Tsiviilasja menetluskulud jätta OÜ XXXX kanda. Edasikaebamise kord
4.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline
taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.31. oktoobril 2013. aastal toimus Tallinnas liiklusõnnetus, kus XXXX OÜ-le kuuluv mootorsõiduk IVECO MAGIRUS sai vigastusi. Liiklusõnnetuse põhjustas mootorsõiduki VOLVO juht. Nimetatud mootorsõiduki VOLVO osas oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustus kindlustusandja XxxxAS-iga. XxxxAS on nõustunud hüvitama tekkinud kahju üksnes osaliselt.
2.Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorsõiduk IVECO MAGIRUS muuhulgas järgmised vigastused: kasti tagumise tala deformatsioon, kasti põhja deformatsioon (kasti põhi oli kumer keskosas ülespoole), kasti parempoolse esimese küljeluugi ja posti mitteparalleelne ühtivus, kasti nihkumine vaheraami peal ettepoole ning kasti ja põhja mõõtude nihe, tõstesilindrite leke, kasti esiosa juhikute nihe, toetuskaarte vigastused, põhjapleki vigastused, parema poole tagumine porte kõverdumine väljapoole.
3.Mootorsõiduki IVECO MAGIRUS omaniku XXXX OÜ esindaja Xxxx esitas 04.11.2013 kahju hüvitamise avalduse kindlustusseltsile XxxxAS, mida menetleti liikluskahju juhtumina XXXX. XxxxAS tegi 04.06.2014 liikluskahju hüvitamise otsuse, millest nähtuvalt pidas kindlustusselts põhjendatuks üksnes kasti tagumise tala deformatsiooni remondi hüvitamist 1200 euro ulatuses.
4.XXXX OÜ-le teadaolevalt läheb mootorsõiduki IVECO MAGIRUS remont maksma aga vähemalt 5500 eurot. Xxxx on pöördunud XxxxAS-i poole pärast kindlustusandja kahju hüvitamise otsuse kättesaamist ning palunud hüvitada tekkinud kahju ka ülejäänud osas. Kindlustusandja esindaja on teatanud, et kindlustusandja ei kavatse ülejäänud osas tekkinud kahju hüvitada.
5.Kuna XxxxAS on nõustunud hüvitama kahju summas 1200 eurot, siis nimetatud summa osas poolte vahel vaidlust ei ole ning hageja arvestab selle summa nõudest 5500 eurot maha. Hageja palub hagi rahuldada ning mõista XxxxAS-lt välja XXXX OÜ kasuks hüvitis 4300 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Kostja on hagiavalduses esitatud nõudest kindlustushüvitise saamiseks täies ulatuses ja põhjendatult vabanenud, mistõttu on hageja nõue kindlustushüvitise saamiseks alusetu ja põhjendamatu.
7.Kostja märgib, et poolte vahel puudub vaidlus 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse faktilistes asjaoludes. Samuti puudub poolte vahel vaidlus kõnealuse liiklusõnnetuse põhjustaja osas. Kõnealusel juhul on tegemist on lepinguvälise kahju põhjustamisega. Sel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka sõiduki valdaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. Kostja kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjana vastutab kindlustatud isiku poolt riskivastutuse alusel põhjustatud kahju eest LKindlS § 2, § 7 lg 1 ja § 26 järgi LKindlS §-des 28 jj ettenähtud ulatuses.
8.LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. Seega on kõnealusel juhul tegemist sõiduki Volvo kui suurema ohu allika valitseja süüst sõltumatu vastutusega ehk riskivastutusega (võlaõigusseaduse §-d 1056160) ning kindlustushüvitise saamiseks peab kahjustatud isik tõendama järgmisi riskivastutuse eelduseid: sõiduki kui suurema ohu allika valitsemist, suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumist, põhjuslikku seost suurema ohu allikale iseloomuliku riski ning tekkinud kahju vahel, kahjuliku tagajärje, nt asja kahjustumise, kahju suurust.
9.Kuivõrd kõnealusel juhul on tegemist kostja kui sõiduki Volvo valdaja tsiviilvastutuse kindlustusandja täitmise kohustuse küsimusega, peab kahjustatud isik ehk hageja
tõendama ka neid asjaolusid, mis on LKindlS järgi nõutavad kindlustusandja kohustuse tekkimiseks, st antud juhul seda, et sõiduki IVECO kasti ja kasti tõstesilindri kahjustumise näol on tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 2 mõttes.
10.Hageja kui kahjustatud isik peab tõendama, et IVECO kasti ja kasti tõstesilindri kahjustumine on otseses põhjuslikus seoses 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetusega. Antud asjas ei ole hageja tõendanud, et sõiduki IVECO vaidlusalused kahjustused on tekkinud 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. XxxxOÜ ülevaatusaktist ei tulene, et IVECO kast ning tõstesilindrid on kahjustunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Xxxx OÜ ülevaatuse aktist tuleneb, et kõnealuse sõiduki kasti põhjaplekk on tagaservast läbi kulunud. Igasugune kulumine viitab kostja arvates pikaajalisele eseme kasutamisele, mitte ühekordsele kontaktsele liiklusõnnetusele. Samuti tuleneb XxxxOÜ ülevaatuse aktist, et IVECO kast ei ole uus ning sellega on pärast avariid tööd tehtud, mistõttu võivad olla vigastused võimendunud. Seega tuleneb kõnealusest aktist, et hageja on kahju ise suurendanud. Igasugust kahju suurendamise riski kannab VÕS § 139 alusel hageja ise.
11.Kostja on seisukohal, et IVECO kast ning tõstesilindrid ei ole kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud sellises ulatuses, nagu hageja püüab väita. Antud väidet tõendab kostja kahjukäsitleja Xxxx14.05.2014 koostatud arvamuse ning XxxxOÜ/XxxxOÜ meistri Xxxxpoolt antud arvamusega. Kõnealune sõiduk on töömasin, mille kast on mõeldud raskete asjade vedamiseks, mistõttu on selge, et kastile tekivad muuhulgas pikaaegse ekspluatatsiooni käigus erinevad vigastused. Samuti võib laadimisja tõstetöödel vigastada saada nii sõiduki kast kui kasti tõstesilindrid. Seega ei ole sõiduki kahjustuste järgi võimalik väita, et kõnealused kahjustused on saanud tekkida ainuüksi liiklusõnnetuse tagajärjel, kuna sõiduki kast ei ole uus ning sellega tehakse igapäevaselt tööd, mistõttu esineb kastil hulgaliselt vigastusi, mis ei ole seotud liiklusõnnetusega.
12.Kostja juhib tähelepanu Politsei ja Piirivalveameti poolt esitatud tunnistaja ülekuulamise protokollile, milles on omapoolseid tunnistusi andnud hageja seaduslik esindaja Xxxx. Kõnealusest protokollist tuleneb, et seadusliku esindaja sõnade kohaselt sõidukil endal vigastused puuduvad ning kahjustada on saanud ainult kallurikasti tagumine serv. Hageja seadusliku esindaja poolt sündmuskohal antud ütlused langevad kokku teiste tõenditega, mis kinnitavad, et liiklusõnnetuses on kahjustada saanud ainuüksi sõiduki kasti tagumine osa ning puuduvad viited selle kohta, et kasti kahjustused oleksid ulatuslikumad. Samuti puuduvad viited liiklusõnnetuse toimumise ja kasti tõstesilindrite kahjustuse põhjusliku seose kohta.
13.Kostja jagab ka ekspert Xxxxseisukohta, et kõnealusele sõidukile ei ole võimalik ekspertiisi teostada, kuna sõidukil on palju vigastusi, millel ei ole seost liiklusõnnetusega. Kostja arvates on leidnud kõikide kohtumenetluses esitatud tõenditega tõendamist, et hagejale ei ole tekkinud kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel kahju sellises ulatuses, nagu hageja püüab väita. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, kuulanud pooled kohtuistungil ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Asjas puudub vaidlus, et 31.10.2013 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduk Iveco. Liiklusõnnetuse põhjustas veoauto Volvo, mis oli kindlustatud kostja juures. Kostja on seoses eelnimetatud liiklusõnnetusega leidnud, et hagejale kuulub hüvitamisele 1200 eurot.
16.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 4300 euro väljamõistmiseks, kuna hageja hinnangul tekkis hagejale kuuluvale sõidukile 31.10.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustusi kokku 5500 euro ulatuses, kuid kostja on hagejale lubanud hüvitada üksnes 1200 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hageja väidetud täiendavate vigastuste ja 31.10.2013 liiklusõnnetuse vahel.
17.Kohus leiab, et hagejal on õiguslik alus oma nõudega kostja vastu pöördumiseks tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 521, mille kohaselt kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Võttes arvesse, et käesoleval juhul tekitas veoauto Volvo hageja sõidukile kahjustusi lepinguvälise sündmuse raames, saab hageja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja VÕS § 1056 alusel. Kohus märgib, et nimetatud sätete kohaldamise eeldus on, et tõendamist leiab kahju tekkimine, kahju tekitaja tegevuse õigusvastasus ning samuti põhjuslik seos kahju ja kahju tekitaja tegevuse vahel. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel.
18.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-161-10 asunud seisukohale, et VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama ainult juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Nimetatud sätte mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel lähtuma nn conditio sine qua non põhimõttest, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud (vt Riigikohtu 18. juuni 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-145-08, p 17). Kohus leiab, et lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on hageja esitatud hagi võimalik rahuldada üksnes juhul, kui leiab tuvastamist, et hageja sõidukil esinevad kahjustused on tekkinud 31.10.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel.
19.Kohus on hagejale selgitanud, et hageja kohustus on antud asjas tõendada põhjusliku seose olemasolu 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse ning hageja sõidukil esinevate vigastuste vahel ning palunud 12.01.2017 kohtuistungil hagejal ära näidata, milliste tõenditega hageja põhjusliku seose olemasolu tõendab (kd II lk 77). Hageja on viidanud hagiavalduse lisale 1, mis on hageja seadusliku esindaja poolt politseile antud ütlused, ekspert Xxxx hinnangule ning kostja vastuse lisale 1.
20.Kohus on seisukohal, et hageja viidatud tõenditest ei nähtu põhjuslik seos 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse ning hageja sõidukil esinevate vigastuste vahel. Nimelt ilmneb hageja seadusliku esindaja poolt politseile antud ütlustest, et kuna löök tuli kalluri kasti pihta, on avarii tagajärjel kasti taga tala kõver ning samuti on kast alt servast kokku lükatud (kd I lk 19). Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend ei tõenda hageja väiteid selle kohta, et hageja sõidukil esinesid vigastused, millega seotud kahju hüvitamisest on kostja põhjendamatult keeldunud. Nimelt nähtub kostja kahjukäsitleja Xxxx14.05.2014 arvamusest, et kahjukäsitleja on lugenud kasti tagatala vigastust liiklusõnnetusega seotuks ning kostja on vastava kahju hagejale hüvitanud.
21.Ekspert Xxxxon esitanud kohtule 09.06.2016 hinnangu, milles on leidnud, et „Sõiduki Iveco veokastil esinevad olulised liiklusõnnetusega mitte seostatavad kahjustused: mitmed lokaalsed deformatsioonid, paneelide kujuhälbed ning ulatuslikud korrosioonikahjustused. Nende eripära tõttu ei ole võimalik sõiduki veokasti kohta teostada üheselt käsitletavat koormusanalüüsi. Liiklusõnnetuse käigus sõiduki Volvo, reg. märgiga xxxx, kabiiniga kontakteerunud sõiduki Iveco veokasti tagumise deformeerunud põikitala vahetus läheduses paiknevate kolmnurkse kujuga tugevdustel esinevad antud liiklusõnnetusega mitte seostatavad olulised avariilised vigastused. Nende vigastuste tunnused viitavad sarnaselt liiklusõnnetusega veokasti suhtes suunaga tagant ette mõjunud olulise löökkoormuse toimele.“ Kohus on seisukohal, et eksperdi hinnangus ei ole väljendatud ühtegi seisukohta, mis toetaks hageja positsiooni. Kohus on palunud hagejal vastav lause eksperdi hinnangus ka ära näidata (kd II lk 76 pöördel), kuid hageja ei ole osanud
konkreetsele lausele viidata. Kohus leiab, et vastupidiselt hageja arvamusele on ekspert viidanud hageja sõidukil üksnes vigastustele, mis ei ole 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetusega põhjuslikus seoses. Ekspert on kinnitanud, et sõiduki veokastil esinevad olulised liiklusõnnetusega mitte seostatavad kahjustused ning samuti on ekspert välja toonud, et veokasti tagumise deformeerunud põiktala tugevdustel esinevad antud liiklusõnnetusega mitte seostatavad olulised avariilased vigastused. Lähtuvalt eeltoodust leiab kohus, et ekspert Xxxx ei viita ühelegi asjaolule, mis võimaldaks asuda seisukohale, et hageja sõidukil esinevate täiendavate vigastuste ja 31.10.2013 toimunud avarii vahel esineb põhjuslik seos.
22.Täiendavalt on hageja asunud seisukohale, et hageja viidatud põhjuslikku seost tõendab kostja vastuse lisa 1, kus on öeldud, et ekspert Xxxxon tuvastanud, et kasti esiosa juhikute nihke järgi on võimalik näha, et kasti esiosa on ca 1-2 cm vasakule nihkes (kd I lk 31). Kohus on seisukohal, et üksnes asjaolu, et kostja kahjukäsitleja on viidanud ekspert Xxxxvastavale arvamusele, ei anna alust asuda seisukohale, et hageja sõidukil esinevad täiendavad kahjustused on seotud 31.10.2013 avariiga. Kohus on hagejale selgitanud, et juhul, kui hageja oleks soovinud kohtumenetluses ekspert Xxxxarvamusele tugineda, oleks hageja pidanud vastava arvamuse kohtule esitama või taotlema selle tõendina kostjalt välja nõudmist. Nimetatud toiminguid hageja käesolevas menetluses teinud ei ole. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et ka kostja kahjukäsitleja viide Xxxxarvamusele ei tõenda põhjusliku seose olemasolu hageja sõidukil esinevate vigastuste ja 31.10.2013 liiklusõnnetuse vahel.
23.Seoses hageja väitega, et käesolevas asjas on tegelikkuses kostja kohustus tõendada põhjuslikku seost puudutavaid küsimusi ning kostja oleks pidanud aitama kaasa kõigi liiklusõnnetusega seotud asjaolude väljaselgitamisele, märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest ja asjaoludest, et kostja ei oleks pärast kahjujuhtumi toimumist täitnud oma kohustust kahju ulatuse väljaselgitamiseks. Nimelt on hagejale kuuluva sõidukiga tegelenud kahjukäsitleja Xxxx, kes on juhtumi kohta koostanud motiveeritud arvamuse (kd I lk 31-80), ning samuti on kaasatud ekspert Xxxx. Asjaolu, et kostja kahjukäsitleja on asunud seisukohale, et kõik sõidukil esinevad vigastused ei ole liiklusavariiga seotud, ei tähenda, et kostja ei oleks panustanud kõigi asjaolude välja selgitamisse. Kohus on seisukohal, et kostjal ei saa siiski kohtumenetluses tekkida kohustust asuda välja selgitama või tõendama hagejale soodsaid asjaolusid ning samuti ei ole kostjal võimalik tõendada negatiivset asjaolu, s.o põhjusliku seose puudumist.
24.Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ei ole antud juhul tõendanud põhjusliku seoses esinemist hageja sõidukil esinevate täiendavate kahjustuste ja 31.10.2013 toiminud liiklusõnnetuse vahel. Lisaks eelviidatud tõenditele kinnitab põhjusliku seose puudumist ka XxxxOÜ töötaja Xxxx29.04.2014 e-kiri (kd I lk 81), milles on asutud seisukohale, et kannatada saanud autol olid vead juba enne olemas (välja arvatud sissemuljutud tagumine äär).
25.Kohtu hinnangul ei tõenda põhjusliku seose olemasolu ka hageja viidatud fotod veoki kahjustustest ja avarii põhjustanud Volvost (kd II lk 33-79), kuna üksnes fotosid vaadates ei ole kohtul kui eriteadmisteta isikul võimalik tuvastada, millistel asjaoludel konkreetsed vigastused on tekkinud, s.t kas need on põhjustatud avariist või masina tavapärasest kulumisest selle sihtotstarbelisel kasutamisel. Kohus ei nõustu hagejaga, et fotosid vaadates on avariilisi kahjusid lihtne selgeks teha, kuna ka riiklikult tunnustatud ekspert ei ole pidanud selliseid andmeid piisavaks, et tuvastada seos liiklusõnnetuse ja konkreetsete kahjustuste vahel.
26.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.
27.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagihind 4300 eurot.
28.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada protokolli parandamise taotlusi. Hageja palub 12.01.2017 kohtuistungi protokolli viia sisse järgmised parandused. Hageja palub täiendada hageja lepingulise esindaja lauset alla kriipsutatud osaga: „hageja viitab hagiavalduse lisale nr 1, mis on hageja seadusliku esindaja poolt pärast avariid kindlustusele esitatud kahju hüvitamise avaldus, kus on ära nimetatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused (kd I lk 18-19). Lisaks viitab hageja ekspert Xxxx hinnangule (kd I lk 190).“ Hageja palub paranduse sisse viia, kuna tegelikkuses viitas hageja kahju hüvitamise avaldusele, mitte protokollis märgitud ütlustele. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus tuleb rahuldamata jätta. Nimelt on protokollis kajastatud, et hageja esindaja on viidanud hagiavalduse lisale 1, mis on kahjuavaldus, ning muuhulgas sisaldab see hageja seadusliku esindaja poolt antud ütlusi. Seega on protokollist näha, millisele tõendile hageja on viidanud.
29.Täiendavalt palub hageja teha muudatuse, mille kohaselt kantakse protokolli pärast hageja seadusliku esindaja küsimust sõiduki tagapõskede vigastuste kohta kohtu selgitus, et tegemist ei ole arutatavasse asja puutuva küsimusega. Kohus leiab, et hageja vastav taotlus protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm ning kõike istungil räägitut sõna-sõnalt protokolli ei kanta. Protokollis peavad olema kajastatud eelkõige asjaolud, mis on asja lahendamise või edasikaebe seisukohalt olulised. Kohus leiab, et hageja taotletud parandus nimetatud asjaolude hulka ei kuulu.
30.Täiendavalt palub hageja protokollis selgitada, kuidas kohus seletab lahti küsimuse, miks ei ole kindlustus esitanud kohtule koos dokumentidega Xxxx ekspertiisi arvamust. Hageja teada peab kindlustus esitama kohtule kõik avariiga seotud materjalid ja mitte tegema seda valikuliselt. Kohus märgib, et hageja viimane taotlus jääb kohtule arusaamatuks. Kohus viib protokolli sisse parandused juhul, kui protokollis on midagi valesti kajastatud või mõni asja lahendamise aspektist oluline asjaolu jäänud kajastamata. Kohus ei tee protokolli parandamise raames protokolli täiendavaid selgitusi, seega jätab kohus hageja taotluse rahuldamata. Menetluskulud
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
32.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Käesoleval juhul kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud ning ka nähtuvalt toimiku materjalidest kostjal menetluskulusid ei esinenud, seega asub kohus seisukohale, et kostjal menetluskulud puuduvad.