3.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda. Menetluskulusid ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks ei määrata, sest kostjal menetluskulud puuduvad.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.31. oktoobril 2013. aastal toimus Tallinnas liiklusõnnetus, kus HBL OÜ-le kuuluv mootorsõiduk IVECO MAGIRUS sai vigastusi. Liiklusõnnetuse põhjustanud mootorsõiduki VOLVO osas oli sõlmitud kohustuslik liikluskindlustus kindlustusandja Seesam Insurance AS-iga. Seesam Insurance AS on nõustunud hüvitama tekkinud kahju üksnes osaliselt.
2.Liiklusõnnetuse tagajärjel sai mootorsõiduk IVECO MAGIRUS muuhulgas järgmised vigastused: kasti tagumise tala deformatsioon, kasti põhja deformatsioon (kasti põhi oli kumer keskosas ülespoole), kasti parempoolse esimese küljeluugi ja posti mitteparalleelne ühtivus, kasti nihkumine vaheraami peal ettepoole ning kasti ja põhja mõõtude nihe, tõstesilindrite leke, kasti esiosa juhikute nihe, toetuskaarte vigastused, põhjapleki vigastused, parema poole tagumine porte kõverdumine väljapoole.
3.Mootorsõiduki IVECO MAGIRUS omaniku HBL OÜ esindaja HT esitas 04.11.2013 kahju hüvitamise avalduse kindlustusseltsile Seesam Insurance AS, mida menetleti liikluskahju juhtumina J01131446. Seesam Insurance AS tegi 04.06.2014 liikluskahju hüvitamise otsuse, millest nähtuvalt pidas kindlustusselts põhjendatuks üksnes kasti tagumise tala deformatsiooni remondi hüvitamist 1200 euro ulatuses.
4.HBL OÜ-le teadaolevalt läheb mootorsõiduki IVECO MAGIRUS remont maksma aga vähemalt 5500 eurot. HT on pöördunud Seesam Insurance AS-i poole pärast kindlustusandja kahju hüvitamise otsuse kättesaamist ning palunud hüvitada tekkinud kahju ka ülejäänud osas. Kindlustusandja esindaja on teatanud, et kindlustusandja ei kavatse ülejäänud osas tekkinud kahju hüvitada.
5.Kuna Seesam Insurance AS on nõustunud hüvitama kahju summas 1200 eurot, siis nimetatud summa osas poolte vahel vaidlust ei ole ning hageja arvestab selle summa nõudest 5500 eurot maha. Hageja palub hagi rahuldada ning mõista Seesam Insurance AS-lt välja HBL OÜ kasuks hüvitis 4300 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-9242
Kostja vastuväited
6.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu ning puudub alus selle rahuldamiseks. Kostja on hagiavalduses esitatud nõudest kindlustushüvitise saamiseks täies ulatuses ja põhjendatult vabanenud, mistõttu on hageja nõue kindlustushüvitise saamiseks alusetu ja põhjendamatu.
7.Kostja märgib, et poolte vahel puudub vaidlus 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse faktilistes asjaoludes. Samuti puudub poolte vahel vaidlus kõnealuse liiklusõnnetuse põhjustaja osas. Kõnealusel juhul on tegemist on lepinguvälise kahju põhjustamisega. Sel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka sõiduki valdaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. Kostja kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjana vastutab kindlustatud isiku poolt riskivastutuse alusel põhjustatud kahju eest LKindlS § 2, § 7 lg 1 ja § 26 järgi LKindlS §-des 28 jj ettenähtud ulatuses.
8.LKindlS § 2 järgi on liikluskindlustus suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus. Seega on kõnealusel juhul tegemist sõiduki Volvo kui suurema ohu allika valitseja süüst sõltumatu vastutusega ehk riskivastutusega (võlaõigusseaduse §-d 1056-160) ning kindlustushüvitise saamiseks peab kahjustatud isik tõendama järgmisi riskivastutuse eelduseid: sõiduki kui suurema ohu allika valitsemist, suurema ohu allikale iseloomuliku riski realiseerumist, põhjuslikku seost suurema ohu allikale iseloomuliku riski ning tekkinud kahju vahel, kahjuliku tagajärje, nt asja kahjustumise, kahju suurust.
9.Kuivõrd kõnealusel juhul on tegemist kostja kui sõiduki Volvo valdaja tsiviilvastutuse kindlustusandja täitmise kohustuse küsimusega, peab kahjustatud isik ehk hageja tõendama ka neid asjaolusid, mis on LKindlS järgi nõutavad kindlustusandja kohustuse tekkimiseks, st antud juhul seda, et sõiduki IVECO kasti ja kasti tõstesilindri kahjustumise näol on tegemist liikluskindlustuse kindlustusjuhtumiga LKindlS § 26 lg 2 mõttes.
10.Hageja kui kahjustatud isik peab tõendama, et IVECO kasti ja kasti tõstesilindri kahjustumine on otseses põhjuslikus seoses 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetusega. Antud asjas ei ole hageja tõendanud, et sõiduki IVECO vaidlusalused kahjustused on tekkinud 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Metall MTR OÜ ülevaatusaktist ei tulene, et IVECO kast ning tõstesilindrid on kahjustunud liiklusõnnetuse tagajärjel. Metall OÜ ülevaatuse aktist tuleneb, et kõnealuse sõiduki kasti põhjaplekk on tagaservast läbi kulunud. Igasugune kulumine viitab kostja arvates pikaajalisele eseme kasutamisele, mitte ühekordsele kontaktsele liiklusõnnetusele. Samuti tuleneb Metall MTR OÜ ülevaatuse aktist, et IVECO kast ei ole uus ning sellega on pärast avariid tööd tehtud, mistõttu võivad olla vigastused võimendunud. Seega tuleneb kõnealusest aktist, et hageja on kahju ise suurendanud. Igasugust kahju suurendamise riski kannab VÕS § 139 alusel hageja ise.
11.Kostja on seisukohal, et IVECO kast ning tõstesilindrid ei ole kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada saanud sellises ulatuses, nagu hageja püüab väita. Antud väidet tõendab kostja kahjukäsitleja Kaido Kalk 14.05.2014 koostatud arvamuse ning Pro Service Estonia OÜ/Pro Lift OÜ meistri AR poolt antud arvamusega. Kõnealune sõiduk on töömasin, mille kast on mõeldud raskete asjade vedamiseks, mistõttu on selge, et kastile tekivad muuhulgas pikaaegse ekspluatatsiooni käigus erinevad vigastused. Samuti võib laadimis- ja tõstetöödel vigastada saada nii sõiduki kast kui kasti tõstesilindrid. Seega ei ole sõiduki kahjustuste järgi võimalik väita, et kõnealused kahjustused on saanud tekkida ainuüksi liiklusõnnetuse tagajärjel, kuna sõiduki kast ei ole uus ning sellega tehakse
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-9242 igapäevaselt tööd, mistõttu esineb kastil hulgaliselt vigastusi, mis ei ole seotud liiklusõnnetusega.
12.Kostja juhib tähelepanu Politsei ja Piirivalveameti poolt esitatud tunnistaja ülekuulamise protokollile, milles on omapoolseid tunnistusi andnud hageja seaduslik esindaja HT. Kõnealusest protokollist tuleneb, et seadusliku esindaja sõnade kohaselt sõidukil endal vigastused puuduvad ning kahjustada on saanud ainult kallurikasti tagumine serv. Hageja seadusliku esindaja poolt sündmuskohal antud ütlused langevad koku teiste tõenditega, mis kinnitavad, et liiklusõnnetuses on kahjustada saanud ainuüksi sõiduki kasti tagumine osa ning puuduvad viited selle kohta, et kasti kahjustused oleksid ulatuslikumad. Samuti puuduvad viited liiklusõnnetuse toimumise ja kasti tõstesilindrite kahjustuse põhjusliku seose kohta.
13.Kostja jagab ka ekspert JL seisukohta, et kõnealusele sõidukile ei ole võimalik ekspertiisi teostada, kuna sõidukil on palju vigastusi, millel ei ole seost liiklusõnnetusega. Kostja arvates on leidnud kõikide kohtumenetluses esitatud tõenditega tõendamist, et hagejale ei ole tekkinud kõnealuse liiklusõnnetuse tagajärjel kahju sellises ulatuses, nagu hageja püüab väita. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
14.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
15.Otsuse põhjenduste kohaselt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et 31.10.2013 toimus Tallinnas liiklusõnnetus, milles sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduk Iveco. Liiklusõnnetuse põhjustas veoauto Volvo, mis oli kindlustatud kostja juures. Kostja on seoses eelnimetatud liiklusõnnetusega leidnud, et hagejale kuulub hüvitamisele 1200 eurot.
16.Hageja on esitanud kostja vastu nõude 4300 euro väljamõistmiseks, kuna hageja hinnangul tekkis hagejale kuuluvale sõidukile 31.10.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustusi kokku 5500 euro ulatuses, kuid kostja on hagejale lubanud hüvitada üksnes 1200 eurot. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole tõendanud põhjuslikku seost hageja väidetud täiendavate vigastuste ja 31.10.2013 liiklusõnnetuse vahel.
17.Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose esinemist hageja sõidukil esinevate täiendavate kahjustuste ja 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse vahel. Kohtu hinnangul ei nähtu esitatud tõenditest ja asjaoludest, et kostja ei oleks pärast kahjujuhtumi toimumist täitnud oma kohustust kahju ulatuse väljaselgitamiseks. Hagejale kuuluva sõiduki olukorraga on tegelenud kostja kahjukäsitleja, kes on juhtumi kohta koostanud motiveeritud arvamuse. Apellatsioonkaebus
18.Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda.
19.Maakohtu järeldus, et hageja ei tõendanud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju on põhjendamatu, sest hageja esitas tõendid, mida mõistlikult saab kahju kannatanud isikult oodata. Hageja esitas õigeaegselt kostjale kahju hüvitamise avalduse, kus ta kirjeldas piisavalt täpselt liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastusi. Selle tõendiga ei ole maakohus üldse arvestanud. Kahju hüvitamise avaldus esitati 04.11.2013, kuid kostja vaatas sõiduki üle alles 2013.a detsembri keskel. Kogu selle aja kasutas hageja sõidukit, sest hageja ei saanud poolteiseks kuuks sõidukit seisma jätta.
20.Maakohtu istungil kinnitasid pooled, et nende vahel puudub vaidlus ülejäänud küsimustes peale selle, kas tekkinud vigastused on tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-9242 Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et vigastused esinevad ja selles, et esinevate vigastuste kõrvaldamise maksumus on selline nagu hageja väidab. Kostja tegi sõiduki ülevaatuse alles poolteist kuud hiljem ja jättis seega täitmata oma kohustuse teostada liikluskahju kannatanud sõiduki ülevaatus ilma ülemäärase viivituseta. Kuna veoauto kast oli liiklusõnnetuses saanud vigastusi, siis tõenäoliselt toimus kasti kasutamisel suurem kulumine vigastuste piirkonnas, mis tuleb samuti hüvitada.
21.Apellandi hinnangul on ta kindlustusandjapoolse käitumise tõttu pandud olukorda, kus tal on raske tõendada veoautol olnud vigastuste tekkimist liiklusõnnetuse tagajärjel.
22.Maakohus on jätnud hageja taotluse istungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Hageja palub maakohtu istungi protokolli parandada. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
25.31. oktoobril 2013. aastal toimus Tallinnas liiklusõnnetus, kus HBL OÜ-le kuuluv mootorsõiduk IVECO MAGIRUS sai vigastusi. Hageja väidete kohaselt sai liiklusõnnetuse tagajärjel mootorsõiduk IVECO MAGIRUS muuhulgas järgmised vigastused: kasti tagumise tala deformatsioon, kasti põhja deformatsioon (kasti põhi oli kumer keskosas ülespoole), kasti parempoolse esimese küljeluugi ja posti mitteparalleelne ühtivus, kasti nihkumine vaheraami peal ettepoole ning kasti ja põhja mõõtude nihe, tõstesilindrite leke, kasti esiosa juhikute nihe, toetuskaarte vigastused, põhjapleki vigastused, parema poole tagumine porte kõverdumine väljapoole. Asjas puudub vaidlus, et hagejale kuuluval sõidukil eelnimetatud vigastused esinevad. Vaidlus on selle üle, kas kõik loetletud vigastused tekkisid 31.10.2013 toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel.
26.Liikluskindlustuse andja vastutab kohustusliku vastutuskindlustuse kindlustusandjana kindlustatud isiku poolt riskivastutuse alusel põhjustatud kahju eest LKindlS § 2, § 7 lg 1 ja § 26 (ja ka VÕS § 510) järgi LKindlS §-des 28 jj ettenähtud ulatuses. Mootorsõidukite kokkupõrkamisel sõidukitele tekkinud kahju hüvitamisel lähtutakse VÕS § 132 sätestatud põhimõtetest. Kahju hüvitamise eelduseks on VÕS § 127 lg 4 järgi ka põhjusliku seose olemasolu vastutuse aluseks oleva asjaolu ja kahjuliku tagajärje vahel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti selgitanud, et põhjusliku seose olemasolu hageja sõidukil esinevate kahjustuste ja 31.10.2013 liiklusõnnetuse vahel peab tõendama hageja.
27.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kuna VÕS § 489 lg 1 kohaselt on kahju suuruse kindlakstegemine eelkõige kindlustusandja kohustus, siis tuleb asjas esitatud tõendeid hinnata hageja kasuks. Hageja on seisukohal, et kuna käesolevas asjas kohtuliku ekspertiisi tegemiseks määratud ekspert ekspertiisimääruses esitatud küsimustele vastata ei saanud, siis tuleb hageja poolt kostjale 04.11.2013 esitatud kahjuavalduses loetletud sõiduki vigastusi eeldada ning sellest tulenevalt lugeda, et see on piisav tõend tõendamaks vigastuste tekkimist liiklusõnnetuse tagajärjel.
28.Sisuliselt tugineb hageja sellele, et tal ei ole võimalik vigastuste ja liiklusõnnetuse vahelist põhjuslikku seost tõendada, mistõttu on tõendamiskoormis ümber pöördunud, st kostja kohustus on tõendada, et hageja sõidukil esinevad vigastused ei ole tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. Ringkonnakohus leiab, et kostjale ei saa ette liiklusõnnetuse järgselt kahju hindamise toimingute tegemata jätmist, sest kostja poolt on kahju
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-15-9242 tekkimise hindamise kohta esitatud põhjaliku asjatundja arvamuse. Põhjusliku seose tõendamiskoormus on jätkuvalt hagejal. Lisaks on asjas esitatud piisavalt veenvaid tõendeid, mille järgi saab hinnata, kas põhjuslik seos vigastuste ja liiklusõnnetuse vahel on tõendamist leidnud.
29.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt kostjale esitatud kahjuavalduses (I kd, tlk 18-19) väidetud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahjude tekkimise, va kasti tagatala kahjustus, lükkavad asjas ümber asjatundjate arvamused. KK arvamuses (I kd, tlk 31-80) on põhjalikult selgitatud, miks asjatundja arvates sai 31.10.2013 toimunud avarii tagajärjel kannatada veoki kasti tagumine tala, kuid kast ise avarii tagajärjel deformeeruda ei saanud. Nimetatud asjatundja arvamusest nähtuvalt on kasti välisel vaatlusel tuvastatav palju erinevaid ekspluatatsioonist tingitud kahjustusi, mis ei saanud tekkida 31.10.2013 liiklusõnnetuse tagajärjel. Asjas on esitatud ka KK küsimused ARle ja AR vastus (I kd, tlk 81), millest nähtub, et ka nimetatud asjatundja arvates sai liiklusõnnetuse tagajärjel kahjustada vaid kasti tagumine äär. Kuigi ekspertiisi läbiviijaks määaratud ekspert JL teatas kohtule, et ta ei saa vastata kohtumääruses eksperdile esitatud küsimustele, nähtub tema kirjalikust seisukohast (I kd, tlk 190), et ülevaatuse käigus tuvastas ta sõiduki veokasti tagumise deformeerunud põikitala vahetus läheduses paiknevate kolmnurkse kujuga tugevdustel antud liiklusõnnetusega mitteseostavad olulised avariilised vigastused. Samuti tuvastas ekspert veokastil esinevad olulised liiklusõnnetusega mitteseostavad kahjustused. Kuigi JL poolt antud kirjalikku seisukohta ei saa käsitleda eksperdiarvamusena TsMS § 301 mõttes, sest nõuetekohast ekspertiisiakti koostatud ei ole, saab tema arvamust käsitleda asjatundja arvamusena.
30.Hageja on esitanud Metall MTR OÜ kahjude ülevaatuse akti ja hinnakalkulatsiooni. Nimetatud dokumentaalsest tõendist ei nähtu, et dokumendi koostaja arvates on loetletud vigastused tekkinud liiklusõnnetuse tagajärjel. Asjas on esitatud 3 asjatundja arvamused, mis välistavad Metall MTR OÜ kahjude ülevaatuse aktis nimetatud vigastuse tekkimise liiklusõnnetuse tagajärjel va, sõiduki kasti tagatala sissemuljumine. Seega tuleb asuda seisukohale, et maakohus on hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt ning ringkonnakohtul ei ole alust asuda poolte väidete osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. See, et hageja maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Menetluskulude jaotus
31.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, kuna kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.