X kaebus kaupade Eestisse toomise ja isiklikus aiapidamises kasutamise võimaldamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet, esindaja KA Vastustaja Maksu- ja Tolliamet, esindaja LS
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 määrus muutmata. Selgitus Ringkonnakohtu määruse peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1 ja § 121 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) koostas 31.01.2024 läbivaatuse akti nr 24LА0150342-1, mille kohaselt saabus Venemaalt Narva piiripunkti jalakäijana X, kes soovis deklareerida järgmist kaupa: püünised Kotofei 15 tk, Tšistõi Dom 5 tk, Mr. Mouse 15 tk; väetised 33 Bogatõrja 18 tk, Bitoksibatsillin 50 tk, Diatomit 11 tk, Serebromedin 9 tk, Trihoderma Veride 50 tk. Kuna tollil on kahtlus, et nende kaupade sissevedu võib olla keelatud, on kaup eksperthinnanguks ja menetluse alustamise otsustamiseks kinni peetud.
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) teatas 01.02.2024 kirjas MTA-le, et 33 Bogatõrja, Bitoksibatsillin ja Diatomit on taimekaitsevahendid, mida ei tohi Eestisse tuua. Taimekaitseseaduse (TaimKS) § 62 lg 1 kohaselt võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. Toodete pakendil on viited taimekaitselisele kasutuseesmärgile. Preparaadid ei ole Eestis taimekaitsevahendina registreeritud ja seega neid riiki lubada ei tohi (sõltumata kogusest).
3-24-690
3.Terviseamet teatas 06.02.2024 MTA-le, et püünised Kotofei ja Tšistõi Dom ei sisalda atraktanti. Seega ei kuulu need biotsiidide hulka ja neid võib lubada vabasse ringlusesse. Mr. Mouse sisaldab 3% atraktandina toitu ja kuulub biotsiidide hulka. Vastavalt biotsiidiseaduse (BS) § 8 lg-le 3 on biotsiidi lubatud Eestis kättesaadavaks teha ja kasutada, kui see on saanud asjakohase loa või registreerimistunnistuse BS-i või biotsiidimääruse kohaselt. Biotsiidil Mr. Mouse puudub luba või registreerimistunnistus, mistõttu ei saa seda lubada vabasse ringlusesse.
4.MTA teatas 19.02.2024 kirjas Xle, et PTA ning Terviseameti vastuste kohaselt on lubatud Eestisse toimetada ainult püüniseid Kotofei ja Tšistõi Dom. Ülejäänud biotsiidid ja taimekaitsevahendid on võimalik Venemaale tagasi toimetada. Samuti on võimalus esitada taotlus kauba riigi omandisse üle kandmiseks ning hävitamiseks.
5.X esitas Tallinna Halduskohtule 07.03.2024 kaebuse, milles selgitas, et deklareeris 31.01.2024 Narva tollipunktis enda isikliku aiapidamise tarbeks mõeldud kaubad. Pärast läbivaatust üks osa kaubast vabastati ja ta tasus selle eest käibemaksu, aga osa kaubast peeti kinni. Kaebaja soovib võimalust kasutada neid kaupu isiklikus aiapidamises.
6.Tallinna Halduskohus tagastas 21.03.2024 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Kaebuse rahuldamine on äärmiselt ebatõenäoline. Kaebaja deklareeritud taimekaitsevahendi Eestisse toomine ei ole TaimKS § 62 lg 1 kohaselt võimalik, sest selleks ei ole antud määruses (EÜ) nr 1107/2009 ettenähtud luba. Preparaat ei ole Eestis taimekaitsevahendina registreeritud ning seega ei tohi seda riiki lubada (sõltumata kogusest). Püünis Mr. Mouse sisaldab 3% atraktandina toitu ja kuulub seega biotsiidide hulka. BS § 8 lg 3 järgi on biotsiidi lubatud Eestis kättesaadavaks teha ja kasutada, kui see on saanud asjakohase loa või registreerimistunnistuse BS-i või biotsiidimääruse kohaselt. Kuna biotsiidil Mr. Mouse luba või registreerimistunnistus puudub, ei saa seda lubada vabasse ringlusesse. Piirangud nende kaupade importimisele tulenevad seadusest ja Euroopa Liidu määrusest, mistõttu ei saa kohus teha ettekirjutust lubada kaebajal neid Eestisse tuua. Kauba väärtus on ca 100 eurot ning kaebajale on antud võimalus kaubad tagasi Venemaale toimetada, mistõttu on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne.
7.X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.03.2024 määruse peale. Määruskaebuse väidete kohaselt ei lubatud kaebajal kui hobiaednikul tuua kolmandast riigist väikeses koguses oma aiapidamises kasvatatavate taimede seemneid ja mulla viljakust turgutavaid preparaate. PTA põhjendab seda Euroopa Liidu direktiividega. Lähemal uurimisel selgub, et need direktiivid käivad põllumajandustootmise ja -tootja kohta.
8.Põllumajandus- ja Toiduamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Taimekaitsevahendi mõiste on sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 2 lg-s 1. Sellest sättest tuleneb, et taimekaitsevahenditena mõistetakse mis tahes tooteid, mis koosnevad toimeainetest, taimekaitseainetest või sünergistidest või sisaldavad neid ning on ette nähtud ühel selles sättes kirjeldatud kasutusalal. Kaebaja soovis tuua Venemaa Föderatsioonist Eestisse tooteid 33 Bogatõrja, Bitoksibatsillin ja Diatomit, mis on nende pakenditel sisalduva tooteinfo kohaselt käsitatavad taimekaitsevahenditena. Kõik nimetatud preparaadid sisaldavad toimeaineid, taimekaitseaineid või sünergiste ning kõikide viidatud toodete pakenditel on viited määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 2 lg-s 1 toodud taimekaitselisele kasutuseesmärgile. Nt toote 33 Bogatõrja koostises sisalduvad järgmised toimeained: Bacillus subtilis, Bacillus licheniformis, Bacillus thuringiensis jt). Pakenditel oleva teabe kohaselt on Bitoksibatsillin mõeldud kasutamiseks määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 2 lg 1 punktis „a“ nimetatud kasutusalal ja 33 Bogatõrja määruse art 2 lg 1 punktis „b“ nimetatud kasutusalal. Diatomit kasutusala hõlmab 2(5)
3-24-690 art 2 lg 1 punktides „a“ ja „b“ nimetatud kasutusalasid, kuivõrd tegemist on nii nälkjate, tigude ja sipelgate tõrjevahendiga kui ka mullaparandajaga. TaimKS § 62 lg 1 kohaselt võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 28 lg 1 kohaselt ei lasta taimekaitsevahendit turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole selleks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 luba andnud. „Turulelaskmine“ on määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 3 p 9 kohaselt „taimekaitsevahendi valdamine ühenduse territooriumil müümise eesmärgil, kaasa arvatud müügiks või muul viisil tasuta või tasu eest üleandmiseks pakkumine, samuti selle müük, levitamine või muul viisil üleandmine, aga mitte tagastamine eelmisele müüjale. Vabasse ringlusse laskmine ühenduse territooriumil on samaväärne turulelaskmisega käesoleva määruse tähenduses.“ Seejuures suunatakse vabasse ringlusesse liiduväline kaup, mis on mõeldud liidu turule viimiseks või kavandatud erakasutuseks või -tarbimiseks liidu tolliterritooriumil (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (liidu tolliseadustik) art 201 lg 1). Seega, kui isik toob taimekaitsevahendi liiduvälisest riigist, mis on kavandatud eraviisiliseks kasutamiseks, siis määruse (EÜ) nr 1107/2009 tähenduses on vabasse ringlusse laskmise puhul tegu taimekaitsevahendi turulelaskmisega, milleks peab määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 28 lg 1 ning TaimKS § 62 lg 1 kohaselt olema liikmesriigi luba. Eestis turule lastud taimekaitsevahendid on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Vaidlust ei ole selles, et tooted 33 Bogatõrja, Bitoksibatsillin ja Diatomit ei ole kantud taimekaitsevahendite registrisse, s.o neile ei ole kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 luba antud. Seetõttu ei saanud nimetatud tooteid sõltumata kogusest ja eraviisiliseks kasutamiseks mõeldud otstarbest Eestisse lubada. TaimKS § 88 lg 4 kohustab ka MTA-d taimekaitsevahendi liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisel vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduuriga kontrollima, kas taimekaitsevahend on kantud taimekaitsevahendite registrisse. Juhud, millal ei pea taimekaitsevahendi luba olema, on TaimKS § 62 lg 2 kohaselt sätestatud määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 28 lg-s 2. Siinses asjas erandeid ei esine: art 28 lg 2 p „a“ ei kohaldu, kuna vaidlusalused tooted ei kuulu põhiaine kriteeriumi alla; p „b“ ei kohaldu, kuna taimekaitsevahendeid ei soovitud riiki tuua ja kasutada teadus- ja arendustegevuse eesmärgil; p-d „c“ ja „d“ ei kohaldu, kuna taimekaitsevahendeid oli plaanis kasutada Eestis; ning p „e“ ei kohaldu, kuna vaidlusalustele toodetele ei ole antud paralleelse kaubanduse luba ja paralleelkaubanduse loa alusel saab kaup liikuda üksnes Euroopa Liidu siseselt (määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 52). TaimKS-st ega määrusest (EÜ) nr 1107/2009 ei tulene erisusi taimekaitsevahendite liiduvälisest riigist Eestisse toomiseks ega taimekaitsevahendite kasutamiseks sõltuvalt sellest, kes ja mis otstarbel taimekaitsevahendit kasutab, s.o kas taimekaitsevahendit kasutab põllumajandustootja oma ettevõtluses või füüsiline isik oma isiklikus hobiaianduses. Õigusaktid ei näe ette võimalust tuua Eestisse erakasutuse eesmärgil ka väikseid koguseid taimekaitsevahendite registrisse kandmata taimekaitsevahendeid. Taimekaitsevahendite kasutamisele on sätestatud piirangud tulenevalt asjaolust, et sellega võivad kaasneda riskid ja ohud inimestele, loomadele ja keskkonnale, eriti kui vahendid lastakse turule ilma ametlike katsete ja lubadeta ning kui neid kasutatakse valesti (määruse (EÜ) nr 1107/2009 preambula p 7). Määruse (EÜ) nr 1107/2009 preambula p 24 kohaselt peavad lubade andmist reguleerivad sätted tagama range kaitsestandardi. Eriti tuleks taimekaitsevahendite lubade andmisel arvestada, et inimeste ja loomade tervise ja keskkonna kaitsmise eesmärk on alati tähtsam kui eesmärk parandada taimekasvatust. Seetõttu tuleks enne taimekaitsevahendite turulelaskmist tõendada, et need on taimekasvatusele selgelt kasulikud ning need ei avalda mingit kahjulikku mõju inimeste ja loomade tervisele, sealhulgas haavatavatele elanikkonnarühmadele, ega mingit lubamatut mõju keskkonnale. Enne vahendi turule lubamist tuleb läbi viia põhjalik riskianalüüs, mille käigus hinnatakse näiteks toimeaine ja taimekaitsevahendi identsust, füüsikalisi ja keemilisi omadusi, toksikoloogilisi omadusi ja käitumist keskkonnas. 3(5)
3-24-690
9.Maksu- ja Tolliamet palub jätta määruskaebus rahuldamata. Ekslik on kaebaja seisukoht, et sisseveo keeld puudutab ainult põllumajandustootjaid ja nende toodete turustajaid. BS § 1 lg-s 11 viidatakse, et biotsiidi ja biotsiididega töödeldud toote turul kättesaadavaks tegemise ja kasutamise nõuded ja tingimused on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 528/2012 (biotsiidimäärus). BS § 1 lg 12 näeb ette, et seda seadust kohaldatakse biotsiidi ja biotsiidiga töödeldud toote turul kättesaadavaks tegemisele ja kasutamisele juhtudel, mida ei ole reguleeritud biotsiidimäärusega. Vastavalt BS §-le 51 kasutatakse BS-s termineid biotsiidimääruse tähenduses, kui BS-s ei ole sätestatud teisiti. Seega on jäetud võimalus defineerida BS-s mõisteid biotsiidimäärusest erinevalt. Seda on ka tehtud – BS § 8 lg 1 kehtestab biotsiidi turul kättesaadavaks tegemise mõiste laiemalt, kui seda teeb biotsiidimäärus. Nii peetakse BS-i kohaselt biotsiidi turul kättesaadavaks tegemiseks ka selle importi ja ladustamist, välja arvatud juhul, kui ladustamisele järgneb selle eksport või ringlusest kõrvaldamine. Seega on BS-i kohaselt turul kättesaadavaks tegemise mõistega hõlmatud igasugune import, olenemata sellest, kas tegemist on kaubanduslikul või mittekaubanduslikul eesmärgil toimuva impordiga. BS § 8 lg 3 kohaselt on biotsiidi lubatud Eestis kättesaadavaks teha ja kasutada, kui see on saanud asjakohase loa või registreerimistunnistuse BS-i või biotsiidimääruse kohaselt. BS § 432 sätestab, et korrakaitseorganil on õigus kehtiva turustusloa või registreerimistunnistuse puudumise korral keelata biotsiidi import ühenduse tolliterritooriumile ja müük. Neil põhjusil on toote Mr. Mouse Eestisse importimine keelatud ka juhul, kui tegemist ei ole kaubanduslikul eesmärgil importimisega. Taimekaitsevahendi vabasse ringlusse lubamise eelduseks on asjaolu, et see on kantud taimekaitsevahendi registrisse. Registrisse kandmise eelduseks on see, et taimekaitsevahendile on antud turule laskmise luba. Määruse nr 1107/2009 art 3 p 9 sätestab, et vabasse ringlusse laskmine ühenduse territooriumil on samaväärne turulelaskmisega. Sama määruse art 28 sätestab, et taimekaitsevahendit ei lasta turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole selleks kooskõlas selle määrusega luba andnud. Kuivõrd siinsel juhul ei olnud kinni peetud taimekaitsevahenditele luba antud, ei olnud nende vabasse ringlusse lubamine võimalik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Halduskohus, PTA ja MTA on asjakohaselt ning piisavalt näidanud, et kaebaja ei tohtinud Eestisse tuua kaupu, mille MTA kinni pidas. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu kaevatavas määruses ning määruskaebusele esitatud vastustes toodud põhjendusi täies ulatuses korrata.
11.BS § 8 lg 3 kohaselt on biotsiidi lubatud Eestis kättesaadavaks teha ja kasutada, kui see on saanud asjakohase loa või registreerimistunnistuse BS-i või biotsiidimääruse kohaselt. TaimKS § 62 lg 1 kohaselt võib taimekaitsevahendi Eestis turule lasta, kui selle kohta on antud taimekaitsevahendi luba määruse (EÜ) nr 1107/2009 kohaselt. Määruse (EÜ) nr 1107/2009 art 28 lg 1 kohaselt ei lasta taimekaitsevahendit turule ega kasutata, kui asjaomane liikmesriik ei ole selleks kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1107/2009 luba andnud. Sama määruse art 28 lg-s 2 sätestatud erandite tegemise alused puudusid. Vaidlust pole selles, et kinni peetud tooted pole saanud asjakohaseid lube ning neid pole kantud taimekaitsevahendi registrisse, s.o nende ohutus pole seaduses ettenähtud korras tõendatud. Tähtsust pole sellel, et keelatud kauba kogused olid suhteliselt väikesed ja need olid kaebaja sõnutsi mõeldud hobiaianduses n-ö omatarbeks.
4(5)
3-24-690
12.Halduskohus võis kaebuse tagastada, kuna asjaolud on selged ning kohustamisnõude rahuldamine on äärmiselt ebatõenäoline. Vaidlusaluse kauba maksumust ja kauba kinnipidamise mõju kaebajale arvestades on tegemist kaebaja õiguste väheintensiivse riivega. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.