lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1145/2

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 30.04.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-24-1145/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.04.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
970
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1145

Määruse kuupäev

30. aprill 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vahur Siku (Sikk) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega

RESOLUTSIOON

Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-24-1145.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Vahur Sikk esitas 17. aprillil 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat maksma välja kahju hüvitis tulenevalt Tartu Halduskohtu
19.jaanuari 2024. a otsusest asjas 3-21-820. Kaebaja selgitab, et vanglas täiendavate liikumispiirangute kohaldamisega põhjustatud kahju tuleb määratleda riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõike 1 mõttes vabaduse võtmisega tekitatud kahjuna, mis põhjustas talle täiendavaid kannatusi. Tartu Vangla õigusvastane tegevus tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise osas ei ole vaidluse all, sest selle kohta on 19. veebruaril 2024 jõustunud kohtulahend asjas 3-21-820. Kaebaja märgib, et esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse tuginedes asjas 3-21-820 tehtud otsusele, mis jäeti läbi vaatamata. Vangla vastus kaebaja kahju hüvitamise taotlusele on kaebuse lisa 1 (Tartu Vangla 16. aprilli 2024. a vastus nr 1-13/24/147-4).

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTU SEISUKOHT

2.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
3.Lähtuvalt kohtule esitatud materjalidest ning tulenevalt HKMS § 2 lõikest 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja taotleb Tartu Vangalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeoluabinõude kohaldamisega kaasnenud vabaduse võtmisega (RVastS § 9 lõige 1). Seejuures osutab kaebaja, et haldusasjas 3-21-820 on kohus tuvastanud Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse tema suhtes julgeolekuabinõude kohaldamisel. Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2024. a otsusega haldusasjas 3-21-

3-24-1145 820 tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus, mis seisnes kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises ajavahemikul 31. juulist kuni 30. novembrini 2020. a. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus, et kaebaja taotleb käesolevas asjas mittevaralise kahju hüvitamist seoses perioodil 31. juuli kuni 30. november 2020 õigusvastaselt täiendavalt vabaduse võtmisega.

4.Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Kaebaja hüvitamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud vangistusseaduses (VangS § 11 lõige 8). VangS § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.
5.Kaebaja on kaebuses osutanud, et esitas Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse ning on lisanud kaebusele Tartu Vangla 16. aprilli 2024. a vastuse nr 1-13/24/147-4, millega kaebaja kahju hüvitamise taotlus jäeti läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 6 punkti 1 alusel. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et kaebaja on soovinud Tartu Vangla 16. aprilli 2024. a vastust kohtule esitades näidata, et tal on kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.
6.Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3-3-1-30-12, p 18; 7. juuni 2018. a määrus asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3-18-32, p 10). Riigikohus on asunud seisukohale, et proportsionaalsuse põhimõttest tulenevalt saab haldusmenetluses, sh kohustuslikus kohtueelses menetluses taotluse läbi vaatamata jätmise aluseks olla vaid puudus, mis takistab taotluse sisulist lahendamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-3413, p 9).
7.Tartu Vangla jättis kaebaja kahju hüvitamise taotluse HMS § 14 lõike 6 punkti 1 alusel läbi vaatamata, kuna leidis, et kahju hüvitamise taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks vabaduse võtmise alusel oli esitatud tähtaega ületades ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohtul hinnangul jättis vangla kaebaja kahju hüvitamises taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. RVastS § 17 lõike 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Nimetatud tähtaeg ei ole seotud kahju tekitamise või selle põhjustanud sündmuse õigusvastasusest teadasaamisega (Riigikohtu halduskolleegiumi 15. juuni 2015. a määrus asjas 3-3-1-20-15, p 15). Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et jätkuva toiminguga (sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kaebetähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu halduskolleegiumi 6. märtsi 2014. a otsus asjas nr

3-24-1145 3-3-1-93-13, p 14). Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, pidi ta eeltoodust tulenevalt kahju tekkimist tajuma juba vahetult pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist 30. novembril 2023. Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Seepärast ei oma kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontekstis tähtsust, et Tartu Halduskohtu 19. jaanuari 2024. a otsus asjas 3-21-820, milles kohus tunnistas kaebaja suhtes täiendavate julgeoluabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise perioodil 31. juuli kuni 30. november 2020 õigusvastaseks, jõustus 20. veebruaril 2024. Vangla otsusest nähtuvalt ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist ning kaebajal ei esinenud nõude tähtaegselt esitamiseks objektiivseid takistusi. Eeltoodust tulenevalt jättis Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata.

8.Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust kaebuses esitatud hüvitamisnõude osas. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium