Välja mõista O.S.lt korteriühistu Narva mnt 80 kasuks põhivõlgnevus 1298 eurot 90 senti.
2.3.Välja mõista O.S.lt korteriühistu Narva mnt 80 kasuks viivis seisuga 23.01.2017 summas 533 eurot 97 senti (sh viivis seisuga 31.12.2015 summas 180 eurot 28 senti ning viivis perioodi 01.01.2016 kuni 23.01.2017 eest summas 353 eurot 69 senti) ning alates 24.01.2017 viivis 0,07% päevas kuni põhinõude 1298 eurot 90 senti täitmiseni.
3.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus O.S. kanda.
4.Välja mõista O.S.lt korteriühistu Narva mnt 80 kasuks menetluskulud maakohtus summas 984 eurot ja menetluskulud ringkonnakohtus summas 378 eurot, kokku 1362 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 1362 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Jätta O.S. apellatsioonkaebus rahuldamata.
6.Jätta rahuldamata O.S. taotlus võtta asja juurde tõendina ehitise olulised tehnilised andmed
7.Rahuldada korteriühistu Narva mnt 80 taotlus võtta asja materjalide juurde mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete väljatrükk. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Korteriühistu Narva mnt 80 (hageja) esitas 21. oktoobril 2015 hagiavalduse O.S. (kostja) vastu võlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt kuulub kostjale kolm korteriomandit (korterid A, B, C) korterelamus asukohaga Narva mnt 80 Jõhvi. Korter nr C on kostja ja tema abikaasa J.S. ühisomandis. Kostja on korteriühistu Narva mnt 80 liige. Kostjal on tekkinud võlg korteriühistu ees. Hageja esitab kostjale igakuiselt arveid, milles sisalduvad osutatud
teenused ja kostja poolt tasumisele kuuluvad summad. Kostja ei ole kasutatud teenuste ja majandamiskulude eest korrektselt ega õigeaegselt tasunud. Hageja palus välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 1328,72 eurot, 31. oktoobri 2015 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 184,18 eurot, viivise alates 1. novembrist 2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana (arvestusega 0,07% põhinõudest päevas) ja edasi protsendina (0,07% päevas põhinõude täitmiseni). Samuti palus hageja määrata kindlaks ja mõista hageja kasuks välja kõik hageja kantud menetluskulud koos seadusjärgse viivisega. Hagiavalduses märgitud võlgnevus tekkis 2015 algusest. Kostja võlgnevus seisneb selles, et ta ei nõustunud keskkütte arvestamisega perioodil oktoober 2013 kuni aprill 2014. Hageja oli 2013 seisuga teadlik, et kostja korterites on keskkütte radiaatorid eemaldatud, kuid hagejal puudus info selle kohta, millisel alusel on radiaatorid eemaldatud ja, kas korterites on paigaldatud alternatiivküte. 12. juunil 2013 kohustati korteriühistu üldkoosolekul alternatiivküttega korteriomanikke vormistama korrektsed dokumendid üleminekust alternatiivküttele ja tegema muudatuse ehitusregistris 15. septembriks 2013. Hiljem anti täiendav tähtaeg (1. november 2013). Kostja täitis 12. juuni 2013 korteriühistu üldkoosoleku otsuse 2014 sügisel.
2.Kostja vastuväidete kohaselt on hageja esitanud üksnes arved perioodi 1. jaanuar 2015 kuni 1. november 2015 eest ja tõendid 20151114, 201501112, 20151113, kust nähtuvad kostjale arvestatud summad nimetatud perioodi eest. Tõenditest nähtub, et kostja tasus korrektselt arved ja kostjal on 1. novembri 2015 seisuga samasugune võlg nagu 31. detsembril 2014, v.a põhjendamatud juriidilised kulud ja viivised. Hageja pole tõendanud, millise perioodi eest on kostjal tekkinud võlgnevus. Kostjale jääb arusaamatuks võla arvestamise periood ja kulude jaotamise põhimõtted. Kostjal puudub võimalus kontrollida esitatud nõude aegumistähtaega ja arvestatud kulude vajadust ning põhjendatust. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 29. märtsi 2016 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1479,18 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 184,18 eurot, 1. novembrist 2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni viivise 135,48 eurot ja järgnevalt viivise 0,07% päevas põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 984 eurot koos viivisega kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Maakohus tuvastas, et kostja on hagis märgitud kolme korteriomandi omanikuks ning ta on korteriühistu Narva mnt 80 liige. Kostja omandis olevatest korteritest on keskkütte radiaatorid eemaldatud ja ta täitis 12. juuni 2013 korteriühistu üldkoosoleku otsuse (alternatiivküttele ülemineku dokumentatsiooni esitamiseks) alles 2014 sügisel. Maakohus leidis, et korteriühistu Narva mnt 80 üldkoosoleku otsus 12. juunist 2013 on seaduslik ja vastab korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-s 1 ja § 13 lg-tes 1-4 sätestatule ning korteriühistu enda põhikirjale. Kostja oli kohustatud täitma korteriühistu otsust ja hagejal oli õigus arvestada keskkütte kulu täies ulatuses. Kohtu hinnangul on samal motiivil seaduslikud ka korteriühistu üldkoosoleku 19. septembri 2013 otsus ja 10. oktoobri 2013 otsus. Hagejal oli õigus arvestada 10. oktoobrist 2013 kostja poolt teostatud makseid alates nimetatud kuupäevast kuni oktoobrini 2014 arvestatud võlgnevuse katteks. Seega on hagejal õigus lähtuda hagis ajaperioodil 1. jaanuar 2015 kuni 1. november 2015 kostjale arvestatud võlgnevusest. Maakohtu hinnangul on hageja nõuet piisavalt tõendanud (kd I tl 26-68, 123-200; kd II tl 1-196). Kuna kostja oli kohustatud korteriühistu liikmena täitma korteriühistu üldkoosoleku ja juhatuse
otsuseid, ei oma asjas tähtsust, et kostja on väidetavalt pöördunud e-kirjadega korteriühistu juhatuse poole keskkütte arvete ümberarvestamiseks või vallavalitsuse ehitusregistrisse andmete muutmiseks. Hageja esitatud arvamusega kostja vastusele, kus näidati ära võlgnevuse arvestamise periood, ning hagile lisatud tõenditega on kostja vastuväited võlgnevuse puudumisest ümber lükatud. Põhjendatud on ka hageja viivise nõue alates 1. novembrist 2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi protsendina, st 0,07% päevas kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 162 lg 1 alusel jättis maakohus hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis kostja kanda riigilõivu summas 225 eurot, dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 3 eurot ja esindaja tasu summas 756 eurot, kokku menetluskulud 984 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.O.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 29. märtsi 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikkus maakohus otsuse tegemisel TsMS § 436 lg-d 1, 2, 3 ja § 442 lg-t 8. Kohus on tõendeid hinnates oluliselt rikkunud menetlusnorme, hinnates tõendeid ühekülgselt ja puudulikult. Apellandi poolt esitatud vastuväited ja tõendid on kohtu poolt jäetud analüüsimata ja tähelepanuta; 2) ei nähtu tõenditest 20151114, 201501112 ja 20151113, et hageja kustutas jooksvalt tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Võla muutumatus kajastub ka 2015 arvetes, kus võlgnevus on olemas igas arves ja see ei muutu; 3) on apellandi korterites alates 1. septembrist 2006 eemaldatud keskkütteradiaatorid, isoleerimistööd on teostatud, kõik vajalikud dokumendid on kooskõlastatud ja projekt on olemas. Kõik vajalikud dokumendid, sealhulgas kõigi korteriomanike nõusolek alternatiivküttele üleminekuks, on esitatud korteriühistule 2006. aastal. Samal ajal võeti korteriühistu liikmete poolt vastu otsus korteriomandite alternatiivkütte osas, millega korteriühistu liikmed otsustasid kõrvale kalduda põhikirjas ettenähtud kütteks kuluva soojusenergia jaotamise printsiibist; 4) ei nähtu korteriühistu üldkoosolekute otsustest kohustust esitada Ehitusregistrist tõendi konkreetseks kuupäevaks ning võimalust korteriühistul otsuse mittetäitmisel arvestada soojusenergiat 100% korterites üldpinna suurusest alates oktoobrist 2013; 5) esitas apellant 10. septembril 2013 avalduse Jõhvi Vallavalitsuse ehitusregistris muudatuse tegemiseks. Apellant teavitas korteriühistu juhatust avalduse esitamisest. Ehitusregistri muudatusega tegeles Jõhvi Vallavalitsus ja apellandil pole olnud võimalust kuidagi mõjutada vallavalitsuse haldusprotsessi. 15. augustil 2014 pöördus apellant korduvalt vallavalitsuse poole ning 1. septembril 2014 väljastas vallavalitsus tõendi muudatuse tegemisest.
5.Korteriühistu Narva mnt 80 vaidleb O.S. apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole vastustaja ja apellant määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse. Seetõttu on vastustaja käitunud VÕS § 88 lg 6 alusel õiguspäraselt, kustutades tasutud tasude arvelt ajaliselt vanemaid võlgnevusi. Apellant ei ole tõendanud, et puuduvad alused VÕS § 88 lg 6 kohaldamiseks; 2) ei olnud suveks 2013 üle antud nõuetekohast dokumentatsiooni. Vastustajal puudusid andmed selle kohta, et apellandi korterites on paigaldatud alternatiivküte (elektriküte). Apellant pole 2014. aastani elektrikütet kasutanud (elektritarbimine aasta lõikes võrdne). Üldkoosoleku nõuded
olid täidetud ja nõuetekohane dokumentatsioon oli vastustajale üle antud 2014 lõpuks. Apellandil puudub kõigi korteriomanike nõusolek alternatiivküttele üleminekuks; 3) taotleb vastustaja võtta asja materjalide juurde tõend (mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete väljatrükk), mis tõendab, et apellant oli registreeritud vastustaja juhatuse esimeheks perioodil 3. märtsist 2006 kuni 21. novembrini 2007 ning tal oli õigus esindada ühistut üksinda. Apellant väidab apellatsioonimenetluses esmakordselt, et keskkütte radiaatorid olid eemaldatud tema korteritest 1. septembril 2006 ja samal ajal oli korteriühistule üle antud nõutud dokumentatsioon; 4) moonutab apellant korteriühistu üldkoosoleku otsuste sisu ja soovib sellega kohut eksitada. 12. juuni 2013 koosolekul otsustati kohustada alternatiivküttega korteriomanikke vormistama korrektselt dokumendid üleminekust alternatiivküttele kuni 15. septembrini 2013 ja tegema muudatus „Ehitusregistris“. 19. septembri 2013 koosolekul leiti, et kaks korterit jõudsid täita üldkoosoleku otsuse ning ülejäänute suhtes arvestatakse alates kütteperioodi algusest kohustuse mittetäitmisel küttekulu 100% tarbitud soojusenergia eest; 5) on paljasõnalised ja tõendamata apellandi väited, et apellant on esitanud 10. septembril 2013 avalduse Jõhvi Vallavalitsuse Ehitusregistris muudatuse tegemiseks ja teavitanud sellest korteriühistut. Vastustaja palub jätta tõendamata väited tähelepanuta; 6) on tasu kaugkütte eest majandamiskulu ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Majandamiskulud kortermajas tuleb jaotada asjaõigusseaduses, korteriomandiseaduses ja korteriühistuseaduses kirjeldatud viisil ning seda saab muuta vaid korteriomanike kokkuleppe alusel; 7) taotleb vastustaja jätta apellandi poolt esitatud tõend (avaldus Jõhvi Vallavalitsusele) tähelepanuta ja tagastada apellandile. Avaldus on seotud 2002 toodud ehitamisega ega ole seotud käesoleva vaidluse alusega. Vastustaja esitas tõendi suhtes 2. märtsi 2016 kohtuistungil vastuväited.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid Viru Maakohtu
29.novembri 2015 otsus tuleb osaliselt tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ning ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Maakohus on otsuse tegemisel rikkunud TsMS §-i 439 ja § 442 lg-t 5. Maakohtu vaidlustatud otsuse resolutsioon ei vasta TsMS § 442 lg-s 5 sätestatule (ei ole selgelt arusaadav ja täidetav). Maakohus on resolutsiooni p-s 2 kostjalt välja mõistnud hageja kasuks koguvõlgnevuse 1479 eurot 18 senti, kuid kohtuotsusest ei selgu, milles väljamõistetud koguvõlgnevus seisneb (s.o kas on põhivõlg või ka viivis mingi perioodi eest). Kuna otsuse resolutsiooni p-des 3 ja 4 on välja mõistetud viivised, siis saaks resolutsiooni p-s 2 olla kajastatud põhivõlgnevus (sest vastasel juhul mõistetakse kostja välja viivis hageja kasuks kahekordselt). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole otsuse põhjendavas osas üldse käsitlenud seda, kui suur on põhinõude suurus, märkides vaid, et hageja on esitatud nõuet piisavalt tõendanud. Lähtudes maakohtu otsuse p-s 12 märgitust saab eeldada, et maakohus on põhinõude suuruseks lugenud 1298 eurot 90 senti. Hageja avalduse kohaselt on ta taotlenud kostjalt põhivõlgnevuse 1298 eurot 90 senti, seisuga 31.12.2015 sissenõutavaks muutunud viivise 180 eurot 28 senti ning edasi alates 01.01.2016 tasumata summadelt viivise väljamõistmist (I kd tl 118). Maakohus, mõistes vaidlustatud otsuses kostjalt välja hageja kasuks taotletust erinevad summad, on rikkunud TsMS §-i 439, sest ületas nõude piire ning tegi otsuse nõude kohta, mida ei esitatud.
Ringkonnakohus leiab, et arvestades hageja nõude suurust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1298 eurot 90 senti, viivis seisuga 31.12.2015 summas 180 eurot 28 senti ning viivis perioodi 01.01.2016 kuni 23.01.2017 eest summas 353 eurot 69 senti, kokku 533 eurot 97 senti (vt viivisekalkulaator). Samuti kuulub edasiulatuvalt väljamõistmisele viivis 0,07% päevas kuni põhivõlgnevuse 1298 eurot 90 senti tasumiseni.
7.Ringkonnakohus leiab, et sisuliselt on maakohus õigesti hagi rahuldanud (kuigi resolutsioonis on märgitud ebaõigesti nõude suurus) ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. Asja materjalide kohaselt on kostja kolme korteriomandi omanik (korterid A, B, C) korterelamus asukohaga Narva mnt 80 Jõhvi. Kostjale kuuluvates korterites on keskkütte radiaatorid eemaldatud ning ta kasutab korterites alternatiivkütet. Korteriühistu Narva mnt 80 12. juunil 2013 üldkoosoleku (I kd tl 132-133) otsusega kohustati alternatiivküttega korteriomanikke (sh kostjat) vormistama korrektsed dokumendid alternatiivküttele ülemineku kohta 15. septembriks 2013 ja tegema muudatuse Ehitusregistris. Samal üldkoosolekul otsustati, et kui üldkoosoleku otsus ei ole täidetud antud kuupäevaks, siis üldkoosolek kinnitab sügisel otsuse nimetatud korteritele tarbitud soojusenergia eest 100%-lise arvestamise kohta. Korteriühistu 19. septembri 2013 üldkoosolekul (I kd tl 134-135) korrati alternatiivküttele üleläinud korteriomanike kohustust vormistada korrektsed dokumendid ja pikendati dokumentide vormistamise aega kütteperioodi aluseni ning otsustati, kui üldkoosoleku otsust ei ole tähtpäevaks täidetud, siis alternatiivküttega korterite osas arvestatakse tarbitud soojusenergia eest 100 %. Korteriühistu juhatuse 10. oktoobri 2013 koosolekul (I kd tl 136) otsustati saata kostjale meeldetuletus korteriühistu 12. juuni 2013 otsuse täitmise vajaduse kohta ja pikendati vastavate dokumentide esitamise tähtaega 1. novembrini 2013. Kostja ei esitanud hagejale 1. novembriks 2013 üldkoosoleku 12. juunil 2013 otsuses nõutud dokumente ning seoses sellega nõuti temalt korteriühistus tarbitud kütuse eest tasumist vastavalt talle kuuluvate eluruumide pindalale (s.o arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta). Selliselt nõuti kostjalt kütte eest tasumist kuni 01.09.2014, mil korteriühistu juhatus otsustas mitte enam arvestada kostjalt kui korterite 12, 13 ja 14 omanikult kütte eest talle langevas osas 100%, vaid lähtuda varem kehtinud olukorrast (I kd tl 140).
8.Hageja väitel kujunes kostjal nimetatud perioodil (s.o 01.11.2013 kuni 01.09.2014) võlgnevus ja kostja poolt edaspidi majandamiskulude maksete tegemisel arvestati temapoolse võlgnevusega. VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel loeti esimeses järjekorras täidetuks perioodil 01.11.2013 kuni 01.09.2014 tekkinud võlgnevus ning arvestades VÕS § 88 lg 6 p-s 1 sätestatut on hagi esemeks olev võlgnevus kujunenud perioodil 01.0 1.2015 kuni 01.11.2015. VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse, loetakse täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutuud kohustus. Antud asja materjalidest ei nähtu, et kostja võlgnikuna oleks määranud, millise kohustuse täitmiseks ta raha üle kandis. Samuti ei hageja võlausaldajana VÕS § 88 lg 4 kohaselt määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud. Seega on maakohus õigesti hinnanud hageja käitumist võlgnevuse kustutamisel VÕS § 88 lg 6 alusel õiguspäraseks. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et ta hageja seisukoha kättesaamisel (on märkimata, millist hageja seisukohta kostja silmas peab) tuginedes VÕS § 88 lg-le 4 määras koheselt täiendavalt, millise kohustuse ta täitis, ei anna alust asuda seisukohale, et antud juhul oli välistatud hageja poolt VÕS § 88 lg 6 kohaldamine.
VÕS § 88 lg 4 järgi kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja. Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud, et ta maksete tegemisel määras, millise kohustuse täitmiseks ta makse tegi. Samuti ei ole ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud. Mõistlikuks ajaks ei saa lugeda seda, kui kostja kohtumenetluses määratleb, millise kohustuse täitmiseks ta makse tegi.
9.Kostja seisukoha järgi ei nähtu tõenditest nr 20151114, nr 20151112 ja nr 20151113 (I kd tl 40, 42, 44), et hageja kustutas jooksvalt kostja poolt tasutud maksete arvelt ajaliselt vanemad võlgnevused. Ringkonnakohus ei nõustu eelnimetatud kostja väitega ja leiab, et viidatud tõenditest nähtub hageja poolt jooksvalt kostja varasema võlgnevuse kustutamine. Korterite nr A, B ja C võlgnevused olid 31. detsembri 2014 seisuga vastavalt 725,19 eurot, 380,30 eurot ja 262,51 eurot. Apellant tasus korterite eest perioodil 1. jaanauarist 2015 kuni 31. oktoobrini 2015 vastavalt 790,21 eurot, 479,53 eurot ja 290,06 eurot. Tasutud summad on arvestatud eelneva võlgnevuse katteks ja jooksvalt tekkinud võlgnevuse katteks. Ebaõige on siinkohal kostja väide, et võla muutumatus nähtub ka 2015. a arvetest. Nähtuvalt viidatud arvetest (I kd tl 45-96) on võla suurus kostjale kuuluvate korteriomandite lõikes aja jooksul muutunud (s.o ei ole püsinud muutumatutena).
10.Iseenesest ei ole kostja vaidlustanud asjaolu, et ta vaidlusalusel perioodil (s.o 01.11.2013 kuni 01.09.2014) ei tasunud kütte eest täies mahus, vaid osaliselt (15% korteri üldpinnale langevast osast). Samas kostja seisukoha kohaselt ta ei pidanudki tasuma kütte eest täies mahus, sest talle kuuluvates korterites olid alates 1. septembrist 2006 eemaldatud keskkütteradiaatorid, isoleerimistööd olid teostatud ning kõik vajalikud dokumendid olid olemas, sealhulgas kõigi korteriomanike nõusolek alternatiivküttele üleminekuks. Hageja on kostja vastavale väitele vastu vaielnud ning vastuväite kohaselt ei ole kostja vastavat dokumentatsiooni esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud arved perioodil eest kuni oktoober 2013 tõendavad küll tema poolt arvete alusel keskküttekulude tasumist väiksemas määras, kuid samas ei tõenda arved temapoolset seaduslikku üleminekut alternatiivküttele. Samuti ei tõenda asjaolu, et alternatiivküttele üleminek oli toimunud kõigi teiste korteriomanike nõusolekul, OÜ Anigri-Ida 10.03.2006, 25.03.2006 ja 01.09.2006 aktid (II kd tl 167-169). Kuna hagejal puudus dokumentatsioon korterite 12, 13 ja 14 ülemineku kohta alternatiivküttele, samuti ei nähtu selleks teiste korteriomanike nõusolekut, siis on 12. juuni 2013 korteriühistu üldkoosolek õigustatult nõudnud kostjalt muuhulgas korrektsete dokumentide vormistamist alternatiivküttele ülemineku kohta ning seadnud keskkütte eest tasumise suuruse sõltuvusse vastavaks tähtajaks dokumentide esitamisest. Kostja väide, et juba 2006. a võttis korteriühistu üldkoosolek vastu otsuse, et alternatiivküttele üleläinud korterite omanikud tasuvad arvestuslikult 15% üldpinna suurusest, ei välista korteriühistu üldkoosoleku õigust nõuda vastavate dokumentide esitamist. Kostjal oli võimalik dokumentide tähtaegse esitamisega välistada võlgnevuse tekkimist.
11.Kostja väite kohaselt esitas ta 10. septembril 2013 avalduse Jõhvi Vallavalitsusele ehitusregistris muudatuse tegemiseks (II kd tl 160) ja teavitas ka hagejat avalduse esitamisest ning kuna ehitusregistris teeb muudatusi Jõhvi Vallavalitsus, siis ei saanud kostja kuidagi mõjutada seda, et muudatuse kohta tõend väljastati talle alles 1. septembril 2014. Ringkonnakohus leiab, kostja poolt nimetatud avaldus ei tõenda seda, et avaldus oleks tõesti esitatud Jõhvi Vallavalitsusele ning vallavalitsus viivitas põhjendamatult ligikaudu aasta vastava muudatuse tegemisega ehitusregistris. Kostjal oli võimalik oma väite tõendamiseks esitada
vallavalitsuse tõendit selle kohta, et mis kuupäeval on avaldus vallavalitsusele esitatud. Samuti on hageja vastu vaielnud kostja väitele, et kostja teatas korteriühistule vallavalitsusele vastava avalduse esitamisest. Kostja on apellatsioonkaebuses taotlenud asja juurde võtta lisaks juba maakohtule esitatud avalduse koopiale ehitise olulised tehnilised andmed. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse rahuldamata ja esitatud tõendi tähelepanuta, kuna puuduvad TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alused.
12.Hageja on esitanud taotluse võtta täiendava tõendina asja materjalide juurde mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri andmete väljatrüki. Ringkonnakohus rahuldab taotluse TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel ja võtab nimetatud tõendi asja materjalide juurde.
13.TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse rahuldamata jätmisel apellant. Vastustaja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud välja mõista apellandilt vastustaja kasuks apellatsiooniastmes osutatud õigusabi eest 378 eurot. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja taotlus kuulub rahuldamisele. Õigusabikulu 378 eurot (apellatsioonkaebusele vastuse koostamine 3,5 tundi) on vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohus loeb apellatsiooniastmes vastustaja põhjendatud menetluskulude suuruseks 378 eurot ning see tuleb välja mõista apellandilt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.