Xi kaebus Tartu Vangla vastu talle ajavahemikul 8. september kuni 27. oktoober 2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingimuste ja kestusega ning alates 8. septembrist 2020 teise eluosakonda paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasjast nr 3-23-2803 asja materjalide juurde Xi 3. septembri 2023. a kahju hüvitamise taotlus ja Tartu Vangla 7. novembri 2023. a otsus nr 1-13/178-2.
2.Lõpetada haldusasja nr 3-24-731 menetlus.
3.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.
Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8 ning halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 155 lg 5 ja § 204 lg 1). Määrus toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 6. märtsil 2024 Tartu Ringkonnakohtule avalduse. Ringkonnakohus edastas avalduse lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Xi avaldus registreeriti kaebusena haldusasjas nr 3-24-731. X märgib kaebuses, et ringkonnakohus tagastas halduskohtule tema kaebuse 26. veebruaril 2024 osas, milles halduskohus pidi kontrollima tema terviseprobleemide andmeid. Halduskohus tagastas aga kaebuse, ilma et oleks kontrollinud tema terviseandmeid.
3-24-731 Ta viitab ka haldusasjale nr 3-23-2803, märkides, et kahjunõue asjas nr 3-23-2803 on seotud väärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Samuti osutab X, et haldusasjas nr 3-20-2109 ei arutanud ringkonnakohus lukustatud kambri tingimuste, teise sektorisse paigutamise ja kinnipidamise ülemäärase kestuse üle, mistõttu ei tohi tugineda seisukohale, et 5. septembril 2020 oli lukustamine alguses õigustatud. Ta väidab, et lukustatud kambris viibimise ajal ei võimaldatud tal vastavalt meditsiinilisele näidustusele piisavalt sageli duši all käia, keegi ei koristanud kambrit, samuti ei saanud ta ravi eesmärgil kehakultuuriga tegeleda ning talle ei võimaldatud füsioteraapiat. Ta piinles ning kannatas füüsiliselt, hingeliselt ja psüühiliselt. Kuna tal on tuvastatud puue ja puuduv töövõime, siis on tegemist tervise kahjustamisega, mitte ebamugavustega, nagu väitis halduskohus asjas nr 3-232803.
2.Kohus jättis 1. aprilli 2024. a määrusega Xi kaebuse käiguta, kuna kohtule ei olnud arusaadav, millist Tartu Vangla toimingut või haldusakti soovib kaebaja vaidlustada ja millise nõude kaebusega esitab. Kohus selgitas 1. aprilli 2024. a määruses kaebajale haldusasjade nr 3-23-2803 ja nr 3-20-2109 menetluslikku seisu. Kohus palus kaebajal selgitada oma kaebuse eesmärki ja tegelikku tahet ning andis puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.X esitas 7. aprillil 2024 avalduse, milles palub anda talle advokaat ja vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest. Xi väitel on tegemist arusaamatusega. Asjas nr 3-20-2109 tegi Tartu Ringkonnakohus lahendi, milles leidis, et vaidlustatud käskkirjad olid õiguspärased, kuid vaidlus ei hõlmanud asjaolusid seoses tema ümberpaigutamisega teise sektorisse ning seal üksikvangistuses hoidmist. Tema õigusi rikkusid nii lukustatud kambri tingimused kui ka asjaolu, et vangla ei küsinud pikendamise kohta tema arvamust. Talle tekitati nii füüsilisi kui vaimseid kannatusi. Seetõttu esitas ta kahjunõude, mida menetleti haldusasjas nr 3-23-2803, kuid kohus tõlgendas tema nõuet valesti. Kohus jättis tähelepanuta tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude ja nõudis riigilõivu, mida ta ei ole suuteline maksma. Ta pöördus ringkonnakohtu poole, kus tema kaebus rahuldati 9. jaanuaril 2024, nii et halduskohus pidi kontrollima tema väiteid tervise kahjustamise kohta. Ta esitas 18. ja 21. jaanuaril 2024 halduskohtule selgitused väärikuse alandamise ja tervise kahjustamise kohta. Halduskohus tegi
30.jaanuaril 2024 määruse asjas nr 3-23-2803, mille peale ta esitas määruskaebuse ringkonnakohtule. Ta ei ole seniajani ringkonnakohtu lahendit saanud. Seega ei saa Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a määrus olla jõustunud. Võib-olla sattus ringkonnakohtule esitatud määruskaebus kogemata teise asja toimikusse. Kui ringkonnakohtul pole võimalik tema määruskaebust menetleda, siis tuleb kahjunõude menetlust uuesti alustada, sest kaebetähtaeg kolm aastat pole möödunud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohtute infosüsteemist nähtuvalt tagastas Tartu Halduskohus 30. jaanuari 2024. a määrusega asjas nr 3-23-2803 Xi 6. detsembril 2023 esitatud kaebuse. X on halduskohtu 30. jaanuari 2024. a määruse kätte saanud 7. veebruaril 2024. Ta esitas 22. veebruaril 2024 Tartu Ringkonnakohtule taotluse haldusasjade nr 3-23-2346 ja 3-23-2803 toimikute paberkandjal saamiseks ja tähtaja pikendamiseks. Tartu Ringkonnakohus edastas Xi taotluse haldusasja nr 3-23-2803 puudutavas osas lahendamiseks Tartu Halduskohtule. Tartu Halduskohus jättis 27. veebruari 2024. a määrusega Xi taotluse menetlusdokumentidest koopiate saamiseks rahuldamata ning menetlustähtaja pikendamise taotluse läbi vaatamata. Haldusasjas nr 3-23-2803 ei ole määruskaebust registreeritud. Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a määrus, millega kaebus tagastati, jõustus 23. veebruaril 2024. Kuna haldusasjas nr 3-23-2803 on kohtumenetlus
3-24-731 lõppenud, ei ole kohtul võimalik edastada käesolevas asjas esitatud avaldusi lahendamiseks haldusasja nr 3-23-2803 juurde.
5.Kohus lähtub kaebuse lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest (HKMS § 2 lg 4). Kohtu hinnangul on kaebaja esitanud Tartu Halduskohtule Tartu Vangla vastu hüvitamiskaebuse, milles ta nõuab talle ajavahemikul 8. september kuni 27. oktoober 2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise tingimuste ja kestusega ning tema alates 8. septembrist 2020 teise osakonda paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebaja väidab, et vangla õigusvastase tegevusega alandati tema väärikust ja kahjustati tervist.
6.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (HKMS § 124 lg 2). Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ennistamata jätmise korral võib kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (HKMS § 152 lg 3).
6.1.Kohus võtab kaebuse tähtaegsuse kontrollimiseks haldusasjast nr 3-23-2803 praeguse haldusasja toimikusse Xi 3. septembri 2023. a kahju hüvitamise taotluse (dtl 10–15) ja Tartu Vangla 7. novembri 2023. a otsuse nr 1-13/178-2 (dtl 16–19) (HKMS § 62 lg 2). Xi 3. septembri 2023. a kahju hüvitamise taotlusest nähtuvalt hõlmas vanglale esitatud kahju hüvitamise nõue mittevaralist kahju, mis tekitati talle alates 5. septembrist 2020 kuni 27. oktoobrini 2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ebakohastes tingimustes, täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õigeaegselt lõpetamata jätmisega ning alates 8. septembrist 2020 tema teise (S-7) sektorisse ümberpaigutamisega. Tegemist on vangla samade toimingutega tekitatud mittevaralise kahjuga, mille hüvitamist taotleb X praeguses asjas esitatud kaebusega. Tartu Vangla jättis 7. novembri 2023. a otsusega nr 1-13/178-2 Xi 3. septembri 2023. a kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
6.2.HKMS § 46 lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kinnipeetava poolt vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudele kehtib kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise kord (HKMS § 47 lg 1): VangS § 11 lg 8 näeb ette, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 näeb ette, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata, võib kannatanu esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks 30 päeva jooksul. Eeltoodud sätetest tulenevalt pidi kaebaja esitama halduskohtule Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise kaebuse 30 päeva jooksul Tartu Vangla 7. novembri 2023. a otsuse kättesaamisest arvates. Seda kaebaja ka tegi, kui esitas 6. detsembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis registreeriti haldusasjana nr 3-23-2803.
3-24-731 Asjaolu, et Tartu Halduskohus tagastas haldusasjas nr 3-23-2803 esitatud kaebuse, ei mõjuta praeguses asjas esitatud kaebuse kaebetähtaega. Praeguses asjas 6. märtsil 2024 esitatud kaebus ei ole tähtaegne, sest kaebus ei ole esitatud 30 päeva jooksul Tartu Vangla 7. novembri 2023. a otsuse kättesaamisest arvates.
6.3.Kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise ettepanek (HKMS § 120 lg 1 p 3, § 124 lg-d 1 ja 2 ning § 71 lg 1). Kohus ei pea praeguse kaebuse asjaolude põhjal kaebajale sellise ettepaneku tegemist otstarbekaks. Kuna kaebaja esitas
6.detsembril 2023 kohtule kaebuse, mis hõlmab praeguse vaidluse eset, on ilmselge, et kaebaja oli oma õiguste väidetavast rikkumisest ning seega ka kohtusse pöördumise vajalikkusest teadlik ning tal ei olnud kaebuse tähtaegseks esitamiseks takistust (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
24.novembri 2023. a määrus asjas nr 3-22-2185, p 19). Kuna kaebusest ja asja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebajal kaebetähtaja ületamiseks mõjuvat põhjust, ei kuulu kaebetähtaeg ennistamisele.
7.Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus menetluse HKMS § 46 lg 4, § 47 lg-te 1 ja 2, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel kaebust menetlusse võtmata.
8.Asjas menetluse lõpetamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotlust, mistõttu jääb see läbi vaatamata.
9.Kaebaja on kaebuses soovinud, et halduskohus annaks talle advokaadi. Kohus tõlgendab, et kaebaja taotleb riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 5). RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist. Kaebaja on korduvalt halduskohtu poole pöördunud ja suutnud enda õigusi kohtumenetluses kaitsta, seega ei ole põhjendatud riigi õigusabi andmine RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt. Kohus ei pea põhjendatuks kaebajale riigi õigusabi andmist ka RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel, kuna asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
10.Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Ene Andresen
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.