Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi
Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-23-2943 16. mai 2024 Kadri Palm Xi kaebus Sotsiaalkindlustusameti 7. novembri 2023. a otsuse nr P262023-110052 ja 23. novembri 2023. a vaideotsuse nr 5.2-3/40728-2 tühistamiseks Kaebaja – X Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Livia Kask Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xi kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Delikaatsete isikuandmete kaitseks asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 17. juunil 2024 ((halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsiooni esitamiseks menetlusabi, tuleb esitada ringkonnakohtule vastav taotlus. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgu (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.X esitas 17. oktoobril 2023 Eesti Töötukassale (edaspidi töötukassa) ja Sotsiaalkindlustusametile (SKA) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse (digitaalse kohtutoimiku leheküljed (dtl) 140-156).
3-23-2943
2.Töötukassa tuvastas 6. novembri 2023. a otsusega nr TVH/23/041899 kaebajal puuduva töövõime perioodiks 2. november 2023 – 1. november 2028 (dtl 19-22).
3.SKA ei tuvastanud 7. novembri 2023. a otsusega nr P26-2023-110052 kaebajal piiranguid iseseisval hakkamasaamisel ulatuses, mis tingiks vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust (dtl 93-94).
4.Kaebaja esitas 9. novembril 2023 SKA-le vaide (dtl 4-7). SKA jättis 23. novembri 2023. a vaideotsusega nr 5.2-3/40728-2 kaebaja vaide rahuldamata (dtl 11-18).
5.Kaebaja esitas 21. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada SKA 7. novembri 2023. a otsuse nr P26-2023-110052 ja SKA 23. novembri 2023. a vaideotsuse nr 5.2-3/40728-2 (dtl 2-3).
6.Tartu Halduskohus võttis 8. jaanuari 2024. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks SKA ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele (dtl 83-84).
7.SKA esitas 9. veebruaril 2024 vastuse kaebusele (dtl 128-135).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
8.Kaebaja põhjendab kaebust järgmiselt.
8.1.Kuidas saab olla perearst ekspertarstina pädev tuvastama kaebaja tervist, kas perearstil on pädevust selja-, kaela- ja liigesevalude osas? Kas ta on pädev hindama psüühilist seisundit?
8.2.Enne seda oli kaebajal keskmine puue, kuid 5 aastaga on kaebaja tervis muutunud halvemuse poole. Liikumine on vahel raske, mõnel päeval võimatu valude või pearingluse tõttu. Epilepsiahoog võib tulla kus iganes. Hirmud, paanika ja ärevusehood on väga kurnavad. Psüühiline seisund on raske. Kaebaja on raviskeemil olnud 4 päeva ja muutusi paremuse poole veel ei ole. Kaebaja väga loodab ja tahab ise hakkama saada, senini vajab paljudes asjades abi.
8.3.Töötukassa määras puuduva töövõime. Kaebaja töö, mida ta saaks teha ilma hariduseta ja mäluprobleemidega, on olnud koristamine. Praeguse tervisega on see võimatu – kõrge vererõhk, epilepsia, seljavalud, kaelavalud, küünarvarrevalu jne, lisaks psüühilised haigused.
8.4.Kaebaja on olnud hooldaja 10 aastat ja 7 aastat vanainimesele, kes elas 3. korrusel, kuhu oli vaja viia puid. Lõpuaastatel kaebaja tervis halvenes ja ta pidi loobuma sellest tööst.
9.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu, esitades kokkuvõtvalt järgmised seisukohad.
9.1.Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 7 alusel, kui tööealine isik taotleb samal ajal puude raskusastme tuvastamist ning töövõime hindamist, kasutatakse puude raskusastme tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud eksperdiarvamust ja töötukassa antud töövõime hindamise otsust. Seega tugineb vastustaja puude raskusastme tuvastamise menetluses töötukassa ekspertarsti hinnangule. Oma hinnangu annab ekspertarst töövõime hindamise käigus, hinnang antakse piirangute esinemise või puudumise kohta erinevate valdkondade võtmetegevustes.
9.2.Tegemist on nn ühe ukse poliitika põhimõtte rakendamisega – inimene, kes soovib nii puude raskusastme tuvastamist kui ka töövõime hindamist, esitab mõlema tarbeks ühise
3-23-2943 taotluse koos nõusolekuga isikuandmete töötlemiseks ning talle tehakse üks ja ühine hindamine. Töövõime hindamisse kaasatud tervishoiuteenuse osutaja annab inimese tegutsemise ja osalemise piirangute esinemise või mitteesinemise kohta (s.o funktsionaalse võimekuse kohta) seitsmes erinevas valdkonnas (nt liikumine, käeline tegevus, suhtlemine, sealhulgas nägemine, kuulmine ja kõnelemine ning vaimsed võimed) eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamuse alusel teeb töötukassa otsuse isiku töövõime ulatuse kohta ning SKA puude raskusastme kohta (vt töövõimetoetuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 84 SE seletuskiri eelnõu § 2 p 4, lk 46).
9.3.Sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. a määrus nr 18 „Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse tingimused“ (määrus nr 18) § 6 lg 1 p 2 kohaselt tuvastab SKA tööealise inimese puude raskusastme, võttes arvesse arstiõppe läbinud isiku arvamuses määruse § 4 lg-s 5 nimetatud valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmetele antud arvväärtused.
9.4.Määruse § 4 lg 6 kohaselt hindab ekspertiisi teostav arst antud valdkondi, andes igale valdkonna võtmetegevusele vastava arvväärtuse skaalal: 0 – tegevuspiirang puudub; 1 – kerge piirang; 2 – mõõdukas piirang; 3 – raske piirang; 4 – täielik piirang. Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse iga valdkonna kohta (v.a suhtlemine) võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine.
9.5.Puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 kohaselt määruse § 4 lg 5 p-des 1–3 ja 5–7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt: 1) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue; 2) kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2,76–3,49 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 3,5–4), on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine piiratud ja tuvastatakse raske puue; 3) kui vähemalt ühes valdkonnas (v.a teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond) on piirangu aritmeetiline keskmine 3,5–4, on isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine täielikult takistatud ja tuvastatakse sügav puue.
9.6.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst Andreas - Christian Hade hindas kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevust „liikumine eri tasapindadel“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „ohutu ringiliikumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „seismine ja istumine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67. Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab liikumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine.
9.7.Kaebajal on liikumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,67, mis on alla arvväärtuse 2, seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks liikumise valdkonnas.
9.8.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevust „käte sirutamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang), võtmetegevust „asjade ülestõstmine ja liigutamine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang) ning võtmetegevust „käteosavus“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Puude raskusastme tuvastamiseks arvutatakse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Kaebajal on käelise tegevuse valdkonna
3-23-2943 võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,67.
9.9.Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab käelise tegevuse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Tuginedes töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal käelise tegevuse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,67. 9.10.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevust „teadvusel püsimine ärkveloleku ajal“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „soole ja põie kontrollimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „söömine ja joomine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub). Kaebajal on teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 0,33. 9.11.Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 7 p-le 1, peab teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2,76, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Tuginedes töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 0,33. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. 9.12.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevust „tegevuste õppimine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal on õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1. 9.13.Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Tuginedes töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. 9.14.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevust „väljaskäimine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang), võtmetegevust „ohu tajumine“ arvväärtusega 0 (tegevuspiirang puudub) ning võtmetegevust „toimetulek muutustega“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang). Kaebajal on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1. 9.15.Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Tuginedes töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. 9.16.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst hindas kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevust „sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine“ arvväärtusega 2 (mõõdukas piirang) ning võtmetegevust „olukorrale kohane käitumine“ arvväärtusega 1 (kerge piirang). Kaebajal on inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine 1,5.
3-23-2943 9.17.Vastavalt määruse nr 18 § 6 lg 6 p-le 1, peab inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas piirangu aritmeetilise keskmise arvväärtus olema vähemalt 2, et oleks näidustatud puude raskusastme tuvastamine. Tuginedes töötukassa eksperdiarvamusele on kaebajal inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esineva piirangu aritmeetiline keskmine 1,5. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkonnas. 9.18.Tervishoiuteenuse osutaja ekspertarst ei ole tuvastanud isikul piiranguid järgmistes valdkonna võtmetegevustes: suhtlemine (nägemine, kuulmine ja kõnelemine). 9.19.Võttes aluseks töötukassa eksperdiarvamuse, on kaebajal liikumise, käelise tegevuse, õppimise ja tegevuste elluviimise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkondade võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2 ja teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine alla arvväärtuse 2,76. Seega puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks nimetatud valdkondades. 9.20.Puude raskusastme menetluse eripära tõttu ei saa selles seada põhjendamis- ja ärakuulamiskohustusele nii suurt rõhku kui tavalises haldusmenetluses, ehkki ka puude raskusastme tuvastamise menetlusele kohaldub PISTS § 1 lg 3 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 6 kohaselt haldusmenetluse seadus (HMS). 9.21.Otsus tugineb eksperdiarvamusel ning kaebaja taotluses toodud hinnang oma tegutsemisvõimele ja -piirangutele ei ole leidnud tervise infosüsteemi (TIS) kantud terviseandmetest tulenevalt ekspertarsti hinnangul kinnitust ulatuses, mis annaks alust keskmise puude raskusastme tuvastamiseks. SKA-l puudus kohustus kaasata omalt poolt täiendavalt menetlusse arstiõppe saanud isikuid. 9.22.SKA kaasas vaidemenetluses ekspertarsti Fred Jädala täiendavate selgituste esitamiseks. Ekspertarst leidis, et terviseandmetele tuginedes on puude raskusastme tuvastamine toimunud õiguspäraselt ning vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks ei ole alust üheski valdkonnas, sealhulgas erijuhtumina hinnates. Vaide esitaja saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes, piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine sellises ulatuses, mis võimaldaks vähemalt keskmist puude raskusastet üheski valdkonnas tuvastada. 9.23.Seega on ekspertarst F. Jädal ja töötukassa ekspertarsti A. – C. Hade andnud samasuguse hinnangu valdkondade võtmetegevustele. 9.24.Kaebajal puudub eelduslik alus küsida hinnanguid perearstiteenuse pädevuse kohta vastustajalt ja kohtult. Tervishoiuteenuse osutamise kvaliteedinõuded on sätestatud võlaõigusseaduse §-s 762, mille kohaselt peab tervishoiuteenus vastama vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja seda tuleb osutada tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Vajaduse korral peab tervishoiuteenuse osutaja suunama patsiendi eriarsti juurde või kaasama eriarsti. Lisaks on tervishoiuteenuste korraldamise seadusest tulenevalt sotsiaalminister kehtestanud nõuded tervishoiuteenuste kvaliteedile ja kättesaadavusele. 9.25.Vastustaja ei saa ümber lükata kaebaja väiteid tervise halvenemise osas. Inimeste enesehinnang tervisele on nn tunnetatav tervis, mis aegajalt lahkneb objektiviseeritavast (aparaatselt, läbivaatusel, analüüsid jne) terviseseisundist. Kuna vastustaja puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine, ja antud juhul oli seda ka töötukassa ekspertiis, siis ekspertarst lähtub piirangute hindamisel objektiviseeritud seisundist, samal ajal valideerides isiku enesehinnangut terviseandmetes kirjeldatu vastu. 9.26.Ekspertarstil tuleb iga taotluse hindamisel arvestada sel hetkel esinevate oluliste asjaoludega ning aktuaalsete andmetega. Isikul ei saa seetõttu tekkida ootust, et iga kord jõutakse puude tuvastamise menetluses samale järeldusele. Seega ei oma vastustaja
3-23-2943 varasemad otsused tähendust, isegi kui need on isiku jaoks soodsad olnud. Kui see nii ei oleks, siis puuduks puude raskusastme korduval hindamisel igasugune mõte, kuna tulemus peaks alati sama olema. 9.27.Puude raskusastme saab tuvastada ainult siis, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud ja selle juures ei oma määravat tähtsust isikul diagnoositud haigused, vaid see, milliseid reaalseid tegutsemispiiranguid haigus põhjustab. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks ja isikul ei ole puuet, piirang võib olla ka kerge, kui ei esine kõigis elulistes situatsioonides või on abivahendiga valdavalt kompenseeritud. 9.28.Vastustaja tuvastab puude raskusastme, kui puudeline seisund küündib vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks vajaliku lävendini. Kõik antud lävendist allapoole jäävad puudelised seisundid pole need, mida vastustaja PISTS-i järgi tuvastab – nende puhul vormistataksegi puude raskusastme mittetuvastamise otsus. Tinglikult võib nimetada puudelist seisundit, mis jääb keskmise puude raskusastme lävendist allapoole „kergeks“ puudeks, kuid sellist puude raskusastet PISTS-is pole ja PISTS-i järgi vastustaja „kerget“ puuet ei tuvasta, kuigi puue võib isikul iseenesest esineda.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
10.Olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et kaebus tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Vastustaja ei ole kaebaja terviseprobleemide osas teinud kaebaja terviseandmete põhjal ebaõigeid järeldusi. Kohus nõustub SKA seisukohtadega ega pea HKMS § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata.
11.Kaebaja nõuab SKA 7. novembri 2023. a otsuse nr P26-2023-110052 ja 23. novembri 2023. a vaideotsuse nr 5.2-3/40728-2 tühistamist, leides, et perearst ei ole ekspertarstina pädev tuvastama kaebaja tervist. Kaebajal oli varasemalt keskmine puue, kuid 5 aastaga on kaebaja tervis muutunud halvemaks. Töötukassa määras kaebajale puuduva töövõime. Vastustaja on leidnud, et puude raskusastme saab tuvastada ainult siis, kui selleks vajalikud eeldused on täidetud. Puude raskusaste tuvastatakse, kui vähemalt ühes valdkonnas seitsmest on piirangu aritmeetiline keskmine 2-2,75 (keskmine puue), 2,76-3,49 (raske puue) või 3,5-4 (sügav puue). Kaebaja puhul oli tegevuspiirangud liikumise valdkonnas 1,67, käelise tegevuse valdkonnas 1,67, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 0,33, õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas 1, muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas 1 ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas 1,5. Seejuures ei oma määravat tähtsust isikul diagnoositud haigused, vaid see, milliseid reaalseid tegutsemispiiranguid haigus põhjustab. Puude raskusastme mittetuvastamine ei tähenda, et isikut peetakse terveks ja isikul ei ole puuet, piirang võib olla ka kerge, kui ei esine kõigis elulistes situatsioonides või on abivahendiga valdavalt kompenseeritud. Kohus nõustub vastustajaga.
12.Vaidlus puudub selles, et SKA oli 7. novembri 2023. a otsuse nr P26-2023-110052 ja
23.novembri 2023. a vaideotsuse nr 5.2-3/40728-2 tegemiseks pädev haldusorgan. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et TIS-i kantud terviseandmed on kaebaja taotluse esitamise hetke seisuga õiged. Pooled on eri meelt kaebaja puude raskusastme osas.
13.PISTS § 2 lg 1 järgi on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 21 järgi tuvastatakse 16-aastasel kuni vanaduspensioniealisel inimesel (tööealine inimene) lähtuvalt igapäevastest tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise piirangutest sügava,
3-23-2943 raske või keskmise raskusastmega puue. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 21 p 3 kohaselt inimesel, kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi. Raske puue on PISTS § 2 lg 21 p 2 järgi inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid määruse nr 18 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18 § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18 § 4 lg-le 6 vastavate piirangute esinemist või puudumist. Puude raskusastme tuvastamine saab tugineda üksnes aktuaalsetele andmetele ja hinnangutele (vt PISTS § 23 lg-d 7 ja 8; määruse nr 18 § 7 lg 2).
14.Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu 25. veebruari 2019. a otsus nr 3-18-1588, p 19; 5. novembri 2020. a otsus nr 3-19-2182, p 11; 3. juuni 2021. a otsus nr 320-1281, p 11). Seega ei pea kohus praeguse asja lahendamisel kontrollima kaalutlusreeglite järgimist.
15.Puude raskusastme tuvastamise otsus on haldusakt, mis peab olema kirjalikult põhjendatud ning selles tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg-d 1 ja 2). Arvestades puude hindamise taotlustega kaasnevat töökoormust on haldusakti põhjendamisnõuded tavapärasest mõnevõrra piiratumad, kuid puude raskusastme tuvastamise otsuse põhjendustes peab olema välja toodud, kuidas on konkreetse isiku puhul puude raskusastme hindamiseks kehtestatud metoodikat rakendades lõppjärelduseni jõutud (Riigikohtu 5. septembri 2019. a otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kui haldusaktis on viidatud põhjenduste osas teisele haldusaktile või muule dokumendile, peab haldusakt sisaldama vähemalt selle tegemise põhimotiive (Riigikohtu 11. mai 2015. a otsus asjas nr 3-3-1-90-14, p 17).
16.Haldusakti põhjendamine on oluline tagamaks, et haldusakti adressaat mõistaks, miks otsus nii tehti (Riigikohtu otsus asjas nr 3-17-1110, p 18). Kohtu hinnangul on SKA 7. novembri 2023. a otsus nr P26-2023-110052 põhjendamispuudustega. SKA otsusest nähtub vaid see, et tuginetakse töötukassa poolt töövõime hindamisel koostatud eksperdiarvamusele ja terviseandmetele, kuid selgitatud pole puude tuvastamise metoodikat ega seda, kuidas metoodikat kaebaja puhul rakendati. Üldsõnaliselt on vaid nenditud, et töötukassa on hinnanud kaebaja toimetulekut ja hakkamasaamist liikumisel, käelises tegevuses, suhtlemisel, samuti teadvusel püsimist, enesehooldust, õppimist, tegevuste elluviimist, muutustega kohanemist, ohu tajumist ning inimeste vahelist lävimist ja suhteid. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses kajastanud põhimotiive viisil, mis võimaldaks otsuse adressaadil otsuse kujunemise loogikat ja kasutatud metoodikat üheselt ning selgelt mõista. Samuti ei ole otsuses esitatud eksperdiarvamuse lõppjäreldusi valdkondade kaupa. Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjutanud asja otsustamist.
17.Kui puude raskusastme tuvastamise otsus ei ole piisavalt motiveeritud, ei ole kohtul alust SKA otsust tühistada, kui SKA on hiljemalt kohtumenetluses välja toonud põhjendused, mille põhjal on selge, et kaebuse rahuldamise ja otsuse tühistamise korral tuleks vastustajal anda uuesti välja sama resolutsiooniga haldusakt (Tallinna Ringkonnakohtu 1. aprilli 2022. a otsus asjas nr 3-21-682, p 13).
18.Seega saab kohus otsust tehes arvestada SKA 23. novembri 2023. a vaideotsuses 5.23/40728-2 ja kohtumenetluses 9. veebruaril 2024 esitatud põhjalike selgitustega. Kohus
3-23-2943 nõustub SKA-ga selles, et asjaolu, et kaebajal on varasemalt tuvastatud keskmise puude raskusaste kestusega 2. november 2018 kuni 1. november 2023, ei ole uue otsuse tegemisel SKA jaoks siduv. Vastasel juhul puuduks puude raskusastme korduval hindamisel mõte. Puude raskusaste tuvastatakse teatud perioodiks. Iga uue otsuse tegemisel tuleb vastustajal olukorda uuesti hinnata, võttes aluseks uue taotluse ja aktuaalsed andmed. Muutunud võib olla nii isiku enda hinnang oma terviseseisundile kui ka võib olla lisandunud terviseandmeid, mis kokkuvõttes võivad tingida erineva tulemuse võrreldes varasema otsusega. Seega ei saa kaebaja eeldada, et kui tal varasemalt on keskmise puude raskusaste tuvastatud, siis jõutakse igakordselt puude raskusastme tuvastamise menetluses samale järeldusele. Pelgalt asjaolu, et seekord vastustaja ei tuvastanud kaebajal piiranguid iseseisval hakkamasaamisel ulatuses, mis tingiks vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadust, ei tähenda automaatselt, et vastustaja oleks otsuse tegemisel eksinud.
19.Kaebaja on vaides põhjendanud, et arsti väljavõtetest nähtub, et talle on tervisehädasid tulnud juurde ja seda nii epilepsiaga, liigestega kui vererõhuga. Tema seljavalud on suurenenud, mistõttu on liikumine raskendatud. Tal on kaelavalu; käed surevad ja on muutunud nõrgemaks; küünarvarrevalu pole kadunud; tal on sagedased pearinglused; jalalaba all on valu; suured rahvahulgad ja võõraste inimestega suhtlus tekitavad ärevust; mälu on halb.
20.Kuigi tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti koostatud eksperdiarvamus ei ole SKA-le vahetult siduv, saab ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata ainult konkureeriva eksperdiarvamusega (Riigikohtu otsus nr 3-17-1110, p-d 22 ja 26). Praeguses asjas seadis kaebaja vaides töötukassa kaasatud ekspertarsti A. – C. Hade järeldused kahtluse alla, mistõttu küsis SKA vaidemenetluses konkureeriva arvamuse SKA ekspertarst F. Jädalilt (dtl 136). SKA ekspertarst on olnud teadlik kaebaja vaidest ja leidnud siiski, et vaide esitaja saab osaleda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel vähemalt enamikes tegevustes, piiranguid igapäevategevustel ja ühiskonnaelus osalemisel ei esine sellises ulatuses, mis võimaldaks vähemalt keskmist puude raskusastet üheski valdkonnas tuvastada. Tehtud ekspertiis puude raskusastme osas on korrektne ja muutmist ei vaja. Seda vaatamata kaebaja terviseandmetele seoses kaebaja kroonilise valu (kaelavalu, alaseljavalu, vasaku käe teise sõrme valu, põlvevalu), epilepsia ning meeleoluhäiretega. SKA ekspertarst on nentinud, et kaebaja tervisehäirete ravivõimalused, millega parandada igapäevast toimetulekut ja funktsioneerimisvõimet, on olemas ja rakendatavad. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud.
21.Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada vaidlusi selle üle, kas arstid on kandnud TIS-i õiged ja täielikud andmed või mitte, sest see puudutab otseselt tervishoiuteenuse osutamist, millega seotud vaidlusi lahendab maakohus tsiviilkohtumenetluse korras (Riigikohtu otsus nr 3-17-1110, p 24). Seega ei pea kohus vaidlustatud haldusaktide õiguspärasuse kontrollimisel hindama, kas kaebaja 17. oktoobri 2023. a taotluses toodud enesehinnanguid arvestades võisid kaebaja kohta TIS-i kantud andmed olla ebaõiged.
22.Vaidlustatud haldusaktid põhinevad kaebaja 17. oktoobri 2023. a taotlusel, selle taotluse menetlemise käigus töötukassa kaasatud ekspertarst A. – C. Hade antud eksperdihinnangul ja vaidemenetlusse kaasatud SKA ekspertarst F. Jädali antud täiendaval eksperdihinnangul. Ekspertarstid arvestasid arvamuse andmisel kaebaja terviseandmetega, mis olid kantud TIS-i. Kaebaja ei ole viidanud TIS-i andmetele, mis jäi ekspertarstidel arvesse võtmata. Kaebaja enda
17.oktoobri 2023. a taotluses ja vaideotsuses kirjeldatud piirangud olid ekspertidele hindamisel lähtekohaks, kuid eksperdi ülesanne on oma eriteadmisi rakendades anda objektiivne hinnang, kas kaebaja kohta kogutud terviseandmete põhjal on kaebaja väidetud piirangute esinemine usutav ja millise raskusastmega piiranguga on tegemist. Kohus ei saa asuda ise eksperdi asemel
3-23-2943 hindama kaebaja terviseseisundit, vaid eksperdiarvamuse õigsuses kahtlemiseks võiks anda põhjust see, kui ekspert oleks võtnud aluseks ebaõige hindamismetoodika, jätnud olulised asjaolud tähelepanuta, teinud tuvastatud asjaoludest ilmselgelt meelevaldseid järeldusi või esineks ratsionaalselt põhjendatud kahtlus eksperdi erapooletuses. Praegusel juhul ei esine selliseid asjaolusid. Samuti ei ole kohtul mõistlikku alust kahelda ekspertide erapooletuses.
23.Ekspertarstid lähtusid arvamuse andmisel määrusega nr 18 kehtestatud metoodikast, sh hindasid ettenähtud korras erinevaid valdkondi ja võtmetegevusi. Kaebaja puhul oli tegevuspiirangud liikumise valdkonnas 1,67 (dtl 13, 26), käelise tegevuse valdkonnas 1,67 (dtl 14, 30), teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 0,33 (dtl 14, 35), õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas 1 (dtl 15, 37), muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas 1 (dtl 15, 40) ning inimestevahelise lävimise ja suhete valdkonnas 1,5 (dtl 15, 42). Puude raskusaste tuvastatakse määruse nr 18 § 6 lg 6 kohaselt määruse § 4 lg 5 p-des 1–3 ja 5– 7 nimetatud valdkondades esinevate piirangute alusel järgmiselt. Kui vähemalt ühes valdkonnas on piirangu aritmeetiline keskmine 2–2,75 (teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas 2,76–3,49), esineb isikul raskusi igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises ning tuvastatakse keskmine puue. Määruse nr 18 järgi ei arvestata puude raskusastme tuvastamisel eraldi võetuna ilmastikuolusid, sh talvist libedust. Elukeskkonnaga seonduvat üldisemalt võetakse arvesse eksperdiarvamuses võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute hindamisel.
24.Puude raskusastme tuvastamise metoodikat ei ole alust pidada ebaadekvaatseks pelgalt selle tõttu, et töötukassa tuvastas kaebajal töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel sama eksperdihinnangu põhjal puuduva töövõime. Kuigi mõlemal juhul võetakse üldisemalt arvesse taotleja terviseseisundit, isiku hinnangut oma tegutsemisvõimele ning sellest tulenevaid piiranguid, on nende menetluste eesmärk ja otsuseni jõudmise metoodika erinev (Tallinna Ringkonnakohtu 3. juuni 2021. a otsus nr 3-20-1281, p 17). Kokkuvõtlikult hindab töötukassa TVTS alusel tegutsemispiirangute esinemist konkreetselt töökeskkonnas. SKA hindab PISTS-i alusel üldisemalt seda, kas isikul on piiranguid, mis takistavad tal igapäevast tegutsemist ja ühiskonnaelus osalemist võrdselt teiste samaealiste inimestega. Sõltuvalt asjaoludest võivad inimese terviseseisundist tulenevad piirangud takistada tal tavatingimustes ja täiskoormusega töötamist, kuid siiski mitte olla piisavalt rasked, et oluliselt piirata igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist. Erineva metoodika tõttu võidakse jõuda neis menetlustes erinevale tulemusele.
25.Kaebaja on oma vaides heitnud SKA-le ette, et otsus on tehtud kaebajat nägemata ja tema kodus vaatamas käimata. Nagu kohus eelnevalt selgitas, on puude raskusastme tuvastamine meditsiinivaldkonna ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-21-682, p 12). See hindamisotsus tehakse esitatud taotluse alusel TIS-s olevatele andmetele tuginedes. Seega on SKA õigesti viidanud asjaolule, et tegemist on dokumendipõhise menetlusega ning et pärast ekspertiisi ja enne otsuse tegemist ei kuulata kaebajat ära eksperthinnangu osas.
26.SKA ei pidanud puude raskusastme tuvastamise menetluse eripärast tulenevalt hindama muid andmeid, kui need, mis on TIS-s saadaval. Otsuses on viidatud, et see põhineb terviseandmetel. Uurimiskohustuse täitmise küsimuses peab ekspertarstil tekkima põhjendatud kahtlus, et midagi on andmetes puudu (nt kui raviarst ei ole täitnud dokumenteerimiskohustust). Kohtu hinnangul sellist olukorda ei esinenud.
3-23-2943
27.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse SKA 7. novembri 2023. a otsuse nr P26-2023-110052 ja 23. novembri 2023. a vaideotsuse nr 5.2-3/40728-2 tühistamiseks.
28.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega tehti otsus kaebaja kahjuks. Kuivõrd vastustaja ei ole taotlenud menetluskulude välja mõistmist, jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
29.HKMS § 175 lg 3 kohaselt asendatakse kohtu algatusel avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Kohtu hinnangul on isikuandmete avaldamata jätmine põhjendatud, kuna otsus sisaldab kaebaja tervist puudutavaid andmeid, mille avalikuks tulemist soovib kaebaja eelduslikult vältida.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.