lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-24-1145/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.05.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-24-1145/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.05.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1121
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

MÄÄ RUS

Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi

Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 14.05.2024, Tartu 3-24-1145 Vahur Siku kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a määrus Vahur Siku määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Vahur Sikk

RESOLUTSIOON

Jätta Vahur Siku määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Vangla kinnipeetav Vahur Sikk esitas 20.02.2024 Tartu Vanglale kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis kahju hüvitamist seoses haldusasjaga nr 3-21-820, milles Tartu Halduskohus tunnistas 19.01.2024. a otsusega õigusvastaseks Tartu Vangla tegevuse V. Siku suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise ajavahemikul 31.07.–30.11.2020.
2.Tartu Vangla jättis 16.04.2024. a otsusega nr 1-13/24/147-4 V. Siku kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg 6 p 1 alusel, kuna taotluse esitamise tähtaeg oli möödunud ja seda ei ennistatud. Vangla selgitas, et riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 seab taotluse esitamise tähtaja kulgemise sõltuvusse tekkinud kahjust ja selle põhjustanud isikust teadasaamisega. V. Sikule ei saanud ei kahju tekitaja ega see, et tema liikumis- ja suhtlemisvabadust on piiratud, olla teadmata. Hiljemalt 30.11.2020 pidi V. Sikk tekkinud kahjust teada saama, mistõttu alates sellest hetkest hakkas kulgema ka kahju hüvitamise taotluse esitamise kolmeaastane tähtaeg. V. Sikk oleks pidanud taotluse kahju hüvitamiseks esitama hiljemalt 30.11.2023. Tema esitas selle alles 20.04.2024. V. Sikk tähtaja ennistamist ei taotlenud. Ka vanglale ei olnud teada asjaolusid, mis oleksid kaasa toonud taotluse esitamise tähtaja ennistamise. Seega jättis vangla taotluse läbi vaatamata.V. Sikk esitas 17.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu. Kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat maksma talle välja kahju hüvitise tulenevalt Tartu Halduskohtu 19.01.2024. a otsusest

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

asjas nr 3-21-820, millega tunnistati õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus, mis seisnes V. Siku suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises ajavahemikul 31.07.–30.11.2020.

4.Tartu Halduskohus tagastas 30.04.2024. a määrusega kaebuse. Määruse põhjendused: 1) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 2) Halduskohus leidis, et Tartu Vangla jättis kahju hüvitamise taotluse HMS § 14 lg 6 p 1 alusel põhjendatult läbi vaatamata. RVastS § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Jätkuva toiminguga (sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) tekitatud kahju hüvitamise kaebetähtaeg hakkab enamasti kulgema, kui lõppeb toiming, millega kahju tekitati. Erandina võib kaebetähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama kahju lõplikust ulatusest teada varem (RKHKo 06.03.2014, 3-3-1-93-13, p 14). Sõltumata sellest, kas kaebaja sai või pidi saama talle väidetavalt tekkinud kahjust aru juba täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal, pidi ta kahju tekkimist tajuma juba vahetult pärast täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise lõpetamist 30.11.2020. Kahju tekkimisest arusaamist ei mõjuta ajahetk, millal isik saab teada asjaoludest, mille tõttu ta peab haldusorgani tegevust õigusvastaseks. Seepärast ei oma kahju hüvitamise nõude tähtaegsuse kontekstis tähtsust, et Tartu Halduskohtu 19.01.2024. a otsus asjas 3-21-820, milles kohus tunnistas kaebaja suhtes täiendavate julgeoluabinõudena eraldatud lukustatud kambrisse paigutamise ajavahemikul 31.07.–30.11. 2020 õigusvastaseks, jõustus 20.02.2024. Vangla otsusest nähtuvalt ei taotlenud kaebaja tähtaja ennistamist ning kaebajal ei esinenud nõude tähtaegselt esitamiseks objektiivseid takistusi. Seega jättis Tartu Vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt läbi vaatamata. Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt, mistõttu tagastas halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5.V. Sikk esitas 04.05.2024 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a määruse peale. Määruskaebuse kohaselt on nii Tartu Vangla jurist kui halduskohus tema kaebust ebakorrektselt käsitlenud. Kahju hüvitamise nõue on esitatud tuginedes haldusasjas nr 3-21-820 tehtud kohtuotsusele, kus on selgelt kirjas, et Tartu Vangla tegevus 31.07.2020 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise esmakordsel pikendamisel oli õigusvastane. Kaebaja lisas, et ajavahemiku 28.08.–28.10.2020 osas on Tartu Vangla talle tekitatud kahju osaliselt hüvitanud 06.07.2023. a otsusega nr 1-13/84-2. Seega puudutab vaidlus vaid üht kuud, mil kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kuna Tartu Halduskohus tegi viidatud asjas otsuse 19.01.2024, ei olnud kaebajal mingit seaduslikku alust kahju hüvitamise nõuet varem esitada. Kaebaja palub kohustada Tartu Vanglat tema kahju hüvitamise nõuet rahuldama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.HKMS § 2 lg 4 lause 2 kohaselt kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. HKMS § 2 lg 4 lausele 2 tuginedes leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb määruskaebuses Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a määruse, millega halduskohus tagastas kaebuse, tühistamist.
7.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu määruse tühistamiseks.
8.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, kuna kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 näeb ette kohustusliku kohtueelse menetluse kinnipeetava esitatavatele vangla tekitatud kahju hüvitamise nõuetele. Kinnipeetav saab kahju hüvitamise nõudega halduskohtu poole pöörduda juhul, kui vangla on kahju hüvitamise taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Käesoleval juhul jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata, kuna see oli esitatud tähtaega ületades ning ei esinenud asjaolusid, mis oleksid tinginud tähtaja ennistamise. Ringkonnakohus nõustub nii Tartu Vangla kui halduskohtu arusaamaga kohtueelse menetluse mittenõuetekohasest läbimisest. Olukorras, kus kaebaja taotleb talle tekitatud kahju hüvitamist selle eest, et vangla kohaldas tema suhtes õigusvastaselt täiendavaid julgeolekuabinõusid ajavahemikul 31.07.–30.11.2020, ei saa kaebaja seada kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamist sõltuvusse sellest, millal halduskohus tegi teatavaks otsuse, millega tuvastas vangla tegevuse õigusvastasuse ja kaebuse osaliselt rahuldas. Lisaks ei saa kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaja kulgema hakkamist mõjutada ka see, et väidetavalt on Tartu Vangla kaebajale tekitatud kahju osaliselt hüvitanud. Kaebaja pidi kahju hüvitamise taotluse esitamisel lähtuma RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud tähtajast. Õige on halduskohtu arusaam, et kaebaja pidi talle tekitatud kahjust ja selle põhjustanud isikust teada saama ning neid asjaolusid mõistma hiljemalt 30.11.2020, mil lõpetati tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine. Seega on Tartu Vanglale 20.02.2024 esitatud kahju hüvitamise taotluse tähtaega ilmselgelt ületatud, kusjuures ei esine ka mõjuvaid põhjuseid tähtaja ennistamiseks. Kokkuvõttes oli kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspärane.
9.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 30.04.2024. a määruse muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium