lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-23-1674/50

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 03.10.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1674/50
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1196
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 119 lg 1Määruskaebus menetlusabi määruse pealeHKMS § 121 lg 1Kaebuse tagastamineHKMS § 181 lg 3ApellatsioonitähtaegHKMS § 204 lg 1Määruskaebuse esitamise kordHKMS § 207 lg 1Määruskaebuse menetlusse võtmise kordHKMS § 71 lg 1Seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamineRÕS § 6 lg 1Riigi õigusabi saama õigustatud isikRÕS § 7 lg 1Riigi õigusabi andmisest keeldumise alused

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-23-1674/27Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium22.05.20243-23-1674/28Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja28.05.20243-23-1674/49Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium03.10.2024

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (5)

lahend.ee
3-24-506/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja21.11.20243-24-222/6Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja20.11.20243-23-1269/20Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium24.09.20243-24-1710/10Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium16.07.20243-24-1710/4Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja11.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 3. oktoober 2024, Tartu 3-23-1674 X.X.-i kaebus Tartu Vangla kohustamiseks paigaldada kaebajale hambaimplantaadid ning mittevaralise kahju 75 000 eurot hüvitamiseks Tartu Halduskohtu 3. mai 2024. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus Menetlusosalised

Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määrus X.X.-i määruskaebus Määruskaebuse esitaja/kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 3. mai 2024. a määruse peale halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.
2.Jätta X.X.-i taotlus Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määruse peale esitatud määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
3.Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määruse peale läbivaatamatult.
4.Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-23-846/25Riigikohtu halduskolleegium
  • 18.08.20263-26-1669/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 17.08.20263-26-1915/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 17.08.20263-26-2021/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
1.X.X. esitas 27. juulil 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles nõudis Tartu Vangla kohustamist paigaldada talle hambaimplantaadid ning mittevaralise kahju 75 000 eurot hüvitamist seoses väidetavalt vangla süül kukkumise ja hammaste kaotuse ning keele vigastamisega, kaebajal praegu olevate hambaproteeside sobimatusega ja kaebajale implantaatide paigaldamata jätmisega.
2.Tartu Halduskohus jättis 3. mai 2024. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Sama määrusega

jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuselt riigilõivu 1050 euro tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates.

3.Tartu Halduskohus tagastas 28. mai 2024. a määrusega kaebuse, kuna kaebusega seotud puudused on jäetud tähtaegselt kõrvaldamata ja puudused takistavad asja menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 2). Halduskohus selgitas, et kaebaja sai halduskohtu 3. mai 2024. a määruse kätte 7. mail 2024. Tartu Halduskohtu 3. mai 2024. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale määruskaebuse esitamise tähtpäev saabus 22. mail 2024 ning see jõustus 23. mail 2024. Kaebaja ei ole esitanud selle määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Kaebaja esitas ringkonnakohtule üksnes riigi õigusabi taotluse, mis jäeti ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määrusega rahuldamata ning seejuures juhtis ringkonnakohus kaebaja tähelepanu sellele, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda määruskaebuse esitamise tähtaega. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv, mida kaebaja ei ole tasunud.
4.X.X. esitas 28. mail 2024 (saabus kohtusse 29. mail 2024) Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles kaebaja märkis, et lisab andmeid halduskohtu 3. mai 2024. a määruse peale.
5.X.X. esitas 16. juulil 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määruse peale. Kaebaja selgitas, et sai 16. juuli 2024. a määrusest haldusasjast nr 3-24-1710 teada, et tal on õigus esitada määruskaebus asjas nr 3-23-1674. Kaebaja palub advokaati.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määruse peale esitatud määruskaebuse (I) ja seejärel riigi õigusabi taotluse osas (II). I
7.HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määruse kätte
30.mail 2024. Kaebaja on enda allkirjaga kinnitanud määruse kättesaamist. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 14. juunil 2024. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja
4.septembril 2024 esitatud väitega, et määruskaebus on esitatud 16. juunil 2024. Kaebaja on määruskaebuses viinud 16. juuli 2024. a määrusele asjas nr 3-24-1710 ja vanglaametnik on määruskaebust sisaldavale ümbrikule märkinud kuupäevaks 16. juuli 2024. Seega on määruskaebus esitatud pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebaja taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
8.HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus

eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24. jaanuar 2007, 3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16. jaanuar 2009, 3-3-1-75-08, p 17).

9.Kaebaja põhistab tähtaja järgimata jätmist enda tervisliku seisundi ja puuduva töövõimega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelmärgitu selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja on määruskaebuse vaidlustame tähtaja jooksul esitanud käesolevas haldusasjas määruskaebuse Riigikohtule ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud ka teistes temaga seotud haldusasjades kohtutele rohkelt avaldusi (nt asjades nr 3-24-901, 3-24-731, 3-24-1668, 3-24-1422). Eeltoodu näitab seda, et kaebaja väidetav tervislik seisund ei saanud olla takistuseks määruskaebuse esitamisel. Vaidlust ei saa olla ka selles, et kaebaja ei teadnud, et halduskohtu määrust on võimalik vaidlustada. Halduskohtu 28. mai 2024. a määruses on kohus edasikaebamise korra osas selgitanud, et määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Lisaks on kaebaja
5.juunil 2024 Riigikohtus registreeritud määruskaebuses märkinud, et Tartu Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, mis kinnitab, et kaebaja oli teadlik sellest, et halduskohus on kaebaja kaebuse tagastanud. Kuna kaebaja andis kirja vanglaametnikule üle 16. juulil 2024 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
10.Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. II
11.Kaebaja palub anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 ps 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
12.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
13.Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes

ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse sisu ja eesmärgid on arusaadavad. Seega suudab kaebaja ise ennast kohtumenetluses esindada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 16.08.20263-26-1628/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20263-26-448/15Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium