitsealal privaatses asukohas. Kaebaja eeldas, et pärandkultuurmaastiku ilme säilitamise ja taastamise eesmärk hoiab ära uute eluhoonete rajamise tema vahetusse lähedusse. Kehtiv üldplaneering tugevdas seda usku veelgi. Kaebajal on õigus usaldada üldplaneeringus kindlaks määratud tingimuste püsimist ja järgimist vähemalt üldplaneeringu kehtivuse ajal. Väljakujunenud külatüübi järgimise kohustus loob subjektiivse õiguse ka naabritele. Vastasel korral jääks nende normide järgimise kohustus välja tavapärasest kohtulikust kontrollist ja need normid muutuksid sisutuks.
8.Vastustaja palus jätta kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebuse sisulisel lahendamisel palus vastustaja jätta selle rahuldamata. Küsimus on, millist täpsusastet ning regulatsiooni detailsust üldplaneeringult eeldatakse. Tühistamiskaebuse vältimatuks eelduseks on kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine. Kaebaja peaks põhjendama, kuidas saab tegeliku olukorra väidetav mittevastavus külatüübile rikkuda tema subjektiivseid õigusi. Erinevaid külatüüpe reguleerivad üldplaneeringu sätted ei ole kehtestatud naaberkinnisasja omaniku subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil. Üldplaneering väljendab avalikke huve. Planeeringus erinevate külatüüpide määratlemine annab aluse ning põhimõtted piirkonnas asustuse rajamiseks ja säilitamiseks. Kaebaja huvi on suunatud sellele, et naaberkinnisasjale kavandatavad hooned ei tuleks kaebaja õuele liiga lähedale. Üldplaneering ei saa olla vahetuks ehitusõiguse aluseks. Üldplaneeringut rakendatakse ja ehitusõigust Tammikumäe kinnisasjal täpsustatakse projekteerimistingimustega. Arvestades üldplaneeringu mastaapi ja täpsusastet, on ehitusõiguse määratlemisel oluline järgida, et ei muutuks üldplaneeringu põhilahendus. Tammikumäe kinnisasja hoonestamisel ei teki haguküla asemel muud külatüüpi. Üldplaneeringut arvestades on oluline see, et hajaasustus ei muutuks tiheasustuseks. Tammikumäe kinnisasja asub Vooremaa kaitsealal. Kuna ehitamine ei ole võimalik ilma Keskkonnameti kooskõlastuseta, lasub ametil ka vastutus kaitse eesmärkide saavutamise üle. Keskkonnaamet on kooskõlastuse andnud. Vastustaja on projekteerimistingimuste andmisel arvestanud nii Keskkonnaameti esitatud nõudeid kui kaebaja taotlusi, muutes juurdepääsu asukohta, vähendades hoonete alust pinda ning nihutades hoonestusala. Projekteerimis-
tingimustes ette nähtud Tammikumäe õueala ja H õueala vähim vahe on 114 m. Õuealade tarastamise keeldu üldplaneering ette ei näe. Vastustaja ei nõustu väidetega kaebaja menetluslike õiguste rikkumise kohta. Suurele osale kaebuse väidetele on vastatud juba projekteerimistingimuste andmise menetluses ja vastustaja palub nende seisukohtaga arvestada. Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt, kaebaja on olnud menetlusse kaasatud, kõiki asjaolusid kaalutud ja kaebajale põhjalikult selgitatud.
9.Kolmas isik palus jätta kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata ning kaebuse läbivaatamisel jätta rahuldamata. Kolmanda isiku hinnangul puudub kaebajal kaebeõigus. Erinevaid külatüüpe reguleerivad üldplaneeringu sätted ei ole kehtestatud naaberkinnisasja omaniku subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil. Haldusmenetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Vastustaja on korrektselt kaasanud kaebaja projekteerimistingimuste andmise menetlusse ning andnud seisukoha, arvamuse ja selgitused kaebaja varasematele väidetele. Kõiki asjaolusid on kaalutud. Vastustaja on selgitanud, et tegemist ei ole ridaküla, vaid haguküla külatüübiga ning sisuliselt on tegemist haguküla struktuuri täiendamisega. Kaalutud on hoonete nihutamist. Lisaks on antud põhjalikke, asjakohaseid ja arusaadavaid selgitusi seoses üldplaneeringuga. Kaebaja eesmärk takistada omanikul oma omandipõhiõiguse kasutamist ei tugine õiguslikule alusele. Kolmanda isiku eesmärk on rajada Tammikumäe maaüksusele endale kodu. Tammikumäe maaüksus ja seda ümbritsevad maaüksused on ajalooliselt kuulunud kolmanda isiku vanavanaisale. Kaebaja suuremahuline vastasseis jääb arusaamatuks, kuna hoonestusala asub tema õuealast niivõrd kaugel, et igapäevases elutegevuses omab see äärmiselt väikest mõju. Tammikumäe maaüksusel on ajalooliselt hooned asunud ning need olid kaebajale oluliselt lähemal kui projekteerimistingimustes ette nähtud. Kolmandal isikul on õigus kasutada ja käsutada oma omandit, kui see on kooskõlas õigusaktidega. Kaebuses toodu põhjal ei saa asuda teistsugusele seisukohale. Kohtu seisukoht
10.Kohus jätab rahuldamata vastustaja ja kolmanda isiku taotluse jätta kaebus kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 ja 2 sätestavad, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kohus saab projekteerimistingimused tühistada vaid siis, kui need rikuvad kaebaja subjektiivseid õigusi. HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Seega peab kaebeõiguse puudumine olema ilmselge ning tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Kohus ei pea kaebeõiguse puudumise korral kaebust läbi vaatamata jätma, vaid võib kaebuse ka asja sisulise läbivaatamise tulemusel rahuldamata jätta. Kohus selgitas asja menetlemise käigus oma kahtlusi kaebeõiguses ning kavatsust lahendada see küsimus kohtuotsuses. Kohus jääb nende seisukohtade juurde ja ei pea kohtumääruse tegemist menetluse lõpplahendina põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei ole praeguses menetlusetapis otstarbekas käsitleda eraldi küsimust, kas projekteerimistingimused riivavad kaebaja subjektiivseid õigusi piisavalt selleks, et kaebajal oleks HKMS § 44 lg 1 alusel
kaebeõigus. Kaebeõiguse ja kaebuse põhjendatuse küsimused on läbi põimunud ning kohus käsitleb neid ühtselt.
11.Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 1 sätestab, et projekteerimistingimused on vajalikud ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et Tammikumäe kinnisasja osas detailplaneeringu koostamise kohustust ei ole.
12.EhS § 26 lg 3 p 3 järgi tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus määratud tingimusi. EhS § 32 p 2 järgi keeldutakse projekteerimistingimuste andmisest, kui projekteerimistingimuste taotlus ei vasta üldplaneeringule. Kaebaja põhiväiteks on projekteerimistingimuste vastuolu Tartu Valla üldplaneeringuga (kehtestatud Tartu Vallavolikogu 15.06.2022.a otsusega nr 43)1. Üldplaneeringu maht on väga suur ning sellest puutub asjasse väike osa. Dokumendi kahjustumise või kaduma mineku võimalus selle asukohas on väga väike. Kohus ei võta tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 275 lg 1 alusel üldplaneeringut asja juurde, vaid viitab üldplaneeringule selle elektroonilises asukohas. HKMS § 157 lg 2 nõuded on täidetud, kuna üldplaneeringule on tuginenud kõik menetlusosalised ning menetlusosalistel oli võimalik üldplaneeringut uurida ja selles sätestatu kohta arvamust avaldada. Kaebaja väidetud vastuolu seisneb eeskätt selles, et H ja Tammikumäe õuealade paiknemine ei täida üldplaneeringus hagukülale kehtestatud nõudeid.
13.1.Seletuskirja punkt 4.2.1 (seletuskirja lk 17-18) käsitleb elamuehituse nõudeid hajaasustuses. Selles on öeldud, et vallas esineb erinevaid külatüüpe või on külad oma suurusest tingitult segatüüpi külad. Elamute püstitamisel tuleb arvestada hoone asukohas väljakujunenud keskkonda (külatüüpi), sh hoonestuslaadi – hoonete paigutust põllu- ja metsamassiivide ning teede suhtes, traditsioonilisi ehitusmahtusid ja -materjale, hoonete kõrgust, arhitektuurseid lahendusi jne. Soovitavalt võtta eluasemekoha rajamiseks eelkõige kasutusele endised talukohad. Lubatud on üldplaneeringu kehtestamise hetkel maakatastris registreeritud hoonestamata maatulundusmaa ja/või elamumaa sihtotstarbega katastriüksuse hoonestamine eluhoone (väikeelamu) ja elukondliku funktsiooni toetavate abihoonetega, kui arvestatud on õigusaktidega sätestatud piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised piirangud, tuleohutuskujad, nõuded kommunikatsioonide paigutamisele ja kujadele vms) ning planeeringuga määratud tingimusi. Piirdeaedade püstitamisel järgida hoone asukohas väljakujunenud tavasid.
13.2.Seletuskirjas on eraldi antud mõistete selgitused (lk 8-10). Nende seas on: * ahelküla - õued paiknevad ühendusteede ääres, tavaliselt kahel pool teed. Õuede vaheline kaugus 100-200 m ja õuede vahele võib jääda põllu- ja heinamaid. Iseloomulikud on pikad ristkülikukujulised krundid; * haguküla - õued paiknevad ühel või kahel pool küla läbivat teed, paarikolmesaja meetri kaugusel nii teest kui üksteisest, kusjuures iga õue juurde viib peateelt kõrvaltee. Sageli on taluõued omavahel ühendatud veel piki põllu serva kulgeva teega; * ridaküla - õued paiknevad ühendusteede ääres, tavaliselt ühel pool teed. Õued moodustavad kompaktse ümbritsevatest kõlvikutest eralduva külaala. Iseloomulikud on pikad ristkülikukujulised krundid.
13.3.Seletuskirja punkt 6.4 käsitleb väärtuslikke maastikke. Selles on öeldud, et Vooremaale
Tartu Valla üldplaneering 2022, kättesaadav: https://uldplaneering2035.tartuvald.ee/
on Tartu valla piires iseloomulikud ahel- ja ridakülad, mis kujunesid peamiselt 19. sajandi keskpaigas talude kruntimise tagajärjel. Uute hoonete rajamisel Vooremaa maastikukaitsealale II klassi alal tuleb arvestada, et uusi maju võib ehitada ala väärtusi kahjustamata. Uued hooned peavad olema olemasolevatega sarnased mahult ja stiililt. Ridakülas võib kahe õuemaa vahele paigutada uut maja, kui majade vahe on rohkem kui 100 m ja tekkiv vahe jääb vähemalt 50 m. Vahet mõõdetakse kõige lähemate punktide vahel. Uute õuemaade rajamisel tuleb järgida üldist juba varem väljakujunenud asustusstruktuuri, olulisi vaateid ei tohi kahjustada (lk 50-51).
14.Üldplaneeringu kaardirakenduse kohaselt asub W küla hajaasustusega alal. Kehtiv üldplaneering ei määratle, missugusesse külatüüpi W küla kuulub. Kaebaja oli 17.02.2023.a vastuväites seisukohal, et Soitsjärve küla traditsiooniline pärandkultuurmaastiku ilme on ahelküla, mistõttu õuede vahemaa ei tohi ületada 100 m (dtl 23). Vastustaja selgitas 06.03.2023.a vastuses, et tegemist on hagukülaga ning Tammikumäe kinnisasjale ehitamine on sisu poolest haguküla struktuuri täiendamine, nagu oli ette nähtud 2008 kehtestatud üldplaneeringus (dtl 35). Vastustaja viidatud üldplaneeringu seletuskirjas2 (lk 44) sisaldub tõesti joonis Saadjärve ridaküla ja W haguküla kohta, millel on tähistatud võimalike uute elamute ja õuealade asukohad (s.h Tammikumäe kinnisasi). Keskkonnaamet on lähtunud sellest, et tegemist on ajalooliselt ridaküla asustusstruktuuriga. Eeltoodust nähtub, et külatüübi määramine on suures osas hinnanguline. Esineda võivad ka segatüüpi külad. Kohus ei võta lõplikku seisukohta küsimuses, kas W küla on tüübilt ahel-, hagu- või ridaküla, kuna asja lahendus sellest ei sõltu.
15.Kohtu hinnangul ei tulene üldplaneeringust kaebajale subjektiivset õigust nõuda kindlat kaugust tema õueala või hoonete ja kolmanda isiku õueala või hoonete vahel. Üldplaneeringust ei tulene, et kaebaja õueala kaugus teistest õuealadest peab olema vähemalt 200 m. Kaebaja tuletab nimetatud arvu haguküla definitsioonist. Kuid üldplaneeringu mõistete selgituste osas paiknevast küllalt ebamääraselt sõnastatud definitsioonist ei saa tuletada kohtus kaitstavat subjektiivset õigust. Kui üldplaneeringus on vajalikuks peetud sätestada hoonete või õuealade minimaalseid vahekaugusi, siis on seda tehtud (vt otsuse punkti 13.3). Nõudeid majade või õuemaade vahekaugustele hagukülas kehtestatud ei ole. Kui tegemist on ahel- või ridakülaga, siis on Keskkonnaamet kindlaks teinud, et üldplaneeringu nõuded on täidetud. Keskkonnaamet tõi seejuures välja, et Soitsjärve külas esineb väga erinevaid vahekaugusi hoonete vahel (vt otsuse punkti 4). Vastavale külatüübile omane hoonete või õuealade paiknemine üksteise ja tee suhtes on oma olemuselt pigem avalik huvi, millele projekteerimistingimuste vaidlustamisel tugineda ei saa. Lisaks ei saa W küla puhul väita, et projekteerimistingimustega ette nähtud ehitamine rikub hoonete või õuealade kindlakskujunenud paiknemist. Kaardilt (dtl 27) nähtub, et hooned ja õued paiknevad tee ja W vahelisel alal üldiselt pikkadel ja kitsastel kinnisasjadel ning väga erineval kaugusel teest. Üldplaneeringus ette nähtud nõudeks on varem välja kujunenud asustusstruktuuri järgimine. Projekteerimistingimustes ette nähtud ehitamine on sellega kooskõlas.
16.Üldplaneeringu alusel tuleb praegusel juhul arvestada ka hoonete paigutust põllu- ja metsamassiivide ning teede suhtes, traditsioonilisi ehitusmahtusid ja -materjale, hoonete kõrgust, arhitektuurseid lahendusi jne. Ka need on oma olemuselt avalikust huvist lähtuvad Tartu Valla üldplaneering. Seletuskiri. Tartu 2008, kättesaadav https://tartuvald.ee/documents/18024737/20534250/Tartu+valla+%C3%9CP+seletuskiri.pdf/9302ef4a-52284d03-a1d1-0dd8165ed18e
nõuded, millele tuginemiseks kaebaja peaks need siduma oma subjektiivsete õiguste rikkumisega. Kaebaja seda teinud ei ole. Vastustaja on kohtu hinnangul eeltoodud nõudeid ka järginud. Vastustaja on selgitanud õueala moodustamist puistu arvelt, arvestamist olemasolevate teede ja kõlvikute piiridega ning selgitanud, et hoonestusala ei ole kasutusel põllumaana ja põllumassiivide tükeldamist ei toimu. Üldplaneeringus on eraldi ette nähtud, et hoonestamata maatulundusmaa hoonestamine eluhoone ja abihoonetega on lubatud (vt otsuse punkti 13.1). Vastustaja on kehtestanud nõude, et uued hooned peavad olema olemasolevatega sarnased mahult ja stiililt. Kohus ei näe põhjust teha etteheiteid vastustaja järeldusele, et kavandatav ehitus ei mõjuta rohevõrgustiku säilimist.
17.Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg 1 järgi on üldplaneeringu eesmärk valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. PlanS § 75 lg 1 p 18 järgi on üldplaneeringu ülesandeks planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine. Riigikohus selgitas, et PlanS § 74 lg 5 järgi on üldplaneering detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste andmise alus. Maakasutuse üksikasjade, sh mõne üksiku kinnisasja kasutuskorra kindlaksmääramine ei peaks olema üldplaneeringu ülesanne (Riigikohtu 28.03.2024. a otsus asjas nr 3-21-1370, p 19). Samuti on selgitatud, küll seonduvalt linnaehitusega, et selliste linnaehituse üksikasjade nagu ehitise ja krundipiiri vahekauguse määramine ei ole üldplaneeringu ülesanne (Riigikohtu 30.03.2021. a otsus asjas nr 3-18-1901, p 15). Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti leidnud, et projekteerimistingimused on kooskõlas Tartu valla üldplaneeringuga. Üldplaneering on oma olemuselt põhilahendus ja ka kooskõla üldplaneeringuga saab hinnata põhilahenduse tasemel. Projekteerimistingimused ei kaldu kõrvale üldplaneeringus üldreeglina või Vooremaa suhtes kehtestatud uute hoonete või õuealade rajamise põhimõtetest.
18.EhS § 27 lg 2 p 2 alusel tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada, et see ei oleks vastuolus avaliku huviga. EhS § 32 p 6 kohaselt keeldub pädev asutus projekteerimistingimuste andmisest, kui EhS § 31 lg 4 p 1 nimetatud asutus on jätnud projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamata. Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 7 järgi ei või kaitsealal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda projekteerimistingimusi. Vooremaa maastikukaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale ette heita, et ta tugines avaliku huvi hindamisel Vooremaa maastikukaitsealaga seotud nõuete täitmise aspektist Keskkonnaameti seisukohale. Kui vastustaja nõustus Keskkonnameti seisukoha ja põhjendusega, siis oli piisav sellele viidata. Õige ei ole kaebaja väide, et Keskkonnaameti kooskõlastus on formaalne. Vastupidi, Keskkonnaamet on kooskõlastuse andmist põhjalikult selgitanud ja põhjendanud.
19.Kaebaja väitel omandas ta H kinnisasja, lootes sellele, et tema lähiümbrusse uusi elamuid ei ehitata. Kaebaja selline soov ei ole kaalukam kolmanda isiku huvist oma kinnisasjale ehitada. Kaebaja omandas kinnisasja 2017. aastal, s.o eelmise üldplaneeringu kehtivuse ajal (dtl 12). Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja lootus oleks rajanenud vastaval ajal kehtinud üldplaneeringu või muu haldus- või õigusakti sätetel. Vastupidi, vastustaja viitas sellele, et 2008-2022 kehtinud üldplaneeringus oli Tammikumäe kinnisasi tähistatud kui võimalik hoonestatav ala.
Kohtu hinnangul on vastustaja haldusmenetluses põhjalikult kaalunud kaebaja ja kolmanda isiku vastanduvaid huve ja avalikku huvi ning jõudnud neid kõiki parimal võimalikul viisil arvestava lahenduseni, s.h nihutanud hoonestusala kaebaja hoonetest võimalikult kaugele. Vastustaja kinnitas, et projekteerimistingimustega ette nähtud õueala vähim vahemaa kaebaja õuealast on 114 m. Kohtule ei ole äratuntav, et niisuguse vahemaa kaugusele uue elumaja ja kõrvalhoonete püstitamine saaks rikkuda kaebaja subjektiivseid õigusi määral, mis projekteerimistingimuste andmise välistab. Iseenesest on võimalik, et ehitamine Tammikumäe kinnisasjale raskendab või muudab võimatuks ehitamise sellest n-ö järgmisele ehk Tammiku kinnisasjale. Kuid kaebaja ei saa pöörduda kohtusse Tammiku kinnisasja omaniku huvides. Kui Tammiku kinnisasja omanik peab projekteerimistingimusi oma õigusi rikkuvaks, siis saab ta need ise vaidlustada.
20.Käesoleva kohtuasja lahendamisel ei oma tähtsust, kas vastustaja haldusmenetluses üksikasjalikult vastas kõigile kaebaja väidetele avaliku huvi rikkumise kohta. Kui projekteerimistingimusi ei saa vaidlustada avaliku huvi kaitsmise eesmärgil, siis ei mõjuta see asjaolu ka projekteerimistingimuste õiguspärasust. Vastustaja on kaebajale haldusmenetluses korduvalt selgitusi andnud. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal eraldi kaitstavat õigust sellele, et saada põhjendatud ja igakülgsed vastused kõigile, s.h korduvatele väidetele. Haldusorgani põhjendamiskohustus on vajalik eelkõige selleks, et haldusakti õiguspärasus oleks kontrollitav. Projekteerimistingimustes on vastustaja piisavalt käsitlenud avaliku huviga seonduvat.
21.Kokkuvõttes on projekteerimistingimused kohtu hinnangul õiguspärased ja kaebaja väited ei anna alust nende tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud, selgitused
22.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle alusel on menetluskulude kandmine kaebaja kohustus. Kolmas isik osales menetluses vastustaja poolel, seega kuuluvad HKMS § 108 lg 8 alusel ka kolmanda isiku menetluskulud kulude hulka, mille kandmise kohustus on kaebajal. Vastustaja ja kolmas isik ei ole menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud. Kohus jätab HKMS § 109 lg 1 alusel menetluskulud vastustaja ja kolmanda isiku kasuks välja mõistmata.
23.HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise arvutivõrgus, otsus avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Karin Jõks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.