Määruse resolutsiooni p-de 2-4 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.J. Kolesnikov esitas 27. juulil 2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles nõudis Tartu Vangla kohustamist paigaldada talle hambaimplantaadid ning mittevaralise kahju 75 000 eurot hüvitamist seoses väidetavalt vangla süül kukkumise ja hammaste kaotuse ning keele vigastamisega, kaebajal praegu olevate hambaproteeside sobimatusega ja kaebajale implantaatide paigaldamata jätmisega.
2.Tartu Halduskohus jättis 3. mai 2024. a määruse resolutsiooni p-ga 2 rahuldamata kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel. Sama määrusega jättis kohus
kaebuse käiguta ja andis kaebajale kaebuselt riigilõivu 1050 euro tasumiseks tähtaja kolm päeva määruse resolutsiooni p-i 2 jõustumisest arvates.
3.Tartu Halduskohus tagastas 28. mai 2024. a määrusega kaebuse, kuna kaebusega seotud puudused on jäetud tähtaegselt kõrvaldamata ja puudused takistavad asja menetlust (HKMS § 121 lg 1 p 2). Halduskohus selgitas, et kaebaja sai halduskohtu 3. mai 2024. a määruse kätte 7. mail 2024. Tartu Halduskohtu 3. mai 2024. a määruse resolutsiooni p-i 2 peale määruskaebuse esitamise tähtpäev saabus 22. mail 2024 ning see jõustus 23. mail 2024. Kaebaja ei ole esitanud selle määruse peale määruskaebust ringkonnakohtule. Kaebaja esitas ringkonnakohtule üksnes riigi õigusabi taotluse, mis jäeti ringkonnakohtu 22. mai 2024. a määrusega rahuldamata ning seejuures juhtis ringkonnakohus kaebaja tähelepanu sellele, et riigi õigusabi taotluse esitamine ei pikenda määruskaebuse esitamise tähtaega. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõiv, mida kaebaja ei ole tasunud.
4.J. Kolesnikov esitas 28. mail 2024 (saabus kohtusse 29. mail 2024) Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles kaebaja märkis, et lisab andmeid halduskohtu 3. mai 2024. a määruse peale.
5.J. Kolesnikov esitas 16. juulil 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määruse peale. Kaebaja selgitas, et sai 16. juuli 2024. a määrusest haldusasjast nr 3-24-1710 teada, et tal on õigus esitada määruskaebus asjas nr 3-23-1674. Kaebaja palub advokaati.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määruse peale esitatud määruskaebuse (I) ja seejärel riigi õigusabi taotluse osas (II). I
7.HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt sai kaebaja Tartu Halduskohtu 28. mai 2024. a määruse kätte
30.mail 2024. Kaebaja on enda allkirjaga kinnitanud määruse kättesaamist. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 14. juunil 2024. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja
4.septembril 2024 esitatud väitega, et määruskaebus on esitatud 16. juunil 2024. Kaebaja on määruskaebuses viinud 16. juuli 2024. a määrusele asjas nr 3-24-1710 ja vanglaametnik on määruskaebust sisaldavale ümbrikule märkinud kuupäevaks 16. juuli 2024. Seega on määruskaebus esitatud pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. Kaebaja taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
8.HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus
eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24. jaanuar 2007, 3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16. jaanuar 2009, 3-3-1-75-08, p 17).
9.Kaebaja põhistab tähtaja järgimata jätmist enda tervisliku seisundi ja puuduva töövõimega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole eelmärgitu selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis annaks aluse tähtaja ennistamiseks. Kaebaja on määruskaebuse vaidlustame tähtaja jooksul esitanud käesolevas haldusasjas määruskaebuse Riigikohtule ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud ka teistes temaga seotud haldusasjades kohtutele rohkelt avaldusi (nt asjades nr 3-24-901, 3-24-731, 3-24-1668, 3-24-1422). Eeltoodu näitab seda, et kaebaja väidetav tervislik seisund ei saanud olla takistuseks määruskaebuse esitamisel. Vaidlust ei saa olla ka selles, et kaebaja ei teadnud, et halduskohtu määrust on võimalik vaidlustada. Halduskohtu 28. mai 2024. a määruses on kohus edasikaebamise korra osas selgitanud, et määruse peale saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Lisaks on kaebaja
5.juunil 2024 Riigikohtus registreeritud määruskaebuses märkinud, et Tartu Halduskohus tagastas kaebaja kaebuse, mis kinnitab, et kaebaja oli teadlik sellest, et halduskohus on kaebaja kaebuse tagastanud. Kuna kaebaja andis kirja vanglaametnikule üle 16. juulil 2024 ning puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus kaebaja taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.
10.Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. II
11.Kaebaja palub anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 ps 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
12.RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.
13.Ringkonnakohus jätab kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul
tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse sisu ja eesmärgid on arusaadavad. Seega suudab kaebaja ise ennast kohtumenetluses esindada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.