X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 28.03.2024 ettekirjutuse nr 1052277809 tühistamise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja - X Vastustaja - Politsei- ja Piirivalveamet, Kristiina-Marita Alliksoo
1.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata X kaebetähtaja ennistamise taotlus.
3.Lõpetada haldusasja 3-24-1216 menetlus. Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
Asjaolud
1.X esitas 25.07.2023 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse püsivalt Eestisse elama asumiseks välismaalaste seaduse (VMS) § 118 punkti 9 alusel.
2.PPA keeldus 21.03.2024 otsusega nr 15.3-3.2/183-1 X tähtajalise elamisloa pikendamisest VMS § 123 punkti 2 alusel. Kaebaja esitas otsusele vaide.
PPA jättis 25.04.2024 vaideotsusega nr 15.3-3.6/19 vaide rahuldamata.
4.PPA tegi 28.03.2024 X ettekirjutuse nr 7052277 809 Eesti Vabariigist lahkumiseks 30 päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui 27.04.2024. Ettekirjutus kuulub sundtäitmisele alates 28.04.2024, pärast nimetatud tähtaja saabumist saadetakse lahkumisettekirjutust mitte täitnud välismaalane vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 14 lg 1 ja § 17 Eesti Vabariigist välja Türki ja kohaldas Schengeni sissesõidukeelu 3 kuud.
5.Tallinna Halduskohtule saabus 24.04.2024 X kaebus PPA 28.03.2024 ettekirjutuse nr 1052277809 tühistamise nõudes sissesõidukeelu osas. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada PPA 28.03.2024 ettekirjutuse nr 1052277809 täitmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Lahkumisettekirjutuse täitmisel puudub kaebajal võimalus oma õigusi kaitsta. Kaebaja on Eestis elanud 2014. aastast. Kaebajal puuduvad Eestis perekondlikud sidemed, kuid kaebaja omab Eestis äriühingut ning kaebajal on eraisiku laenukohustus. Asjaolu, et kaebaja viibib Eestis õigusliku aluseta, ei võta temalt õigust haldusakti vaidlustada.
6.PPA esitas 26.04.2024 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele ning palus jätta taotluse rahuldamata. X on kehtiva lahkumisettekirjutuse kohaselt kohustus hiljemalt 27.04.2024 Eestist lahkuda, kuid eelnev ei tähenda, et lahkumise korral on tal võetud võimalus kaitsta oma õigusi haldusakti vaidlustamisel. Vastustaja ei leia, et X õiguste kaitse kohtuotsusega võiks osutuda oluliseks raskendatuks või lausa võimatuks ilma esialgset õiguskaitse kohaldamata. Eestis elamise kestus, äriühingu olemasolu ning laenukohustus ei viita sellele, et isik peab saama esialgse õiguskaitse korras Eestisse jääda. X on elanud Eestis tähtajaliste elamisloa alusel pea kümme aastat, kuid eelnev ei tähenda seda, et ta peab saama jääda Eestisse kohtumenetluse ajaks. PPA keeldus oma 21.03.2024 otsusega X tähtajalise elamisloa pikendamisest püsivalt Eestisse elama asumiseks VMS § 123 punkti 2 alusel. X ei olnud eelmise elamisloa jooksul piisavat ja püsivat legaalset sissetulekut ega ka ravikindlustust. Töötasu, sai X viimatise tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul kokku neljal korral: ühel korral 2018. a, kahel korral 2022.a ja ühel korral 2023, mis oli sama kuu eest, mil esitati ka tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus. Seega täideti legaalse sissetuleku nõue, mis pidanuks olema X täidetud püsivalt, alles tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus esitamisel. Kuna X ei olnud seaduslikku alust Eesti Vabariigis viibimiseks, siis tuli talle koostada ettekirjutust Eestist lahkumiseks. Talle anti seaduses võimaldatud maksimaalne aeg vabatahtlikuks lahkumiseks ning kohaldati üksnes 3 kuuks sissesõidukeeldu. Humaanseid kaalutlusi sissesõidukeelu kohaldamata jätmiseks ei esinenud. Kaebus ei ole ka perspektiivikaks. Kaebajal ei esine ülekaalukaid huvisid, miks ta peaks saama kohtumenetluse ajaks Eestisse jääda ilma seadusliku aluseta. Ainuke side, mis X Eestiga on, on tema äriühing (X OÜ). Samas ei ole tema äri edukas ning äriühingul on ka võlgnevus Maksu- ja Tolliametile. Avalik huvi on, et Eestis viibiksid välismaalased seaduslikul alusel, kuid X on selle andmisest keeldutud. X esitas PPA 21.03.2024 otsusele keelduda tähtajalise elamisloa pikendamisest vaide, mis jäeti 25.04.2024 otsusega rahuldamata ning PPA otsuse muutmata. Kaebajal on võimalik Eestisse tagasi tulla, kui ta saab aluse Eestisse sisenemiseks. Seni on X võimalik oma äriühingut juhtida ka oma kodakondsusjärgsest riigist. Kohtu põhjendused Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamine
7.Kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse (halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 124 lg 1). HKMS § 46 lg 6 järgi võib seadus sätestada käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 sätestatust erinevad kaebetähtajad. VSS § 13 lg 3 järgi võib välismaalane halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras esitada ettekirjutuse tegemise peale halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul ettekirjutuse või otsuse teatavaks tegemise päevast arvates. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtuvalt kinnitas kaebaja ettekirjutuse kättesaamist oma allkirjaga 28.03.2024. Seega viimane päev kaebuse esitamiseks oli 08.04.2024. Kaebus saabus kohtusse 24.04.2024, mistõttu on kaebus esitatud kaebetähtaega rikkudes.
8.HKMS § 71 lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Kaebaja esitas kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. Kohus ei pea usutavaks kaebaja väiteid selle kohta, et talle jäi kogenematuse tõttu arusaamatuks kaebuse esitamise vajadus või oskus arvestada kaebetähtaega, kuivõrd kaebaja oli vaidlustanud vaidemenetluses PPA 21.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/183-1, millega jäeti rahuldamata kaebaja tähtajalise elamisloa pikendamise taotlus. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on kaebaja oma allkirjaga kinnitanud mh asjaolu, et talle on ettekirjutuse sisu ja tagajärgi kaebajale arusaadavas keeles selgitatud. Juhul, kui vaatamata eelnevale jäi kaebajale midagi arusaamatuks, oleks ta saanud astuda samme, et selgitada oma õiguslikku olukorda. Kohtule ei nähtu, et kaebaja
oleks oma õiguslikku olukorda soovinud täiendavalt selgitada. Ka välismaalasele peab olema selge, et oma õigusi ei saa kaitsta määramata aja jooksul, eriti juhul, kui kaebajale on õiguslikku olukorda selgitatud. Kaebaja kinnitab ise kaebuses, et ta on teadlik asjaolust, et tal puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks. Kohtu hinnangul ei saa kaebajat lugeda ka õiguslikult kogenematuks seonduvalt elamisloa menetlusega, kuivõrd kaebaja on Eestis viibinud u 10 aastat. Kohus jätab kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
9.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus menetluse. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
10.HKMS § 249 lg 1 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebuse esitaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
11.VSS § 2 lg 1 järgi peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et kaebajal puudub praegusel ajal õiguslik alus Eestis viibimiseks. Kaebajal ei saanud tekkida usaldust sellest, et ta saab Eestis viibimist seaduslikul alusel jätkata ka pärast elamisloa kehtivuse lõppemist. Tegemist on riigis ajutise viibimise alusega ja isikud peavad oma elukorraldamisel nimetatud asjaolu arvesse võtma.
12.Kuivõrd kohus lõpetas menetluse kaebuse esitamise tähtaja ületamise tõttu, puudub kaebusel perspektiivikus. Kaebajal on ka kodakondsusjärgses riigis võimalus oma õigusi jätkuvalt kaitsta, kuivõrd Eesti kohtusüsteem toimib e-toimiku vahendusel.
13.Kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja Eestis olla, kuna tal on Eestis äriühing ning eraisiku laen. Äriregistrist nähtuvalt on kaebaja X OÜ juhatuse liige. Äriühingul on maksuvõlg ning kaebaja kui osaniku osale on seatud osa käsutamise keelumärge. Seega ei ole tegemist kasumliku äriühinguga. Kohus ei näe takistusi kaebaja väidetava laenu teenindamiseks ka koduriigis.
14.PPA kohaldas vaidlustatud otsusega kaebajale Schengeni alale sissesõidukeelu 3 kuud, milline tähtaeg hakkab kulgema alates kaebaja lahkumisest. Kohtumenetlus ei lõppe 3 kuuga, seega on kaebajal võimalus oma Eestis viibimine seadustada ka viibides koduriigis.
15.Täiendavalt selgitab kohus, et kaebajal tuleks soovi korral hiljemalt 06.05.2024 esitada kaebus kohtule PPA 21.03.2024 otsuse nr 15.3-3.2/183-1 tühistamiseks.
16.Kohus jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
17.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.